MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada Z.N suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades Z.N käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt
lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada Z.N käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 2 - otsima endale elukoha hiljemalt kahe nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Z.N käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2, 21,4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata; - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Z.N-ile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 14.12.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.N-i kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Z.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.01.2013.a. kohtuotsusega
lg 2 p 4 ja § 202 lg 1 järgi.
lg 1 ja § 238 lg 2 kohaldamisel mõistis kohus Z.N-ile lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 24.01.2012 otsusega mõistetud karistusega 4 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati kantuks perioodil 14.08.2011-09.01.2013 kantud karistus. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks seisuga 10.01.2013 jäi 3 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 10.01.2013. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav Z.N suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata 1 Z.N-ile
3 Kohtuistung Kinnipeetav Z.N avaldas kohtuistungil, et tal ei ole xxxx elukohta, ta ei kavatse xxxx jääda, ta läheb xxxx, kus vastuvõtukomisjon teda juba ootab. Arvab, et kui ta jääb elama xxxx ja xxxx, siis hakkab ta tarvitama nii alkoholi kui ka narkootikume ja satub jälle tagasi vanglasse. Selgitab, et tal on määratlemata kodakondsus, kavatseb peale vabanemist kiiresti taotleda halli passi ja xxxx sõbrad, kes koos temaga vanglas karistust kandsid, aitavad tal siit minema sõita. Kinnitab, et on normaalne ja terve inimene ning ei vaja vangla poolt pakutavaid programme ja tema peale ei ole vaja riigi raha raisata, kuna ta sõidab siit niikui nii minema. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud ja selle kohaldamise eeldused on täidetud. Tegemist on isikuga, kelle puhul on väga kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks, kuna tal on puudulik majanduslik toimetuleku oskus, ta tarvitab mõnuaineid ja on mõjutatav kriminaalse tutvusringkonna poolt. Prokurör on seisukohal, et isiku suhtes tuleb kohaldada peale vanglast vabanemist käitumiskontrolli kestusega 24 kuud ja lisas, et xxxx sõiduks puudub kinnipeetaval kehtiv dokument ning elamisloakaardiga reisida ei saa. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Z.N suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
Z.N kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 09.01.2013 otsusega
lg 2 p 4 ja § 202 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust 6 kuud vangistust, mida kohus vähendas
Samuti on Z.N varasemalt karistatud Harju Maakohtu 24.01.2012 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 199 lg 2 p 5, 9 järgi karistusega 4 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 15.02.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. 4 Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Z.N on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning reaalset vangistust kannab neljandat korda. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid ja kasutanud selleks vägivalda. Kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole Z.N käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohustatud on kõik, kellel on materiaalset vara ja oht seisneb varalise kahju tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja tal on materiaalseid probleeme. Materiaalsete probleemide tekkimine on aga kohtu hinnangul tõenäoline, kuna isikul puudub vabanemisel töökoht. Samuti on isikul vähene haridus ja puudub eriala, mis omakorda raskendab tema konkurentsivõimet tööturul ja sellest tulenevalt ka tema majanduslikku toimetulekut. Vanglas on kinnipeetav kolmel korral määratud majandustöödele, kuid ta on keeldunud tööst, on vormistatud tööhõivesse, kuid keeldub töötamisest. Objektiivsed andmed tema suundumisest xxxx, puuduvad. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetaval on vangla andmetel 25.11.2015 seisuga maksmata nõudeid summas 3089,03 eurot ja vabanemisfondis on ainult 0,16 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Samuti väärib märkimist, et Z.N puudub vabanemisjärgselt elukoht või ei soovinud ta seda avaldada, kuna ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Ka puudub Z.N kriminaalhooldaja hinnangul lähedaste toetus ning võib eeldada, et isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud arvestades tema korduvkaristatust. Isik on kuriteod toime pannud kas alko- või narkojoobes. Isik ise oma sõltuvusprobleeme ei tunnista ja vangistuse jooksul on keeldunud osalemast vastavasisulistes sotsiaalprogrammides. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt Z.N puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 66 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 51%. Vangla hinnangul võib kinnipeetav käituda hetkeemotsioonist lähtuvalt agressiivselt, arvestab tegudel ainult neid tagajärgi, mis puudutavad teda ennast ja tema lähedasi. Vangistuse jooksul on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis lõpetati seoses 5 asjaolude äralangemisega. Varasemalt on kriminaalhooldusel olnud ühel korral, kuid oli katseajal võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.Npuhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Z.N vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Z.N suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.
lg 1 alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda
sätestatud nõuetest.
lg 1 p 1 kohaselt käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid ning elama kohtu määratud alalises elukohas. Armin Rau kinnitab, et tal ei ole vabanedes kindlat elukohta, kuid kohus on seisukohal, et elukoha puudumine ei ole aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Kohus märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine elukoha puudumise põhjendusel looks käesoleval ajahetkel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik ja kelle ühiskonnaohtlikust suurendab elukohta puudumine, kuid esinevad muud
lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku turvalisuse ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel
lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Välistatud pole ka olukorrad, kus ühiskonnale ohtu kujutavad isikud teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad seeläbi lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Samuti ei tohiks elukohta omavad käitumiskontrollile allutatavad isikud olla ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, üldse võimatu kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist. Kohus leiab, et käesoleval ajal on võimalik kõrvaldada
lg 1 p 1 alusel esinev takistus ning karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada Z.N leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elu- või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kinnipeetaval on võimalik toetuda sotsiaalhoolekande seaduse §-le 28, mille alusel kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on kinnipeetaval võimalus pöörduda koostöös kohaliku omavalituse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ-de poole, kelle kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja ametipositsioon, kus kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja 6 nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Z.N käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
1 Kui Z.Nei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Anu Ammer kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.