lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja T.Z-i süüdistuses
veebruari 2011.a otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatavad U.Z, K.A ja T.Z Teised apellatsioonimenetluse pooled Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokuröri abi Algis Sepp Süüdistatavad U.Z isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx x-xx xxxxx või xxxxxxx xx-xxx xxxxxxxxx, varem neljal korral karistatud, viimati 13.11.2009.a Harju Makohtu poolt
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 1 kuu ja 10 päeva vangistusega, vabanes 21.12.2009.a, vahi all alates 15.10.2010.a. K.A isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx xxx xx-xx xxxxxx, karistatud 04.03.2010.a Harju Maakohut poolt
lg 2 p 4, 7, 8; 199 lg 2 p 4; 215 lg 2 p 1, 2 – 25 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat ja 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat, kinni peetud 15.09.2010.a. T.Z isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx, ei tööta, karistatud 28.09.2009.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 9 – 25 lg 2 järgi 8 kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 18. veebruari 2011.a otsus sisuliselt muutmata, kuid täiendada otsuse resolutsiivosa, lugedes K.A-le mõistetud 4 aasta ja 2 kuu vangistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.09 -09.11.2010.a, s.o 1 kuu ja 24 päeva. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. K.A apellatsioon rahuldada, U.Z-i ja T.Z-i apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 18.02.2011.a otsusega tunnistati U.Z süüdi
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega,
lg 2 p 7, 8 järgi 3-aastase vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.10.2010.a. K.A tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust 09.11.2010.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat ja 2 kuud) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.11.2010.a. T.Z tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa (7 kuud ja 26 päeva) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistusaja alguseks loeti 01.01.2011.a.
lg.2 p.7,8 järgi tunnistati süüdi U.Z ja K.A , kes mõlemad olid varem toime pannud röövimise ja T.Z, kes varem oli toime pannud varguse, selles, et nad 10.09.2010 kella 00.30 ajal, olles xxxxxxxxx xxxx xx asuva 2 sünnitusmaja juures, grupis, vastavalt eelnevale kokkuleppele, eesmärgiga saada võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, läksid S. V juurde ja ähvardades noaga, mille K.A asetas kannatanule vasakule roiete juurde, nõudis ta, et kannatanu annaks ära raha ja mobiiltelefoni. Olles ehmunud võimaliku edasise füüsilise arveteõiendamise tõttu, andis kannatanu ära 400 krooni sularaha. U.Z võttis raha ja koos K.A-ga põgenesid sündmuskohalt. Raha andsid nad T.Z-ile ja läksid kolmekesi Minski poe poole ja pärast U.Z-i koju, kus nad kõik ööbisid.
lg.2 p.9- § 25 lg.2 järgi tunnistati U.Z süüdis selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti, 15.10.2010.a. kella 13:35 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xx asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil, võttis 4 pakki „President“ kohvi kogumaksumusega 231,60 krooni, möödus kaubaga kassast, jättes selle eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. APELLATSIOONIDE SISU U.Z ei nõustu apellatsioonis sellega, et temalt mõisteti välja sundraha 695.05 eurot. Ta ütles juba kohtus, sellist raha ei ole tal kuskilt võtta ei praegu ega ka pärast vabanemist. Ka ei nõustu ta kannatanu tsiviilhagiga 25.56 eurot, sest röövitud raha tema ei näinud ega ei kasutanud. Peale selle taotleb U.Z võimalusel enda tingimisi karistusest vabastamist, et ta saaks rehabilitatsioonikeskusse ravile minna. K.A taotleb talle mõistetud karistusaja alguse tühistamist, leides, et selleks peab olema 15.09.2010, sest siis peeti teda käesoleva kuriteo toimepanemise tõttu kinni. Aga 09.11.2010.a. oli apellatsioonikohtu istung ühes vanas asjas. T.Z vaidlustab maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja palub kohaldada tingimisi karistusest vabastamist osaliselt. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokuröri poolt esitatud seisukoha kohaselt on U.Z-i ja T.Z-i apellatsioonid põhjendamatud ning nende suhtes tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. K.A apellatsiooniga aga prokurör nõustub, sest vaidlustatud kriminaalasjas peeti K.A kinni 15.09.2010.a ning sellest ajast tuleb arvestada ka karistuse algust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalidega, apellatsioonide sisuga ja prokuröri seisukohaga, leiab, et K.A apellatsioon on põhjendatud, T.Z-i ja U.Z-i apellatsioonid ei anna aga maakohtu otsuse tühistamiseks alust. U.Z-i apellatsioon. Puutuvalt U.Z-i taotlusse kohaldada tema suhtes tingimisi karistust, osundab kohtukolleegium, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi 3 vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtukolleegiumi hinnangul puudub U.Z-i puhul käesolevas süüdistusasjas alus nii ühest kui teisest karistusest tingimisi vabastamise alusest rääkimiseks. U.Z on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, kuid vaatamata sellele on ta jällegi pannud toime uue kuriteo. Kriminaalasja materjalid ei viita erandlikele süüteo toimepanemise asjaoludele ega ka U.Z-i sellistele isikuandmetele, mis annaksid aluse tema tingimuslikuks vabastamiseks mõistetud karistusest. Soov rehabilitatsioonikeskusse ravile minna on küll hinnatav positiivsena, kuid pole kohtukolleegiumi hinnangul selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse karistusest tingimisi vabastamiseks. Kuna karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, siis on
kohaldamine võimalik nende isikute suhtes, kes on tahtliku vangistusega karistatava kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad rohkem kuritegusid toime ei pane. U.Z-i puhul sellisest usaldusest rääkida ei saa. Kohtukolleegium on seisukohal, et U.Z tuleb talle mõistetud vangistus reaalselt ära kanda. Maakohus on põhjendatult kõikidelt süüdistatavatelt solidaarselt kannatanule kuriteoga tekitatud kahju välja mõistnud, kuivõrd juhul, kui kuritegu on toime pandud isikute grupi poolt, lasub kõikidel süüdlastel solidaarne kohustus kahju hüvitada, kusjuures ei oma mingisugust tähendust, kes kuriteo toimepanijatest sellest isiklikku kasu sai. Siinkohal märgib kohtukolleegium sedagi, et U.Z-ile oli tagatud võimalus esitada soovi korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja tõendeid, kriminaaltoimiku materjalides oli piisav teave selle kohta, milliste asjaolude alusel ning millised tsiviilnõuded tema vastu on esitatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on U.Z selgesõnaliselt kinnitanud, et tunnistab ennast süüdi, ütlusi anda ei soovi. Küsimust tsiviilhagi põhjendatusest ei tõstatanud ka. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 väljendatud seisukohale, mille kohaselt juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega on maakohus põhjendatult ja seadusega vastavuses kannatanu hagi rahuldanud ja tekitatud kahju süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistnud. U.Z on vaidlustanud ka temalt menetluskuluna sundraha väljamõistmise. Ka selles osas ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooniga. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on sundraha menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et U.Z kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Asjaolu, et U.Z-i poolt korduv kuritegude toimepanemine tingib tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise, ei saa olla aluseks tema menetluskulude tasumisest vabastamiseks või nende kulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. 4 T.Z-i apellatsioon T.Z taotleb enda suhtes
Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooniga ning märgib, et juba seadusest tulenevalt ei ole esitatud taotluse rahuldamine võimalik. Nimelt sätestab
lg 5, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohusuuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. T.Z pani röövimise toime tahtlikult. Järelikult on tema teistkordne karistusest tingimisi vabastamine välistatud. Ka
kohaldamine ja mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on T.Z-i puhul välistatud, kuivõrd üldkasuliku tööga võib asendada kuni kaheaastast vangistust. T.Z-ile on mõistetud vangistus 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva. Seega ei ole T.Z-i poolt esitatud tatluse rahuldamiseks seaduslikku alust. K.A apellatsioon. Kohtukolleegium nõustub apellatsioonis esitatuga. K.A-le mõistetud liitkaristuse alguseks on maakohus lugenud 09.11.2010.a. Käesolevas kriminaalasjas peeti aga K.A kinni 15.09.2010.a /I kd tl 15/, 17.09.2010.a on maakohus oma määrusega K.A vahistanud /I kd tl 37-38/. Siit tuleneb, et alates 15.09.2010.a viibib süüdistatav vahi all. Kuivõrd
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, siis tuleb K.A-le mõistetud karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 15.09 – 09.11.2010.a, s.o 1 kuu ja 24 päeva. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.02.2011.a otsuse sisuliselt muutmata, täpsustab aga otsuse resolutiivosa ja loeb K.A karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 24 päeva. K.A apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab, U.Z-i ja A. maisurjantsi apellatsioonid jätab rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 5 Sten Lind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.