1-16-2498 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2016. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-16-2498 (14257000143) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaks

§ 121lg 2 p 1 järgi.

K.H süüdistatakse selles, et P.S , S.J ja K.H panid alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus grupis toime kehalise väärkohtlemise H A suhtes 27.juulil 2014 öösel peale kella ühte * asuvas L L baaris ja baari juures P.S lõi esiteks baarileti ääres H A’le rusikaga näkku, paremale poole põse piirkonda. Seejärel tiris P.S koos S.J ja K.H-ga kannatanu baariletist eemale ning P.S ja K.H peksid teda rusikaga vastu pead. Peale seda, kui H A siirdus baari tualettruumi oma nägu verest puhastama, sisenes sinna S.J , kes lõi kannatanut korduvalt kätega vastu pead. 4 Oma ühise tahtliku tegevusega tekitasid P.S , S.J ja K.H kannatanule H A’le füüsilist valu ja rohkem kui neli nädalat ning vähem kui neli kuud kestvad tervisekahjustused– parema silmakoopa alumise ja keskse seina murrud, õhu paremas silmakoopas, parema põskkoopa (ülalõualuu) murrud, ninaluude murrud, põrutushaava vasakul kõrvalestal, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel koos ümbritseva pehmete kudede tursega ja nahamarrastused ninal. Sellise tegevusega pani K.H toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi ning alates 01.01.

§ 121lg 2 p 1 järgi.

S.J süüdistatakse selles, et P.S , S.J ja K.H panid alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus grupis toime kehalise väärkohtlemise H A suhtes 27.juulil 2014 öösel peale kella ühte * asuvas L L baaris ja baari juures P.S lõi esiteks baarileti ääres H A ’le rusikaga näkku, paremale poole põse piirkonda. Seejärel tiris P.S koos S.J ja K.H-ga kannatanu baariletist eemale ning P.S ja K.H peksid teda rusikaga vastu pead. Peale seda, kui H A siirdus baari tualettruumi oma nägu verest puhastama, sisenes sinna S.J , kes lõi kannatanut korduvalt kätega vastu pead. Oma ühise tahtliku tegevusega tekitasid P.S , S.J ja K.H kannatanule H A’le füüsilist valu ja rohkem kui neli nädalat ning vähem kui neli kuud kestvad tervisekahjustused– parema silmakoopa alumise ja keskse seina murrud, õhu paremas silmakoopas, parema põskkoopa (ülalõualuu) murrud, ninaluude murrud, põrutushaava vasakul kõrvalestal, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel koos ümbritseva pehmete kudede tursega ja nahamarrastused ninal. Sellise tegevusega pani S.J toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi ning alates 01.01.

§ 121lg 2 p 1 järgi. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. KarS § 121 nägi teo toimepanemise ajal kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Süüdistatavad avaldasid kohtuistungil, et tunnistavad end neile süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi, kohtuistungil kuriteosündmuse kohta ütlusi anda ei soovinud. Kannatanu seisund peale sündmust on näha isiku läbivaatuse protokollis /tl 134-138/. H A ninajuur oli turses, ninast verejooks, vasak kõrv verine, kõrva taga suurem muhk. Pluusi eest verine. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistatavate löömise tagajärjel ka valu. Silma alt oli luu puruks, ülemine lõualuu oli veel katki, käis kõrvalesta õmblemas. Kuna ei saanud nina kaudu hingata, käis operatsioonil. Õmblemas käis arsti juures samal õhtul, järgmine päev läks kompuutrisse. Haiglas ravil oli ainult peale ninaoperatsiooni 2-3 päeva. Lõhna ei tunne siiamaani. Kannatanule on teostatud isiku ekspertiis (akt nr * 30.07.2015) /tl 139-145/. Ekspert on andnud arvamuse - H A’l esinevad järgmised tervisekahjustused: parema silmakoopa alumise ja keskse seina murrud, õhk paremas silmakoopas, parema põskkoopa (ülalõualuu) murrud, ninaluude murrud, põrutushaav vasakul kõrvalestal, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel koos ümbritseva pehmete kudede tursega, nahamarrastused ninal. H A’l esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud. H A’l diagnoositud kehavigastused tavalise kulu korral põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab 5 rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et kannatanul esinesid tervisekahjustused, mis on kirjas süüdistuses ja kannatanu tervisekahjustused kestsid rohkem kui neli nädalat ning vähem kui neli kuud. Edasi uurib kohus, kas kannatanu sai tervisekahjustused süüdistatavate tegevuse tagajärjel. Kohtus on kannatanu, tunnistajate R R, J K, K R ütlustega tõendamist leidnud, et nii kannatanu kui süüdistavad viibisid 27.07.2014 öösel * asuvas baaris LL. Kannatanu rääkis, et oli sel õhtul kaine autojuht, läks baarileti äärde, et energiajooki osta. Siis külje pealt P.S lihtsalt lõigi rusikaga näo piirkonda. Tunnistaja K Š, kes töötas 27.07.2014 L’s baaridaamina, kinnitas, et sel ööl mingi lükkamine toimus, jook lendas baarileti peale. Tunnistaja R R rääkis, et kui oli baarileti ääres, nägi, et P.S lõi H.A’d käega näo piirkonda. Mingit sõnavahetust ei olnud, lihtsalt lõi. Tunnistaja K R rääkis, et seisid baarileti ääres, tellisid jooke, Mats läks neist mööda ja lõi H’d rusikaga näkku. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et P.S lõi kannatanut rusikaga vastu pead. Edasi kirjeldas kannatanu, et siis Mats ja Erkko hakkasid teda välja tirima, turvamees tuli vahele. R R rääkis, et peale seda, kui P.S lõi H ’d, H vist kukkus või komistas ja siis Mats K.H-ga koos lohistas H sealt minema kas õue või mujale ruumi. Tunnistaja J K sõnade kohaselt kui tellisid jooke leti ääres, siis mingi hetk hakkas rüselus pihta. Sai siidriga pähe ja igale poole. H võeti kahe mehe vahele (Mats ja teist isikut ei tea) ja lohistati välja. K R selgitas, et kui sündmust edasi nägi, siis Matsile järgnes K.H, võttis H kaenla alla ja kahekesi Matsiga tirisid H’d välisukse poole. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et peale seda kui P.S oli kannatanut rusikaga löönud, lohistasid P.S ja K.H teda välisukse poole. Kannatanu sõnade kohaselt K.H tuli baari tagasi ja lõi käega näkku, äkki kolm korda. K R rääkis, et kui nad jõudsid välisukse poole, seal oli suurem kähmlus, kes keda lõi, ei näinud. Läksid oma seltskonna juurde, et teised H’le appi läheks ja kui tagasi jõudsid, siis juba turvamees lahutas neid, H jäi klubisse sisse ja teised lükati välja. Läksid H’ga WC-sse, tal oli nina pealt verine. Palusid, et saaks kõrvaluksest välja, aga öeldi, et see on kinni, turvamees lubas välja saata. Kui hakkasid koos turvamehega välja minema, siis tuli veel keegi ja siis H sai uuesti vastu nägu ja jooksis uuesti vetsu. Tunnistaja R R – mingi aja pärast tuli H tagasi, ta nägu oli katki ja verine. H läks WC -sse, et ennast puhastada. Tunnistaja R M, kes oli 27.07.2014 baaris turvamees rääkis, et algul oli peaukse juures mingi rüselemine, otsest lööki ei näinud, aga veri oli väljas juba. Läks vahele. Hiljem sai kannatanu löögi vastu nägu, lööjaks oli K.H. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et P.S eelkirjeldatud situatsioonis oleks kannatanut peksnud rusikaga vastu pead nagu talle süüks arvatakse. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et K.H lõi kannatanut vastu pead. Tunnistajad on näinud kannatanu löömist K.H poolt ühel korral, kannatanu on kinnitanud, et lööke oli rohkem. Kohus leiab, et on selge, et olukorras kus toimub kaklus, siis tunnistajad ei pruugi näha igat lööki, kuid kannatanu tajub rünnet vahetult ja seetõttu leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et K.H lõi kannatanut korduvalt käega pea piirkonda. Tõendamist ei ole leidnud, et K.H oleks peksnud kannatanut rusikaga vastu pead. 6 Edasist kirjeldab kannatanu nii - läks vetsu, tuli Siim ja tuli kohe kallale, ei ütelnud midagi. Hakkas talle vastu, kaitses ennast. Siim lõi teda kätega näkku ja tema lõi teda enesekaitseks vastu. Ka tunnistaja J K sõnade kohaselt tuli H mingi aeg tagasi ja läks WC-sse. Läks järgi, et näha, kas kõik on korras. H’l oli ninaluu läinud ja verd tilkus. Kui WC-s oli, siis S.J lendas sisse ja lõi 2-3 korda rusikaga A’d. S.J ütles mitu korda midagi sellist, et nii ei tehta. H vehkis end kaitstes kätega. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et S.J WC-s kannatanut lõi. Kannatanu sõnade kohaselt lõi S.J teda kätega näkku, tunnistaja meelest löödi rusikaga. Kohus leiab, et isik, keda lüüakse, tajub ilmselgelt paremini, millega teda lüüakse ja seetõttu loeb kohus tõendatuks, et S.J lõi kannatanut WC-s korduvalt käega vastu pead. Peale seda konflikt rauges kuna turvamees aitas kannatanu baari tagauksest välja. R M sõnade kohaselt need, kes lõid olid baari ees, oleks võinud veel mingi jama juhtuda. Kannatanu on samuti kinnitanud, et turvamees lasi ta tagant uksest välja. Ka tunnistaja R R, J K, K R ütlesid, et lahkusid baarist tagaukse kaudu. Kannatanu on selgitanud, et kellegagi lööjatest juttu ei olnud enne ega pärast, miks löödi, ise arvab, et elas P.S naisega koos ja kuna aitas laste rahade asju ajada, maksis advokaadi rahad, et võib-olla selle pärast peab viha. Ka tunnistajad, kes sündmust pealt nägid, ei osanud löömise põhjust selgitada, ei saanud sellest aru. Kohus leiab, et kuna löömisel ei eelnenud mingit konflikti, sõnavahetust, siis saab kannatanu ütluste pinnalt lugeda tõendatuks, et tüli tekkis isiklike suhete pinnalt. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlused kinnitavad üheselt, et P.S, K.H ja S.J olid isikuteks, kes 27.04.2014 kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutasid. Kohus leiab, et kannatanul esinenud vigastused vastavad süüdistatavate tegevusele – kannatanut löödi korduvalt pea piirkonda ja kõik vigastused on kannatanul pea piirkonnas. Kohus leiab, et ei ole võimalik tuvastada, millise vigastuse üks või teine konkreetne löök põhjustas, sest kannatanut löödi kõikide süüdistatavate poolt lühikese ajavahemiku järel pea piirkonda. Seetõttu on süüdistuses õieti leitud, et süüdistatavad on teo toime pannud grupis. Ka ekspert on andnud arvamuse, et H A tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil - 27.07.2014 löökidest kõvade tömpide esemetega. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et H A sai 27.07.2014 valu ja süüdistusaktis nimetatud tervisekahjustused süüdistatavate ühise tegevuse tulemusel. Kohus leiab, et vähendada tuleb P.S-ile süüks arvatava kuriteo mahtu – tõendamist ei ole leidnud, et P.S koos K.H-ga peksis kannatanut rusikaga vastu pead. Samuti tuleb lugeda tõendatuks, et K.H lõi kannatanut korduvalt käega pea piirkonda ja tõendamist ei ole leidnud, et K.H peksis kannatanut koos P.S-iga rusikaga vastu pead. Muus osas on süüdistus tõendamist leidnud - P.S, K.H ja S.J poolt toime pandud tegu täidab KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121

lg 2 p 1 – teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat) sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et kõik süüdistatavad lõid H A tahtlikult – nad lähenesid kannatanule ja ilma ühegi selgituseta, põhjuseta, lõid kannatanut. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Süüdistatavad lõid kannatanut pea (elutähtsa organi) piirkonda. Seda, et löögid olid tugevad, näitavad kannatanul esinenud vigastused. Kohus leiab, et lüües teist isikut tugevate löökidega pea piirkonda, möönab iga mõistlik inimene selle tagajärjena mis tahes raskusastmega tervisekahjustuse saabumist. Peale korduvaid lööke pea piirkonda ei ole löömise tagajärg enam 7 süüdistatavate tahtele allutatud ja ei ole mingit objektiivset alust loota, et kannatanu ei saa tervisekahjustusi ja valu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks P.S, K.H, S.J süü nendele süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud P.S, K.H, S.J poolt teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 (alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 1 järgi) sätestatud kuriteo toimepanemine grupis, tegu on õigusvastane ja P.S, K.H, S.J on teo toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada. KarS § 121 nägi teo toimepanemise ajal ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Käesoleval ajal näeb KarS § 121 lg 2 karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtuda tuleb teo toimepanemise ajal kehtinud kergemast karistusest P.S, K.H ja S.J on grupis toime pannud ühe teise astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis on kõigi süüdistatavate puhul tuvastatud. Kõik süüdistavad lõid kannatanut pea piirkonda. P.S lõi kannatanut ühel korral rusikaga, K.H ja S.J lõid mõlemad kannatanut korduvalt käega vastu pead. Tegemist ei olnud ühegi süüdistatavate poolt suurte löökide arvuga, kuid kogumis löödi kannatanut mitmeid kordi ja kannatanu sai nii valu kui ka tervisekahjustused. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millise vigastuse konkreetse süüdistatava tegevus põhjustas, kannatanu on saanud tervisekahjustused kõikide süüdistatavate löömiste tagajärjel. Kohus leiab, et kõigi süüdistatavate süü on keskmine. Karistust kergendava asjaolu kõikide süüdistatavate puhul on süü tunnistamine. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 alusel kuriteo toimepanemine grupi poolt. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 163-164 on karistusregistri teatis P.S kohta, mille kohaselt P.S on kriminaalkorras karistamata isik. Väärteokorras karistatud, kuid need karistused on teiseliigiliste süütegude eest. S.J karistusregistri teatis /tl 165/ ja K.H karistusregistri teatis /tl 166/ näitavad, et nad on karistamata isikud. Samuti tuleb arvestada, et teo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud üle 2 aasta ja selle aja jooksul ei ole süüdistatavad toime pannud uusi kuritegusid. Seega oht, et süüdistatavad paneks toime uusi kuritegusid, ei ole suur. Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on oluline. Süüdistatavad asusid vägivallaga klaarima ühe süüdistatava vaenulikke suhteid kannatanuga. Rünnak oli kannatanu jaoks täiesti ootamatu, rünne toimus avalikus rahvarohkes kohas ja see kahjustab oluliselt üldist turvatunnet. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et teo toimepanemisest on möödunud juba üle kahe aasta ja seetõttu tuleb vähendada ka süü suurusest tulenevat karistuse määra. Kohus leiab, et kõiki süüdistatavaid tuleb karistada vangistusega alammäärast suuremas, aga keskmisest karistuse määrast väiksemas määras. Samas aga leiab kohus, et kuna tegemist on kriminaalkorras karistamata isikutega, kes peale käesolevat tegu ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul toime pannud ühtki uut õigusrikkumist, on 8 süüdistatavad võimalik vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult 18-kuulise katseajaga KarS § 73 alusel. TÕKEND S.J suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 155-156/. Tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. P.S suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 159-160/. Tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. TSIVIILHAGI Kannatanu on esitanud tsiviilhagi /tl 13-14/ nõudega mõista M. Ristimägi, S.J ja K.H´ult tema kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 20735,08 eurot, millest 42,99 eurot on lõhutud triiksärgi väärtus, * eurot kaotatud töötasu suurus, 2,50 eurot tasu haiglas viibimise eest ning mittevaraline kahju 10000 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Kannatanu varalise ja mittevaralise kahju nõue tugineb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, mis sätestavad, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus; 3) süü. Eelpool on kohus tuvastanud, et M. Ristimägi, S.J ja K.H tegevus täitis objektiivse kuriteo teokoosseisu ja kohus on tuvastanud ka põhjusliku seose M. Ristimägi, S.J ja K.H teo ja kannatanul tekkinud kehavigastuste vahel. Kohus eespool ka leidis, et M. Ristimägi, S.J ja K.H tegu on õigusvastane. Kuna M. Ristimägi, S.J ja K.H põhjustasid kannatanule tervisekahjustused tahtlikult, puudub ka võimalus, et nad vabaneks vastutusest, tõendades oma süü (VÕS § 1050) puudumist. Seega on M. Ristimägi, S.J ja K.H VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel kohustatud hüvitama kannatanule tervise kahjustamisega tekitatud kahju. Esmalt annab kohus hinnangu kannatanu poolt kohtuliku uurimise ajal esitatud tõendite vastuvõtmise lubatavuse osas. Kaitsja esitas kohtule vastuväite kohtuliku uurimise ajal kannatanu poolt täiendavate tõendite (hagiavalduse täpsustus, haigusleht, palgatõendid) esitamisele ja nende vastuvõtmise osas, tuginedes KrMS § 262 lg 1 p 41 ja 2861 lg 2 p
3. Prokurör leidis, et tõendid võib võtta asja juurde, need on tsiviilhagi osas asjakohased. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 sätestab: pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eelnimetatud menetlusnormid on kooskõlas KrMS § 2861 sätestatud tõendite esitamise ja vastuvõtmise põhimõtetega. 9 Kannatanu on kohtule esitanud kohtuistungil hagiavalduse täpsustuse /tl 177-178/, töövõimetuslehe nr 00021325 /tl 179/, palgaarvestuslehe perioodi 01.08.–15.08.2014 kohta /tl 180-181/; palgaarvestuslehe perioodi 16.08.–31.08.2014 kohta /tl 182-183/. Kohus leiab, et hagiavalduse täpsustuse puhul ei ole tegemist tõendiga ja sellega on kannatanu täitnud kohtu nõuet lahti kirjutada nõude kujunemise käik. Pealegi on nõude arvutuskäigu lahti kirjutamisel kannatanu nõue vähenenud, mis on süüdistatavate jaoks soodsam olukord. Kannatanu on selgitanud kohtuistungil, et ta on esitanud haiguslehe Soome Haigekassale hüvitise saamiseks, tegi sinna kaks korda avaldused paberkandjal ja sellega koos esitas haigustõendi ning vastust ei ole saabunud. Samuti on kannatanu kohtuistungil andnud ütlusi, et oli haiguslehel kolm kuud ja tööle naasis 31.10.
4. a. Kannatanu on selgitanud kohtuistungil, et 28.08.
5. a ja 16.
6. a on temale arvelduskonto selgituse kohaselt makstud palka, kuid soovib tõendada, et see tegelikult on haigusraha, mis on juba esialgses hagis nõudest maha arvestatud. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tõenditel pole üllatavat iseloomu, nende esitamisega ei kaasnenud vajadust kohtuistungit edasi lükata. Seega kohus võtab esitatud tõendid vastu. Varalise kahju hüvitamise nõue. Saamata jäänud töötasu. Kannatanu poolt 11.12.2014.a esitatud hagiavalduse /tl 13-14/ kohaselt on 27.07.
7. a M. Ristimägi, S.J ja K.H poolt temale tervisekahjustuste tekitamisega põhjustanud varalist kahju seoses kaotatud töötasuga * eurot. 01.11.2016 esitatud hagiavalduse täpsustuses /tl 177-178/ esitas kannatanu saamata jäänud töötasu nõude täpsustuse koos arvutuskäiguga. Nõude aluseks on R OY-st juunis ja juulis 2014 saadud töötasu. Kannatanu on arvestanud juuni ja juuli
8. a keskmise töötasu - * eurot. Saamata jäänud töötasu 27.07-30.10.2014 on 3x* = * eurot, millest arvestas maha tööandja poolt makstud haigusraha * eurot, nõude suurus * eurot. Kaitsja leidis /tl 185/, et nõue on põhjendamatu ja tõendamata, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Kannatanu esitanud kohtule 2 töölepingut ning oma pangakonto väljavõtte, kuid kumbki neist ei tõenda, kui suur oli kannatanu 1 kuu keskmine töötasu. Kannatanu pole esitanud kollektiivlepingut, mille alusel oleks võimalik tuvastada tema kuu töötasu. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta kahe tööandja juures, suvel käis ühe tööandja juures üritusi tegemas, ülejäänud aja teise tööandja juures. Mõlemal tööandjal on üks omanik. Töölepingud olid tähtajatud. Töötasu makstakse * kollektiivlepingu alusel, kuid kohtule kollektiivlepingut ei pea esitama. Töötasu makstakse 2 nädala tagant. Ajal, kui kannatanu sai tervisekahjustuse, töötas ta R OY-s. Tsiviilhagi täpsustuses ja kohtuistungil selgitas kannatanu, et töötasu arvestus R OY-s algas 01.06.
9. a. Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanul oli sõlmitud kaks töölepingut, ei oma asjas tähtsust, sest kannatanu nõue põhineb tsiviilhagi täpsustuses ja 01.11.
10. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt * saadud töötasul. Kohus leiab, et esitatud töölepingu, pangaväljavõttega ja kannatanu kohtuistungil antud selgitustega on tõendatud, et kannatanul oli 01.05.
11. a sõlmitud töölepingu R OY-ga. Kohus leiab, et kannatanu ütlused ja pangaväljavõte kinnitavad, et töötasu maksti kannatanule 2 nädala tagant. 2014 .a esimene makse R OY poolt on tehtud 30.06.2014 ja vastavalt töölepingule (töötasu maksmine toimub 1-15 ja 15-kuu viimane päev. Töötasu maksmise päevad on vastavale töötasu arvestamise perioodile järgnev
12. või viimane päev) ja kannatanu ütlustele on see palk 1-15.juuni 2014 eest. R OY-s on 30.06.2014., 15.07.2014, 31.07.2014 ja 15.08.2014 kannatanule maksnud töötasu ja see on perioodil 01.
13. -26.07.2014 töötamise eest. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud töövõimetuslehe /tl 179/ puhul on tegemist töövõimetuslehe järjega ja sellest nähtub, et esmase lehe töövabastuse alguskuupäev on 27.07.2014 ja tõendilt on näha arsti otsus – asuda tööle alates 31.10.
14. Haiguslehe ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et kannatanu viibis haiguslehel 27.07-30.10.
15. 10 Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et ekspertiis ei ole tuvastanud kehavigastusi, mis oleks takistanud kannatanu R OY-s töötamast, mistõttu on haiguslehel viibitud aeg põhjendamatu. Kohus leiab, et arsti poolt väljastatud töövõimetusleht kinnitab, et kannatanu oli eelnimetatud perioodil töövõimetu. Kohtule on esitatud 01.05.2011 töötaja H A ja R OY vahel sõlmitud tööleping /tl 26, 33/. Töölepingus on kirjas, et kohaldatav on autotranspordi kollektiivleping ja töötasu kujuneb vastavalt kollektiivlepingule. Kaitsja leidis, et H A saamata jäänud töötasu ei saa kuidagi tõendada, kuna kohtule ei ole esitatud kollektiivlepingut. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu saab töötasu suurust tõendada vaid kollektiivlepinguga. On ju ka töölepingus kirjas, et töötasu kujuneb vastavalt kollektiivlepingule, mitte ei ole seal kirjas. Tsiviilhagi lahendamisel tugineb kohus kõigile asjas esitatud tõenditele ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Edasi uuribki kohus, kas kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik kindlaks teha kannatanul töövõimetusperioodil saamata jäänud töötasu. Kannatanu on esitanud tõendi /tl 123-124/, kus T S R OY-st on kinnitanud, et hinnanguliselt H A 27.7-31.10.2014 haiguslehe aegne palk normaalsel töötamisel oleks olnud umbes * eurot kuus. Kohus leiab, et eelnimetatud tõend ei saa olla tõendiks H A keskmise palga tõendamisel. Tõendi allkirjastaja on küll kirjutanud, et arvutus põhineb eelnevatel aastate ja 2014 aasta keskmise palga järgi, kuid tõendist seda arvutuskäiku ei nähtu. Samuti on tõendis välja toodud, et keskmine palk oleks olnud umbes * eurot /kuus – kohus leiab, et selline umbkaudne tulemus ei saa olla arvutuse tagajärg. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et eelnimetatud tõend tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kannatanu poolt tsiviilhagi täpsustuses esitatud saamata jäänud keskmise töötasu arvestuse aluseks on kannatanu võtnud juunis ja juulis
16. a temale makstud töötasud R OY poolt. Perioodi 01.06.15.06.2014 eest maksti kannatanule töötasu * eurot ja perioodi 16.06.-30.06.2014 eest * eurot. Juunikuu keskmine töötasu oli kannatanu arvestuse kohaselt * eurot. Kannatanu arvestuse kohaselt maksti talle perioodi 01.07.-15.07.
17. a eest töötasu summas * eurot ja perioodi 16.07.27.07.
18. a eest töötasu summas * eurot, kokku juulis * eurot. Keskmine juuni-juuli 2014 * eurot. Järgnevalt uurib kohus, kas kannatanu poolt esitatud arvestus keskmise töötasu kohta on põhjendatud. Kohus leiab, et keskmise töötasu arvestamisel tuleb lähtub Eesti Vabariigis kehtivast Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord). Korra § 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvestamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Korra § 3 lg 1 sätestab võimaluse keskmise töötasu arvutamise tööpäevatasu alusel, mille puhul keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemik ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Kohus rakendab Korra § 3 lg 1, § 2 lg 3 tulenevaid aluseid kannatanu keskmise töötasu arvestusel. Eelpool kohus tuvastas, et kannatanu töötas R OY-s alates 01.06 ja sai juunis terve töötatud kalendrikuu eest palka * eurot. Juulis sai kannatanu palka * eurot, kuid see on töötasu 01.0726.07.2014 tööpäevades eest, s.t. mitte terve kalendrikuu. Kannatanu sai tervisekahjustuse 27.07, millisest päevast oli ta ka haiguslehel. Seega töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuu oli juuni kuu, mille eest kannatanule töötasu oli sissenõutavaks muutunud. Seetõttu saab kannatanu keskmise tööpäevatasu arvutada juuni 2014 palga järgi. Vastavalt Eesti Vabariigi Välisministeeriumi veebilehel avaldatud teabele Soome Vabariigi pühade kohta on mitmed pühad, mida Eestis tähistatakse kindlal kuupäeval (jaanipäev, hingede ehk pühakute päev) Soomes liikuvad pühad ja viidud alati laupäevale, st puhkepäevale (http://www.vm.ee/et/soome-vabariik-vi-praktiline-info). 2014.a oli juunis 21 tööpäeva. Selleks, et leida keskmine tööpäevatasu tuleb juunis 2014 välja makstud töötasu * eurot jagada kuu kalendaarse tööpäevade arvuga