kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.H kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt N.H-lt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu N Bekker kasuks. Kannatanu AGon esitanud tsiviilhagi summas 5000 krooni sõidukist vargusega tekitatud kahju omavastutuse maksumuses ( II k lk 19). Kannatanu nõuet kinnitavad ka kindlustusleping, mille 12 kohaselt on lepingu objektiks on Audi, reg nr XXX, 2006 aasta mudel, k. väärtus 530000, k. summa 530000, Iis toote kood: JMA, kindlustuslepingu kehtivus: 31.05.2009 – 30.05.2010. Lisavarustuse hüvituspiir 55000 krooni, õnnetusjuhtumi korral omavastutus 5000 krooni (II kd, tl 31-32) ja Alptom OÜ arve nr 29408 Swedbank Varakindlustuse AS-le kogusummas 18 275 krooni (kõrvaklapid IP, VST, paigaldus, laemonitor mootoriga 12“DVD-ga, VST), mille kohaselt omavastutus summas 4166 krooni (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 37). Süüdistatav Aleksei Velikanov tsiviilhagi suurusele vastu ei vaielnud.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Aleksei Velikanovi kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Aleksei Velikanovilt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu AGkasuks. Kannatanu AS Swedbank Varakindlustuse esindaja KEon esitanud tsiviilhagi summas 15575 krooni sõidukist vargusega tekitatud kahju maksumuses ( II k lk 28-29) Kahjusündmuse fakti kohta avas kindlustusselts kahjutoimiku nr AK0916502 ning lähtudes OÜ Alptom poolt esitatud hinnapakkumisest nr 29033, hüvitati 22.07.2009.a kannatanule uue lisavarustuse (laemonitor mootoriga 12" DVD-ga, kõrvaklapid) maksumus summas 18275 Eesti krooni. Kogu hüvitamisele kuuluv summa oli 23275 Eesti krooni, millest lahutati omavastutus summas 5 000 Eesti krooni.(Lisad 5, 6, 8). Õigusvastase teo tagajärjel hüvitas Swedbank Varakindlustus AS kannatanule sõidukist varastatud lisaseadmete maksumuse 18 275 Eesti krooni. Kuna Swedbank Varakindlustus AS on Sõidukist varastatud seadmed kätte saanud (26.10.2009), siis vastavalt sellele vähendab kindlustusselts nõuet seadmete müügist saadava summa ulatuses 2700 Eesti krooni (Lisatud oksjoni protokoll lisa 10). Swedbank Varakindlustus ASi nõue kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kannatanuna kriminaalasjas nr 09230109910 süüdistatava vastu on 18275 Eesti krooni lahutada müügist saadav summa 2700 Eesti krooni s.o 15 575 Eesti krooni (II kd, tl 28-29). Kannatanu nõuet kinnitavad järgmised dokumendid: Sõiduki kahjuteade (25.06.2009) – avalduse esitaja: AG, sõidki andmed: Audi reg.nr XXX, kahjujuhtum: 22.06 kell 10:00 autosse istudes avastas A. Garajev, et laest on välja rebitud LCD monitor ja sahtlist DVD mängija. Samuti märkas, et juhipoolne tagumine uks oli kergelt lahti. Helistas politseisse ja Hansa varakindlustusse (II kd, tl 30). Kindlustusleping – lepingu objektiks on Audi, reg nr XXX, 2006 aasta mudel, k. väärtus 530000, k. summa 530000, Iis toote kood: JMA, kindlustuslepingu kehtivus: 31.05.2009 – 30.05.2010. Lisavarustuse hüvituspiir 55000 krooni, õnnetusjuhtumi korral omavastutus 5000 krooni (II kd, tl 31-32). Alptom OÜ pakkumine nr 29033 Swedbank Varakindlustuse AS-le kogusummas 23275 krooni (laemonitor mootoriga 12“ DVD-ga, VST, pult, motoriseeritud; kõrvaklapid IP, VST ja paigaldus), (II kd, tl 36). Alptom OÜ arve nr 29408 Swedbank Varakindlustuse AS-le kogusummas 18 275 krooni (kõrvaklapid IP, VST, paigaldus, laemonitor mootoriga 12“DVD-ga, VST). Omavastutus summas 4166 krooni (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 37). Maksekorraldus nr 07623, mille kohaselt AS Varakindlustuse AS on 22.07.2009 teinud maksekorralduse Alptom OÜ-le summas 18 275 krooni (II kd, tl 39). Indrek Saare (Saar) allkiri Swedbank Varakindlustus AS-le kuuluvate asjade kättesaamise kohta 26.10.2009, milleks on DVD Player DVD-5207 ALPINE, ALPINE monitor TMX-R1000P, Pult 13 ALPINE RUE 4201, Pult ALPINE RUE 4157, kõrvaklapid ALPINE SHS N205, kõrvaklapid ALPINE SHS N100 (II kd, tl 40). Alpine MultiMedia poolt korraldatud oksjon järgmiste asjade suhtes: Alpine 10, 2 laemonitor, TMX-R1000P, Alpine DVD Video/CD/MP3 player, DVE-5207, IR kõrvaklapid SHS-N100, SHS-N205. Alghind 2000 krooni, oksjoni võitja Vjatsheslav Anissimov pakkumisega 2700 krooni (II kd, tl 41). Süüdistatav Aleksei Velikanov vaidles tsiviilhagi suurusele vastu ja ei ole nõus, et varastatud esemed müüdi nii odavalt, oleks võinud need talle anda.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Aleksei Velikanovi kuritegeliku käitumise tulemusena. Swedbank Varakindlustuse AS on reaalselt tasunud seoses Velikanovi poolt Gle vargusega tekitatud kahju hüvitamisega 18275 Eesti krooni. Kannatanu on teinud omalt poolt kõik, et oma kahju vähendada ja on hiljem kätte saadud varastatud esemed oksjonil müünud maksimaalselt võimaliku summa eest, mis tol hetkel võimalik saada oli, mistõttu on müügist saadud summa 2700 Eesti krooni algselt tekitatud kahjust maha arvatud. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt Aleksei Velikanovilt tsiviilhagi 15575 krooni ulatuses välja mõista kannatanu AS Swedbank Varakindlustuse kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb isikuid ka karistada. Rudolf Raila koosseisuvälised karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Rudolf Raila on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (II k lk 177-181, 293-308). Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu, sest Rudolf Raila enda ütluste kohaselt on tal olemas töö- ja elukoht ja on näha, et kuritegu on seotud juhtumiga, mil R.Raila tarvitab narkootilisi aineid. Arvestades eeltoodut ja seda, et Rudolf Raila on toime pannud kaasaaitmaise vägivallaga seotud II astme kuriteole, samuti arvestades, et R.Raila roll kuriteo toimepanemisel oli võrreldes teistega oluliselt väiksem ja süüdistatava isikut, tal on kindel töökoht, kust teda iseloomustatakse positiivselt, varasemal ennetähtaegsel karitusest vabastamisel määratud katseajal ei ole ta kuritegusid toime pannud, mis näitab katseaja positiivset preventiivset mõju tema suhtes, võib teda karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning teda on võimalik KarS § 74 sätteid kohaldades vabastada karistusest tingimisi allutades käitumiskontrollile. Aleksei Velikanovi koosseisuvälised karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüs osalist tunnistamist, mis näitab, et isik on vähemalt osaliselt aru saanud oma tegude õigusvastusest. Aleksei Velikanov on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (II k lk 173-176, 289-292, 309-346), ta pani kuriteod toime katseajal, mis näitab, et süüdistatav ei ole endale varasemast karistustest järeldusi teinud ja jätkanud kuritegelikku käitumist. Ei saa väita, et vägivallaga seotud kuritegu pandi toime majandusliku kitsikuse ja töö puudumise tõttu, sest A. Velikanovi enda ütluste kohaselt oli tal eluase, perekond. Arvestades eeltoodut ja seda, et Aleksei Velikanov on toime pannud vägivallaga seotud II astme kuriteo ja suure ühiskonnaohtlikkusega I astme kuriteo, samuti arvestades A. Velikanovi rolli omavoli toimepanemisel ja süüdistatava isikut, ta tarvitab narkootilsi aineid ning A.Velikanovi käitumisest on näha, et kuritegelik käitumine on kujunenud talle elustiiliks, tuleb teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema reaalse vangistusega. 14 N.H koosseisuvälised karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistus kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüs osalist tunnistamist, mis näitab, et isik on aru saanud vähemalt osaliselt oma tegude õigusvastusest. N.H on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (II k lk 165-172, 287-288). Ei saa väita, et vägivallaga seotud II astme kuritegu pandi toime majandusliku kitsikuse ja töö puudumise tõttu, kuritegu on toime pandud narkootilise joobe seisundis. Arvestades eeltoodut ja seda, et N.H on toime pannud vägivallaga seotud II astme kuriteo, samuti arvestades N.H rolli kuriteo toimepanemisel ja süüdistatava isikut, N.H käitumisest on näha, et kuritegelik käitumine on kujunenud talle elustiiliks, ta pani nädala jooksul toime 2 kuritegu, narkootikumide tarvitajana ei sobi ta kriminaalhooldusele tuleb teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema reaalse vangistusega. KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt kuulub süüdistatavatelt N.H ja Raila väljamõistmisele sundraha 6525 krooni ja Velikanovilt 10875 kroon ja KrMS § 175 alusel kohtukulud riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.H KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust Süüdi tunnistada N.H KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks neli aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus neli aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse viibitud aeg alates 04.08.2009 karistusaja hulka. Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista N.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse. Sundraha ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.