← Eesti

4-18-6197/13

Obsah (8)§ 87§ 135§ 22§ 132§ 123§ 19§ 31§ 120

Väärteoasi nr 4-18-6197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märts 2019.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6197 (2302,18,011648) Kohtunik K

§-st 120 lg1 RESOLUTSIOON Juhindudes LS §-d 227 lg 2;

§ 87, § 120, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: 1.

Jätta T.V’i kaebus rahuldamata.

  1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Hedi Vipp 12.novembri 2018 a. otsus väärteoasjas nr 2302,18,011648, millega T.V’it, ik XXX, karistati Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.
  2. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 2 kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile Väärteoasi nr 4-18-6197
  3. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada EV Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi (

§ 135

lg 9 ja

14 peatükk I jagu).

§ 22

lg1 alusel riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses (RÕAS) sätestatud alustel ja korras. RÕAS § 10 lg1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Tähtaegselt esitatud kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates

  1. märts 2019 .a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Pedassaar kohtunik Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
  2. novembri 2018 a. otsusega väärteoasjas nr 2302,18,011648, karistati T.V Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks

(2)kuuks. T.V juhtis 12.10.2018 a, kell 13:26 Saare maakonnas Muhu vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 72.-l kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 122+/-4 km/h, lubatud suurim kiirus selles teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kaebus (t lk 11-16) 27.novembril 2018.a. esitas T.V maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist, kuid leiab, et ei ületanud kiirust sellisel määral kui väärteootsuses on temale süüks arvatud. Menetlusalune isik peab vajalikuks rõhutada, et ta ei pannud tegu (kiiruse ületamist) tahtlikult toime ega kavatsenud teadlikult suurimat lubatud kiirust ületada. Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt tuli ta sõidukiga Kuivastust praamilt ja suundus Kuressaarde. Sõidukid liikusid pikas kolonnis ja menetlusaluse isiku sõidukist eespool oli kolonnis 20-30 sõidukit. Sõiduk kolonni eesotsas liikus kaebuse esitaja hinnangul põhjendamatult aeglaselt (alla 90 km/h) ja seetõttu kõik kaebuse esitaja sõidukist ettepoole jäänud sõidukid üritasid aeglaselt liikuvast sõidukist möödasõitu. Nii otsustas ka kaebuse esitaja teha möödasõidu. Kaebuse esitaja oli sunnitud kiirendama, et naasta oma sõiduritta kuna möödasõidul lähenes vastassuunast teine sõiduk ja tagasireastumine polnud enam võimalik. Kaebuse esitaja põhjendusel ei olnud kellelgi kolonnis võimalik sõita ettenähtud lubatud kiirusega kuna kolonni ees olev sõiduk sõitis põhjendamatult ettenähtust aeglasemalt ja takistas seega teistel sõiduki juhtidel liiklemist. Kuna ka teised kolonnis olevad sõidukid sooritasid möödasõitu, siis ei ole menetlusalune isik kindel, et tema poolt on ületatud lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Väärteoasi nr 4-18-6197 Kohtuväline menetleja ei näidanud kaebuse esitajale mõõdetud kiiruse näitu ja menetlusalune isik ei ole veendunud, et tegemist on tema poolt sellise kiiruse ületamisega. Samas menetlusalune isik ei eita, et ta ületas möödasõidul suurimat lubatud kiirust, kuid mitte 28 km/h. Kaebuse esitajale ei ole teada, kas politseiametniku poolt kasutatud mõõteriist kiiruse mõõtmiseks oli nõuetekohaselt kontrollitud ja kiiruse mõõtjal läbitud vastav väljaõpe. Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 kohaselt (vastu võetud 16.06.2011, Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele), edaspidi nimetatud Määrus ) § 8 p 4 alusel ei ole lubatud sõidukiirust mõõta, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Kaebuse esitaja hinnangul ei oleks tohtinud mõõta sõiduki kiirust möödasõidul, kuna paljude sõidukite tõttu on palju segavaid faktoreid. Kaebuse esitajal ei olnud võimalust tutvuda videosalvestusega ja seega pole ka teada mõõtetulemuste saamise viis. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle määratud karistus ei ole vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Kaebuse esitaja selgitab, et tal on tänaseks tasutud kõik rahatrahvid, mis on määratud karistuseks sõidukiiruse ületamise eest, ta mõistab oma teo toimepanemise tagajärgi ja lubab, et tulevikus ei ületa ta enam suurimat lubatud kiirust. Kuna kaebuse esitaja on tasunud talle määratud trahvid kiiruse ületamise eest ning lubab, et ta ei jätka samalaadse liiklusväärteo toimepanemist, siis puudub ka kohtuvälisel menetlejal vajadus võtta temalt ära juhtimisõigus 2 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks kaasnevad kaebuse esitajale pöördumatud tagajärjed, kuna tema töö on liikuva iseloomuga (müügiesindaja toidukaupade maaletooja ettevõttes ***) ja töö spetsiifikast lähtuvalt tuleb teha vastavaid hinnapakkumisi ning pidada läbirääkimisi üle Eesti, siis juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks seaks ta majanduslikult väga raksesse olukorda (töö kaotus ja selle tagajärjel ka eluaseme kaotus. Töökoha kaotusest tulenevalt põhjustab rahaliste vahendite puudumine üürilepingu lõppemist ning eluaseme kaotust; jääb täitamata ülalpidamiskohustus alaealise *** suhtes). Kaebuse esitaja on nõus Liiklusseaduse § 227 lg 2 ettenähtud karistusega, mis näeb ette rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist maksimaalset 1 kuuks, arvestades sealjuures teo toimepanemise asjaolusid, raskust ja käesoleval juhul vastutust kergendavaid asjaolusid Kaebuse esitaja märgib, et tunnistab oma süüd ja sõitis suurima kiirusega kui oli lubatud. Samuti lubab, et ei riku enam Liiklusseadus § 15 lg 1 p 1 ettenähtud õigusnormi. On nõus, et talle määratakse rahaline karistus (rahatrahv), arvestades sealjuures teo toimepanemise raskust ja asjaolusid. Menetlusalune isik selgitab, et juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks rikub tema õigusi ja mõjutab tema elukorraldust, arvestades sealjuures asjaoluga, et menetlusalune isik vajab mootorsõidukit igapäevaselt tööl käimiseks. T.V taotleb:
  1. Tühistada 12.11.2018.a. Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna menetlusgrupi otsus väärteoasjas nr 2302, 18, 011648, millega määrati T.V-le LS § 227 lg 2 alusel karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks;
  2. Rahuldada T.V kaebus ja mitte kohaldada talle LS § 227 lg 2 alusel karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. Kaebuse esitaja ei soovi istungist osa võtta ja on nõus kirjaliku menetlusega. Väärteoasi nr 4-18-6197 Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele (t lk 20-22) Kohtuväline menetleja ei nõustu karistuse vähendamise või selle asendamisega rahatrahviga ja seda järgmistel põhjustel: Oma kaebuses viitab menetlusalune isik sellele, et tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega. Kohtuväline menetleja peab antud rikkumist tahtlikuks kuna T.V, asudes möödasõidule sõidukite kolonnist mis sõidab kiirusega alla 90 km/h, peab võimalikuks pidama, et möödasõidul olles on tema sõiduki kiirus suurem kui antud teelõigul lubatud, sest ta möödus möödasõidul olles vähemalt kahest sõidukist (vt video CD plaadil). Samuti on oluline lisada juurde seda, et kui parvlaevalt sõidab maha terve parvlaeva täis sõidukeid, siis paratamatult tekib maanteele mingi hetk sõidukite kolonn. Kui ühele sõidukijuhile ei sobi kolonni ees liikuva sõiduki kiirus, siis ilmtingimata ei pea esimesest sõidukist mööda sõitma, seades nii ohtu ennast kui ka teisi kolonnis liikujaid. Alati on võimalus oma sõiduk hetkeks peatada ning lasta kolonnil mööduda ning alustada pärast seda rahulikku sõitu omas tempos. Antud juhul oli tegemist tahtliku möödasõiduga millega kaasnes lubatud sõidukiiruse teadlik ületamine. Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud sellele, et temale ei ole tutvustatud kiirusmõõturi näitu. Kohtuväline menetleja suhtles kiirust mõõtnud politseiametnik Karin Mikuga (Mikk) ning küsis kas näitu menetlusalusele isikule näidati või mitte. Karin Mikk vastas, et T.V ei ole kohapeal selleks soovi avaldanud ning juhul kui T.V sellekohane soov oleks tekkinud, siis vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 6 oli menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Sellekohast sooviavaldust ei ole kohtuväline menetleja saanud. Nimetatud informatsioon, mis puudutab toimikuga tutvumist 15 päeva jooksul on kirjas ka väärteoprotokollil. Kaebuses on välja toodud, et menetlusalune isik ei ole teadlik, kas mõõtevahend, millega tema sõidukiirus mõõdeti on nõuetekohaselt taadeldud ning kas mõõtja on läbinud vastava väljaõppe. Kohtuväline menetleja kinnitab, et kiirusmõõtur LaserCam LE0151 on taadeldud 05.06.2018 (taatlustunnistus lisatud vastuse juurde) ning vastavalt Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 ) lisa p 8.1 kohaselt on taatluskehtivusaeg 1 aasta s o kuni 04.06.
  3. Menetlusalune isik on kaebuses avaldanud kahtlust kas mõõtja on läbinud vastava väljaõppe. Kohtuväline menetleja on Politsei-ja Piirivalveameti Lääne personalitalitusest välja küsinud, kas Karin Mikk on läbinud LaserCam kiirusmõõturi kasutamise koolituse ning kas ametnik on pädev mõõtja. Vastusest nähtub, et Karin Mikk on läbinud kiirusmõõturi LaserCam 4 koolituse ajavahemikul 28.07.2014 kuni 28.07.
  4. Pädeva mõõtja koolituse on Karin Mikk läbinud 18.12.2006 (teatis personalibüroost on lisatud vastuse juurde). Seega on tegemist ametnikuga, kes on pädev töötama LaserCam 4 kiirusmõõturiga. T.V on oma kaebuses viidanud sellele, et kuna kolonnis liikus palju sõidukeid, siis ei pruugi mõõdetud kiirus kuuluda tema sõidukile. Kohtuvälisel menetlejal on olemas videosalvestis antud kiiruseületamisest ning antud videolt on nähtav, et mõõtja on suunanud mõõturi mõõteobjektile sihiku (videol 4 valget värvi ristkülikut ja keskel valget värvi ruut) ning mõõtnud konkreetselt Citroen reg nr ****** liikumiskiirust. Videolt on nähtav sõiduki registreerimisnumber, mark ning sõiduki kiirus. Kaebuses on viidatud, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta, et kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Kaebuses ei ole aru saada mida kaebuse esitaja selle all mõtleb. Antud juhul on videost nähtav, et mõõteobjekti ja kiirusmõõturi vahel ei ole ainsatki segavat objekti. Lisaks on T.V on kaebuses viidanud sellele, et vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 § 10 lg 1 kohaselt tulnuks mõõtetulemus protokollida. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu kuna vastavalt sama määruse § 10 lg 2-le ei pea Väärteoasi nr 4-18-6197 mõõtetulemust protokollima kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud on salvestiselt nähtavad. Antud juhul on need tingimused täidetud ning protokollimine polnud vajalik. Menetlusalune isik T.V on kaebuses märkinud, et ta on nüüdseks tasunud temale kiiruse ületamise eest määratud varasemad rahatrahvid. Kohtuväline menetleja peab sellist käitumist tänuväärseks, kuid peab oluliseks mainida seda, et sellest hoolimata on nimetatud trahvid kehtivad alates tasumise hetkest üks aasta (karistusregistri seadus § 24 lg 1 p 1) ning neid võetakse arvesse iga järgneva samaliigilise rikkumise eest karistuse määramisel. Kaebuses viitab T.V sellele, et juhtimisõiguse äravõtmine seab teda väga raskesse majanduslikku seisukorda kuna tema töö on liikuva iseloomuga. Töökoha kaotus tähendaks rahaliste vahendite puudumist ning võimalust tasuda igapäevaste eluks vajalike toimingute eest. Elatise teenimise võimaluse kaotamine ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest karistusseadustik (KarS) 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohtu lahend nr 3-1-1-26-
  5. Isik, kes kasutab juhtimisõigust oma igapäevase leiva teenimisel, peab olema eriti hoolas ning järgmina liiklusseaduses esitatud nõudeid, on teadlik ohtudest ning ka reeglitest, millest tuleb kinni pidada. Teades seesuguse teo tagajärge, võttis menetlusalune isik ise riski oma käitumisest tuleneva tagajärje saabumisele. Liiklusseaduse § 227 lg 2 rikkumise eest on võimalik rikkujat karistada põhikaristusena rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse ärivõtmisega kuni kuus kuud. Lisakaristusena on võimalik karistada rikkujat juhtimisõiguse äravõtmisega ühest kuust kolme kuuni. Antud juhul on kohtuväline menetleja piirdunud sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 2 kuud. Rahatrahvi ei ole isikule määratud. Tegemist väga leebe karistusega kuna see moodustab 1/3 võimalikust põhikaristusest. Karistust määrates ei olnud T.V varasemad rahatrahvid tasutud, mis näitas kohtuvälisele menetlejale menetlusaluse isiku suhtumist temale varasemalt määratud rahatrahvidest. Oma kaebuses palub menetlusalune isik temale määratud karistust vähendada poole võrra või koguni asendada rahatrahviga. Samuti lubab menetlusalune isik oma kaebuses, et ei riku enam liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 ettenähtud õigusnormi. Kohtuväline menetleja lisab kohtule iseloomustava materjaline juurde informatsiooni, et T.V-le on 18.12.2018 koostatud uus väärteoprotokoll liiklusseaduse sama paragrahvi rikkumise eest, millest ka käesolev kaebus alguse sai. On näha, et isik paneb jätkuvalt toime liiklusseaduse paragrahvi rikkumist, mis käsitleb suurima lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.V-le määratud karistus väärteoasjas 2302,18,011648 on vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne isiku süüga ning ei nõustu karistuse vähendamise ega karistusliigi muutmisega. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 132

p 1, on kohtuväline menetleja seisukohal, et T.V kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas muutma. Samuti ei nõustus kohtuväline menetleja karistusliigi muutmisega. Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Väärteoasi nr 4-18-6197 KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 1. Kohus uurib, kas T.V on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. 12.12.2018.a koostatud väärteoprotokolli nr 20181012302601, väärteoasjas 230218011648, kohaselt T.V juhtis 12.10.2018, kell 13.26, Saare maakonnas Risti-VirtsuKuivastu- Kuressaare tee 72.-l kilomeetril mootorsõidukit Citroen C4 registreerimismärgiga *** kiirusega 122 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Oma sellise tegevusega T.V rikkus Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik allkirjaga kinnitanud, et on protokolliga tutvunud. Tõenditeks on protokolli kohaselt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, blankett

§ 19

sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamisest ja märge, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll on asendatud heli-ja videosalvestusega, st tõendiks on salvestus. Menetlusaluse isiku T.V ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik sooritas Kuivastu-Kuressaare maanteel Muhus kolonnis sõites möödasõitu aeglaselt liikunud kaubikust, mööda sõites nägi vastutulevat autot ja sõitis kiiremini, et saada oma ritta tagasi. Ei rikkunud ja ei ületanud kiirust tahtlikult, sõitis sõidukiga *** Teo toimpanemist tõendab kiirusmõõturi LaserCam 4 LE051 vahendusel toimunud mõõtmise videosalvestis ja mõõteandmed (data about recording), millest nähtub, et 12.10.2018 a alates kell 13:26:04 mõõdeti sõiduki numbrimärgiga Citroen C4 registreerimismärgiga ****** liikumiskiirust, mis nähtuvalt salvestisest ja mõõteandmetest oli 12.10.2018.a kell 13:26:04 122 km/h, seejärel langeb 13:26:05 121 km/h, 120 km/h ja 119 km/h. Salvestiselt on sõiduki numbrimärgiga Citroen C4 registreerimismärgiga ****** liikumine hästi jälgitav, salvestise lõpuks vähendab sõiduk kiiruse kuni 91 km/h, maksimaalne liikumiskiirus 122 km/h on salvestisel fikseeritud, lasekiir on kiiruse fikseerimise ajal suunatud T.V juhitud sõidukile. Kaebuses viidatud segavaid faktoreid kohus ei tuvastanud. Väärteoasjas ei ole koostatud mõõtevahendi kasutamise protokoll, mõõtevahendi kasutamise protokolli võib asendada heli- ja videosalvestisega tulenevalt Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg-st 2 ja

§ 31lg-st 11.

Mõõtmise nõuetekohasust kinnitavad järgmised tõendid. Mõõtmise on läbi viinud Karin Mikk ja kohtuvälise menetleja esitatud andmete kohaselt Karin Mikk on läbinud kiirusmõõturi LaserCam 4 koolituse ajavahemikul 28.07.2014 kuni 28.07.

  1. Pädeva mõõtja koolituse on Karin Mikk läbinud 18.12.2006 Seega on tegemist ametnikuga, kes on pädev töötama LaserCam 4 kiirusmõõturiga. Teatis personalibüroost on kohtuväline Väärteoasi nr 4-18-6197 menetleja lisanud vastusele ( t lk 23). Vastavalt taatlustunnistusele on kiirusemõõtur LaserCam 4 LE051 on taadeldud 05.juunil 2018 (t lk 26). Taatlus oli kehtiv ka selle kasutamisel Menetlusalusel isik kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt kiirusmõõturi näiduga tutvumiseks kohapeal selleks soovi avaldanud, vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 6 oli menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Sellekohast sooviavaldust ei ole kohtuväline menetleja saanud. Nimetatud informatsioon, mis puudutab toimikuga tutvumist 15 päeva jooksul on kirjas ka väärteoprotokollil. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.V on toime pannud 12.10.2018 väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis temale kohtuvälise menetleja 12.novembri 2018.a. otsuses on süüks arvatud, ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. T.V rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et T.V poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, so mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohtuväline menetleja on teo õigesti kvalifitseerinud. Kohtu hinnangul puuduvad T.V tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. T.V on tunnistanud, et lisas kiirust möödasõidu lõpetamiseks ja võis kiirust ületada, siis saab tegemist olla vaid tahtliku õigusrikkumisega ja on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T.V on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.V poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
  4. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Vastavalt KarS § 56 lg 1 tuleb karistuse mõistmisel arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus peab vastama süü raskusele ja süüteo toimepanija isikule. LS § 227 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Vastavalt LS § 227 lg 5 võib LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise korral kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud T.V LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks

(2)kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt T.V karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasi nr 4-18-6197 T.V on vaidlustanud kohtuvälise menetleja karistusliigi valiku, karistuse määra ja eelistab karistusena rahalist karistust. Kaebuse esitaja on nõus Liiklusseaduse § 227 lg 2 ettenähtud karistusega, mis näeb ette rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist maksimaalset 1 kuuks ja on nõus, et talle määratakse rahaline karistus (rahatrahv), arvestades sealjuures teo toimepanemise raskust ja asjaolusid. Menetlusalune isik selgitab, et juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks rikub tema õigusi ja mõjutab tema elukorraldust, arvestades sealjuures asjaoluga, et menetlusalune isik vajab mootorsõidukit igapäevaselt tööl käimiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel arvesse võetuga sellest, et T.V pani toime üldohtliku iseloomuga väärteo kuna sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Oma sellise tegevusega seadis isik ohtu kaasliiklejate elud ja üldise liiklusturvalisuse. Olukorras, kus põhilisteks raskete tagajärgedega lõppevate liiklusõnnetuste tekkepõhjuseks on lubatud sõidukiiruse ületamine, tuleb sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Karistusregistri teatisest nähtub, et T.V oli väärteo toimepanemise ajal kaks kehtivat karistust sõidukiiruse ületamise eest. Karistusregistri andemetel määrati mõlemal puhul karistuseks rahatrahv, rahatrahvide tasumise kohta karistusregistris andmed puuduvad. Viimati karistati T.V LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 05.märtsi 2018.a otsusega. Veidi üle poole aasta eelmise kiiruseületamise eest karistusena rahatrahvi määramisest on T.V toimepannud samalaadse väärteo. Seega, T.V olles varem karistatud toimepandud väärtegude eest rahatrahviga, on toime pannud uue väärteo, seega ei ole rahatrahvi määramine mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgitud seisukohaga, et rahatrahvi korduvad määramised T.V-le ei avalda menetlusalusele isikule piisavat mõju hoidmaks ära järgmisi süütegude toimepanemisi. Lisaks, märgib kohus, et T.V tasus küll peale uut õiguserikkumist eelmised trahvid, kuid sinnani oli temal tasumata ka aastal 2016.a määratud rahatrahv lisaks 2018 a märtsis määratud rahatrahvile. T.V on oma kaebuses viidanud, et juhtimisõiguse äravõtmine seab tema raskesse majanduslikku olukorda kuna tema töö nõuab sõidukiga liikumist, samuti mõjutab juhtimisõiguse äravõtmine tema võimalust täita ülalpidamiskohustust lapse ees. Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Lapse ülalpidamiskohustus ja võimalik materiaalse olukorra halvenemine pidi T.V-le olema teada juba enne õigusrikkumise toimepanemist ja seda enam oleks ta pidanud järgima liiklusseaduses sätestatut. Riigikohtu kriminaalkolleegium on samuti oma otsuses 20.märtsist 2017, väärteoasjas nr 31-1-16-17, selgitanud, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see mõistetavalt nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista ka menetlusaluse isiku põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Samuti ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Kohtuvälise menetleja määratud karistus moodustab 1/3 võimalikust põhikaristusest, mida ei saa pidada rangeks või ebaproportsionaalseks karistuseks Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja, määrates T.V-le LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimise Väärteoasi nr 4-18-6197 õiguse äravõtmise 2 kuuks, so. alla karistuse keskmise määra, on määranud karistuse vastavalt seaduses sätestatud alustel ja määras. 3. Eeltoodud põhjendustel teeb kohus

§ 132

p 1 sätestatud lahendi: jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, 132 p 1.

Kristel Pedassaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.