kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava I.K kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt I.K-lt tsiviilhagi 1090 euro ulatuses välja mõista kannatanu IT kasuks, tsiviilhagi 91 euro ulatuses välja mõista kannatanu AL kasuks, tsiviilhagi 807.66 euro ulatuses välja mõista kannatanu KS kasuks, tsiviilhagi 340.06 euro ulatuses välja mõista kannatanu PN kasuks, tsiviilhagi 618.91 euro ulatuses välja mõista kannatanu AV kasuks, tsiviilhagi 4060.50 euro ulatuses välja mõista kannatanu MJ kasuks, tsiviilhagi 550 euro ulatuses välja mõista kannatanu MSJW kasuks, tsiviilhagi 40 euro ulatuses välja mõista kannatanu JK kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. I.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistus ja kahetsus. I.K on varem kriminaalkorras ja väärteokorras korduvalt karistatud (II k lk 100-105), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks pannes esimese kuriteo toime juba paari nädala möödudes peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist ja seejärel nädala jooksul veel 4 kuritegu. Enda ütluste kohaselt tarvitas ta narkootikume, mis tingis varguse ja seetõttu ei ole ta kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik. Arvestades kõike eeltoodut, sooritatud viite episoodi ja tekitatud kahju suurust, pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke, tuleb teda karistada sanktsiooni alammäärast pikema 3 reaalse vangistusega. Kuna I.K puudub püsiv reaalne sissetulek ja kuritegude eesmärgiks oli raha teenimine, ei ole põhjendatud talle rahalise karistuse määramine. KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 435 eurot ja KrMS § 175 alusel kohtukulud riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.K KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta ja kuus. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamisaeg alates 03.08.11 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 03.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.