← Eesti

4-17-5948/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-5948 (2590,17,005860) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi V.E süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. augusti 2018 määrus, millega jäeti rahuldamata taotlus mõistetud aresti kanda ositi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku V.E (ik XXX) esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo, määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. augusti 2018 määrus muutmata.
  5. Lugeda V.E poolt talle Viru Maakohtu
  6. veebruari 2018 otsusega karistuseks mõistetud 15 päevasest arestist kantuks 3 päeva aresti ning ärakandmisele kuulub veel 12 päeva aresti.
  7. V.E karistuse kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.
  8. Jätta rahuldamata taotlus võimaldada V.E temale mõistetud aresti ositi kanda.
  9. Jätta rahuldamata taotlus VTMS § 197 alusel peatada aresti täitmisele pööramine.
  10. Jätta läbi vaatamata taotlus VTMS § 209 lg 1 alusel nimetatud aresti täitmisele pööramine edasi lükata kuni
  11. veebruarini
  13. Jätta läbi vaatamata taotlus jätta käesolevas määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
  14. Viru Maakohtu 07.02.2018 otsusega tunnistati V.E süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 15 päeva aresti. Karistuse kandmise alguseks loeti tema arestimajja saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 14.07.
  16. Viru Maakohus saatis 27.07.2018 V.E-le aresti kandmise kohustuse teatise, mille kohaselt ta pidi ilmuma hiljemalt 21.08.2018 Ida Prefektuuri arestimajja kohtuotsuse täitmisele.
  17. 11.08.2018 esitas V.E esindaja vadv I. Lillo maakohtule taotluse aresti kandmiseks ositi.
  18. Viru Maakohtu 21.08.2018 määrusega jäeti V.E esindaja taotlus arestis kandmiseks ositi rahuldamata.
  19. Maakohus märkis, et VTMS § 212 lg 1 kohaselt väärteomenetluses reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva.
  20. Maakohus leidis, et V.E taotlus, võimaldada talle Viru Maakohtu 07.02.2018 otsusega väärteoasjas nr 4-17-5948 mõistetud arestipäevade ositi kandmist, ei kuulu rahuldamisele. KarS § 66 lg 1 alusel võib kohus süüdlasele karistust mõistes määrata karistuse kandmise ositi arvestades tema perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit. Seadusandja on küll andnud täitmiskohtunikule võimaluse VTMS § 209 lg 1 alusel lükata edasi süüdlase aresti täitmisele pööramise, kuid ei ole andnud täitmiskohtunikule õigust juba jõustunud kohtulahendis kandmisele kuuluvat karistust ositi kandmisele määrata. Määruskaebus
  21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V.E esindaja vandeadvokaat I. Lillo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimaldada V.E siiski temale mõistetud aresti ositi kanda.
  22. Kokkuvõtvalt leiab määruskaebuse esitaja, et KarS § 66 lg 1 on karistuse ajatamise materiaalõiguslik alus ning sellele võib tugineda igaüks, kes satub olukorda, mis õigustab karistuse mitmes osas kandmist. Nimetatud säte ei ole menetlusõiguslik, millest kohus juhindub kindlas menetlusstaadiumis. Karistuse ajatamise eesmärgist lähtudes ei ole võimalik jõuda järelduseni, et mistahes asjaoludest varasem teadmine õigustab karistust ositi kanda, kuid seejuures erandlike ja ettenägematute asjaolude ilmnemine seda ei tee.
  23. Kaebuse esitaja on seisukohal, et V.E tuleks võimaldada karistuse kandmist ositi perekondlikel ja tööalastel põhjustel – V.E tööandja ei saa viimasele võimaldada 15 päeva järjestikust puhkust, V.E on aga oma tööst eriliselt sõltuv, kuna peab üleval oma abikaasat, kellel on puue ning peab hoolt kandma ka abikaasa vanemate eest. Kaebuses taotletakse, et V.E saaks Rakvere arestimajas aresti kanda kahes osas – esimesel korral 7 päeva ja teisel korral 8 päeva ning need erinevas kalendrikuus.
  24. Kuna V.E peab alates 21.08.2018 ilmuma arestimajja karistust kandma, kuid samal ajal on pooleli kohtumenetlus selle ositi kandmise osas, siis taotletakse VTMS § 209 lg 1 alusel karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamist kuni käesoleva määruskaebuse lahendamiseni.
  25. Juhul kui kohus siiski leiab, et ei saa määramata ajaks karistuse täitmisele pööramist edasi lükata või leiab, et V.E KarS § 66 lg-s 1 sätestatud õigus puudub, palub V.E alternatiivselt karistuse täitmisele pööramine lükata edasi kuni 21.02.
  26. Alates veebruarist 2019 on V.E õigus tööandjalt nõuda puhkust 15 päeva ning seda ühes osas. Seega langeks ära vähemasti see asjaolu, mille kohaselt V.E kaotaks töökoha seoses karistuse ühes osas kandmisega. 2 Ringkonnakohtu järeldused
  27. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on jätnud õiguspäraselt rahuldamata V.E esindaja taotluse võimaldada tal mõistetud aresti ositi kandmist. Vastusena määruskaebuses toodule märgib ringkonnakohus järgmist.
  28. V.E on LS § 224 lg 2 järgi süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.02.2018 otsusega, mis jõustus 14.07.
  29. Viidatud otsusega mõisteti V.E-le karistuseks 15 päeva aresti, mis kuulus kandmisele järjestikuselt, s.o ilma ositi kandmise võimaluseta.
  30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KarS § 66 lg 1 alusel ei ole käesolevalt võimalik määrata V.E-le mõistetud 15 päevast aresti (millest on määruskaebemenetluse hetkeks ära kantud 3 päeva) ositi kandmisele, kuna tegemist on jõustunud kohtulahendiga, mida ei ole võimalik täitmise käigus muuta. Toodud tõlgendus teenib eelkõige õigusrahu eesmärki, s.o lahendid, mida edasi kaevatud ei ole või mis on läbinud riigisiseselt juba kõik kohtuastmed, jõustuvad seaduses ettenähtud korras ning neid ei ole võimalik täitmise käigus muuta.
  31. Määruskaebuses leitakse, et selliselt tõlgendatakse KarS § 66 lg-t 1 ebaõiglaselt. Ringkonnakohus tooduga ei nõustu. Kaebuses viidatakse ositi kandmise vajalikkusele tingituna V.E abikaasa ja abikaasa vanemate raskest tervislikust seisundist ning ka võimatusele võtta töökohalt korraga 15 päeva puhkust, et kanda temale mõistetud aresti. Määruskaebuses kirjeldatud V.E lähedaste tervislikud probleemid ei saanud ringkonnakohtu hinnangul tekkida nii ootamatult nagu seda üritatakse kaebuses väita. Taolistele asjaoludele tulnuks mõelda juba enne kõnealuse väärteo toimepanemist, mitte aga vahetult enne eesootava aresti kandma asumist. Isegi kui oleks võimalik otsuse täitmise käigus kohaldada aresti ositi kandmist, siis antud juhul see kohaldamisele ei kuulu. Toimikust nähtub, et V.E omab üheksat kehtivat väärteokaristust. Ainuüksi sellest tulenevalt kuulus karistuse mõistmise eripreventiivseid eesmärke arvesse võttes V.E-le mõistetud 15 päeva pikkune arest järjestikusele kandmisele, kuna kohtutoimikus olevad andmed viitavad sellele, et senini V.E-le mõistetud väärteokaristused ei ole täitnud oma eesmärki – määratud rahatrahvid on tasumata ning ka käesolevat karistust V.E kandma ei asunud, olles vahepealsel ajal kohtule kättesaamatu, mis tingis ka Viru Maakohtu 07.02.2018 otsuse sedavõrd hilise jõustumise, kuna V.E-le ei olnud võimalik kohtudokumente kätte toimetada (tl-d 13-14, 58-78).
  32. Ühtlasi ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka määratud aresti täitmist peatada. Kaebuses on seda taotletud viitega VTMS § 209 lg-le 1, kuid tegelikult reguleerib seda VTMS §
  33. Aresti täitmise peatamise alus on ära langenud, sest väärteotoimik väljastati Rakvere kohtumajast 28.08.2018 ning jõudis ringkonnakohtusse alles 05.09.2018 (tl 110). Eelnevalt aga 30.08.2018 laekus ringkonnakohtule toimikusse lisamiseks kinnipidamisprotokoll, millest nähtuvalt V.E saabus 28.08.2018 kell 13.10 Rakvere arestimajja nimetatud aresti kandma (tl 120). Seega kandis ta aresti juba enne kui väärteoasi ringkonnakohtu menetlusse võeti. Tulenevalt Politsei – ja Piirivalveameti vastusest ringkonnakohtu päringule on V.E temale mõistetud 15 päevasest arestist ära kandnud 3 päeva ning hetkel ta aresti ei kanna, kuna pooleli on määruskaebemenetlus Viru Maakohtu 21.08.2018 määruse osas (tl 124). Sellest lähtuvalt on V.E aresti kanda veel 12 päeva.
  34. Ringkonnakohus jätab läbi vaatamata taotluse võimaldada V.E asuda mõistetud aresti kandma alles
  35. a veebruarikuus. Nimelt ei ole eeltoodud taotlus käesoleva määruskaebuse esemeks (selleks on ositi täitmine), vaid puudutab Viru Maakohtu 07.02.2018 otsuse täitmise edasilükkamist VTMS § 209 lg 1 mõttes. Määruskaebuse väliselt märgib aga ringkonnakohus, et väärteokaristuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, sest VTMS § 205 kohaselt kuulub mõistetud arest üldiselt kohesele kandmisele. Seda enam, et antud juhul määrati V.E-le kõnealune arest juba Viru Maakohtu 07.02.2018 otsusega.
  36. Määruskaebuse esitaja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist, missuguse taotluse jätab ringkonnakohus samuti läbi vaatamata, kuna koos kaebusega on esitamata vastav 3 menetluskulude nimekiri, mida läbi vaadata. Isegi kui see oleks esitatud, jääksid menetluskulud V.E kanda, sest määruskaebust ei rahuldatud.
  37. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p-st 1, 194, 196, 197, 209 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 21.08.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  38. Käesolev määrus VTMS § 198 alusel edasikaebamisele ei kuulu. Mati Kartau Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.