Obsah (7)

§ 75§ 199§ 215§ 202§ 64§ 74§ 76

Kohtulahendi täitmine nr 1-06-4436 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2010.a Asja number 1-06-4436 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jan

§ 75-s sätestatud kontrollnõudeid 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:
5. asuda tööle või registreerida ennast tööotsijana kahe nädala jooksul alates vabanemisest;
6. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
7. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
8. pöörduda psühhiaatri või narkoloogi poole võimaliku alkoholisõltuvuse tuvastamiseks ja ravi määramise korral alluda ravile;
9. osaleda sotsiaalprogrammides kriminaalhooldaja määramisel. H.U tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud H.U on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 14.11.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 106-4436 ja

§ 199

lg 2 p 7, 8 - § 22 lg 3 järgi karistati teda vangistusega 3 kuud,

§ 215

lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud ning

§ 202

lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui H.U ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Harju Maakohtu 13.03.2008.a määrusega pikendati H.U-le määratud 2-aastast katseaega 4 kuu võrra. Harju Maakohtu 22.01.2009.a määrusega pöörati täitmisele H.U-le 14.11.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud 12 päeva vangistust. H.U karistusaja algus on 22.01.2009.a ja lõpp 02.01.2011.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse H.U ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud H.U ennetähtaegset vabastamist. H.U taotles enda vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et H.U tuleb vabastada ennetähtaegselt. 2

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kuus kuud. H.U on toime pannud teise astme kuriteod ning on karistusest ära kandnud 1 aasta ja 10 päeva s.o üle poole. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud H.U ennetähtaegset vabastamist, kuna H.U puudub toetav lähivõrgustik, töökohta ei ole teada ja kuritegu on sooritatud katseajal. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt H.U sotsiaalsed oskused on head, suhtlemine adekvaatne, suudab enamikes olukordades kavandada lahendusstrateegia, kuid pigem otsib kiireid tulemusi ja kasu, on seadnud endale pikaajalised realistlikud eesmärgid, emotsionaalselt stabiilne, toimepandud varavastane kuritegu enda heaolu parandamiseks, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem majanduslike raskuste korral. H.U on kriminaalkorras karistatud kahel korral, peamiselt varavastaste kuritegude eest, uued kuriteod pani ta toime katseajal, vangistust kannab esimest korda. Vangistuse esmasel kandmisel võib eeldada, et karistus on mõju avaldanud. H.U ei ole vanglas distsiplinaarrikkumisi toime pannud. H.U töötab vanglas majandusabitöölisena. H.U soovib vabanedes koheselt tööle asuda, vabaduses on ta töötanud taksojuhina ja tislerina. H.U on vabanedes olemas elukoht tema emale kuuluvas korteris. H.U puudub toetav lähivõrgustik. Tema lähedased on ema ja õde, kes ei ela Eestis. H.U on varasemalt olnud probleeme narkootikumidega, kuid ta ei tunnista sõltuvust. H.U edasine mõjutamine peaks toimuma eelkõige katseaega kohaldades ja talle katseajaks lisakohustusi määrates. H.U võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. H.U on varem olnud probleeme narkootikudega ning seega tuleb kohustada teda pöörduma võimaliku sõltuvuse tuvastamiseks ja ravi saamiseks psühhiaatri või narkoloogi poole. H.U andis ka nõusoleku ravi saamiseks. Käitumisriskide vähendamiseks on vajalik kiire tööle asumine. Kriminaalhooldaja määramisel tuleb osaleda sotsiaalprogrammides. Kohus asja lahendamisel juhindub

§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3