1-11-7096/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7096 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus S.N-i (S.N) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.N-i määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud S.N tunnistati Harju Maakohtu 08.11.2011.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, ja 8, § 202 lg 1 ja § 121 järgi. S.N-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 28 päeva vangistust, arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, ning määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 18.07.2011 ja lõpp 12.08.
4. Tartu Maakohtu
5. aprilli 2012 määrusega jäeti S.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et tunnustab S.N-i tahet vabaneda alkoholisõltuvusest ning muuta oma käitumist, kuid leidis, et S.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu määruse kohaselt on S.N-i näol tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 11 korral. S.N-i suhtes on kohaldatud erinevaid karistusi, kuid need ei ole avaldanud soovitud mõju ja S.N on jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.N varem korduvalt tingimuslikult vangistuse kandmisest vabastatud, kuid ta ei ole katseaegu läbinud ja on enamikel juhtudel toime pannud uued kuriteod, mistõttu on pööratud karistused täitmisele. S.N kannab ka käesolevat karistust kuriteo eest, mille ta pani toime katseajal. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et S.N oli viimase kohtumenetluse ajal kuulutatud tagaotsitavaks, kuna jättis korduvalt kohtuistungile ilmumata ega olnud kättesaadav ka telefoni teel. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus veendunud, et S.N-i suhtes käitumiskontrolli kohaldamine ei ole piisav hoidmaks teda uusi kuritegusid toime panemast ja S.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S.N taotleb maakohtu määruse tühistamist. S.N toob määruskaebuses välja, et on aktiivselt oma alkoholiprobleemiga tegelenud ja vangis olles jõudnud arusaamale, et alkohol on olnud tema seniste probleemide põhjuseks. S.N märgib, et tal on vabanedes tõenäoliselt võimalus asuda tööle ettevõttesse, kus ta varem on töötanud. S.N ei nõustu maakohtu poolt väljatoodud asjaoluga, et ta on varem jätnud kohtuistungile ilmumata ja olnud kohtule ka telefoni teel kättesaamatu. Samuti ei nõustu S.N maakohtu seisukohaga, et tema suhtes poleks käitumiskontrolli kohaldamine piisav hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et S.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on S.N-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning seetõttu käsitleb üksnes määruskaebuses esitatud väiteid.
7. S.N ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema suhtes poleks käitumiskontrolli kohaldamine piisav hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Samuti ei nõustu S.N maakohtu järeldustega selles osas, et S.N on varem jätnud kohtuistungile ilmumata ja on olnud kohtule telefoni teel kättesaamatu. Ringkonnakohus märgib, et S.N-i poolt määruskaebuses väljatoodud väited ei lükka ümber maakohtu järeldusi ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et S.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud, kuna S.N võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist ning on seejuures põhjendatult -2 - arvesse võtnud ka S.N-i varasemat käitumist kohtust kõrvalehoidmisega seoses. Ringkonnakohus selgitab seejuures, et vaid S.N-i varasem kohtuistungilt puudumine ei olnud maakohtu määruses S.N-i enne tähtaega vabastamata jätmisel määravaks asjaoluks, kuivõrd S.N-i senine korduv kriminaalkorras karistatus ja katseaja mitteläbimine uute kuritegude toimepanemise tõttu on kaalukad põhjused S.N-i tingimisi enne tähtaega mittevabastamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema mõjuvad põhjused ja süüdimõistetutel tuleb arvestada, et reeglina kuulub neile mõistetud karistus tervikuna ärakandmisele. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul tekkima põhjendatud veendumus, et kantud karistus on süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on vabaduses võimeline jätkama õiguskuulekat elu. S.N-ile pole varasemalt mõistetud karistused ja käitumiskontroll mõju avaldanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole S.N-i puhul ka käesoleval juhul alust asuda seisukohale, et talle mõistetud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning S.N hakkaks edaspidi õiguskuulekalt elama. Ringkonnakohus märgib täiendavalt maakohtu määruses väljatoodud asjaoludele, et S.N-i on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning tal on suures ulatuses tasumata nõudeid, mis võivad vabanemisel soodustada kuritegude toimepanemise jätkamist. Samuti iseloomustavad S.N-i kalduvus agressiivsusele ja vägivallakuritegude toimepanemisele, kuid S.N ei ole vangistuses õnnestunud osaleda sotsiaalprogrammides, mis õpetaksid tal oma alkoholi- ja käitumisprobleemidega edaspidi toime tulla. Ringkonnakohus peab oluliseks S.N-i hoiakutes toimunud mõningaid positiivseid muutusi, kuid peab tema senist elukäiku arvesse võttes vajalikuks, et need muutused karistuse kandmise ajal kinnistuksid.
8. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et S.N soovib end muuta, on asunud oma alkoholiprobleemiga tegelema, tal on vabanemisel elukoht vanemate juures ning tal puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (varasemalt toimepandud kuritegude arv, senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, katseajal kuritegude toimepanemine, kalduvus vägivallakuritegude toimepanemiseks ja suur hulk tasumata nõuded) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S.N tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3 - Paavo Randma