§-st 337 lg 1 p 3 muuta Viru Maakohtu
lg 1 p 1,3,7,8 ja § 339 lg 2 mõttes.
lg 1 p 1 rikkumisena käsitleb kaitsja asjaolu, et kohtuotsuses on jäetud tõenduslikult põhjendamata nii kuriteosündmuse väidetav aset leidmise kui ka selle väidetav puudumine.
lg l p 7 rikkumisena käsitleb kaitsja asjaolu, et maakohus põhjendas süüdimõistvat kohtuotsust vastuoluliste tõenditega – kannatanu ütlused – ja ei ole põhjendanud, miks neid vastuolusid D.M-i kasuks ei tõlgendata, vaatamata sellele, et nii riikliku süüdistuse esindaja kui ka kohus on selliseid vastuolusid tunnistanud.
S § 121 järgi ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele Kõrvaldatud ei ole kahtlused väidetavalt tekitatud kehavigastuste iseloomus, nende tekitamise ajas ega ka tekitanud isikus.
lg 2 rikkumistena käsitleb kaitsja
lg-s 3 sisalduva süütuse presumptsiooni kohaldamata jätmist ja põhistuse puudumist selle kohaldamata jätmiseks. Ühtlasi ka kuriteosündmuse tõendamist viitega vaidlustatud tõenditele vaidlustatud tõendite usaldusväärsuse kontrolliks ekspertiisi määramata jätmist ja hinnangute andmata jätmist asjas olulistele tõenditele Kokkuvõtlikult esitab D.M-i kaitsja apellatsioonis järgmised vastuväited, mida põhjalikumalt ka motiveerib: 3 1) D.M eitab kuriteosündmuse aset leidmist ja leiab, et otsuses viidatud tõenditega ei ole kuriteosündmuse asetleidmine tõendatud. Kohtuotsuses ei ole esitatud põhjendusi süüdistatava ja kaitse seisukohtade ümberlükkamiseks, millega loetakse tõendatuks kuriteosündmuse puudumine; 2) vastuolus kriminaalmenetluse alusnormidega on tugineda süüdimõistvas kohtuotsuses eranditult siseveendumusel kannatanu ütluste õigsusest – seda olukorras, kus puuduvad usaldusväärsed tõendid kogumis kuriteosündmuse olemasolu hindamiseks, samuti kannatanu ütluste õigsuse hindamiseks. 3) Maakohus on täielikult eiranud
lg-st 3 tulenevat süütuse presumptsiooni põhimõtet, eirates seejuures Riigikohtu lahendites antud juhendeid süütuse presumptsiooni vastavuse kontrolliks 4) Pole kõrvaldatud vastuolud süüdistuse kahe põhitõendi: väidetavaid kehavigastusi fikseeriva Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi ja kannatanu initsiatiivil samu kehavigastusi fikseeriva ning asitõendina asja juurde võetud värvifoto vahel. 5) Võttes kannatanu ütlused aluseks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ei ole kohus neid kriitiliselt hinnanud. Ühtlasi on maakohus jätnud tähelepanuta kõik kaitse viited kannatanu ütluste vastuolulisusele – seda praktiliselt kõigis kuriteosündmuse olulistes episoodides. Vaatamata sellele, et vastuolusid on kohtuistungil tunnistanud riikliku süüdistuse esindaja (kohtuistungi protokoll lk 10) ning ka kohus ise (otsuse lk 5) – on kannatanu vastuolulised ütlused võetud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. 6) Maakohus, kaalunud võimalust, kas süüdistuse aluseks võetud kannatanu ütlused võiksid endast kujutada eitab sellist võimalust, tuginedes ilmsete võltsimise tunnustega, seejuures toimikus sisalduva asitõendiga vastuolus oleval tõendil – „patsiendikaardil" (otsuse lk 4). 7) Kaitsja leiab, et nii nagu ei ole usaldusväärne AS Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna 15.08.2009 patsiendikaart, ei ole küllaldaselt usaldusväärne ka sellega koos käiv nn 15.08.2009 „visiiditasu arve“. 8) Kaitsja seab kahtluse alla süüdistuse ühe põhitõendi - väidetavalt 15.08.2009 koostatud „Kannatanu ülekuulamise protokolli" koostamise kuupäeva autentsuse. Tuginedes kriminaaltoimikus sisalduvate tõendite hindamisele nende kogumis on kaitsja hinnangul tõenäoline nimetatud dokumendi koostamine oluliselt hiljem – eeldatavalt 30.08.2009. 9) Kohtuotsuses on jäetud hindamata kaitse esitatud tõendid, kohtuotsuses on jäetud käsitlemata kaitse hinnangud kaitse taotlusel avaldatud toimiku materjalidele – sellega on kohtuotsuses sisalduvatele faktidele antud ebaadekvaatne ja süüdistatava seisundit kahjustav hinnang. Vastuolus
Maakohus ei ole pööranud vajalikku tähelepanu kannatanu isiku psüühilise temperamendi ilmingutele, milles on selgelt täheldatav patoloogiline „kaebamisiha“. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetas id süüdistav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus kaitsja apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu, kuid maakohtu otsust tuleb muuta selle põhiosas esitatud järelduses, et „kohtu arvates pani süüdistatav D.M kannatanu L.P. suhtes teo toime kaudse tahtlusega“ ning lugeda õigeks teo toimepanemine otsese tahtlusega. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt
§-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et maakohus on hinnanud kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis ning seetõttu on süüdistatava tegevusele antud õige 4 karistusõiguslik hinnang, kohaldades õigesti materiaalõigust. Tähelepanuta ja motiveerimata ei ole jäänud süüdistatava enda kaitsepositsioon ja vastuväited süüdistusele ning need on põhjendatult maakohtu otsuse põhiosas ümber lükatud (tl 115-117). Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist, mida on üldsõnaliselt märgitud apellatsioonis ja mida väitis kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaitsekõnes. Kindlasti ei saa maakohtu otsusele ette heita motiivide ja põhjenduste puudumist, mida väidab kaitsja. Kaitsja on kaitsekõnes nimetanud arvukalt asjaolusid, mida tema arvates ei ole maakohtu otsusega välja selgitatud. Ringkonnakohus leiab aga, et tõendamiseseme asjaolud on olemasolevate tõenditega küllaldaselt välja selgitatud. Kohtul ei lasu kohustust laiendada uuritavate tõendite ringi kriminaasjas ilmselt tähtsust mitteomava teabega. Samuti ei saa nõustuda kaitsja väitega, et käesolevas kohtumenetluses oleks kaitsja õigusi seadusevastaselt piiratud apellatsiooni ettevalmistamise perioodil, tulenevalt kaitsja ja AS Rakvere Haigla vahelisest kirjavahetusest. Ringkonnakohus võttis kriminaalasja materjalide juurde apellatsiooni lisad, mis käsitlevad kaitsja päringuid ja kirjavahetust AS Rakvere Haigla, prokuratuuri ja Ida Prefektuuriga, kuid mingit kriminaalasja seisukohast oluliselt erinevat tõenduslikku teavet kirjavahetuses ei sisaldunud võrreldes kriminaa lasjas varem kogutud ja maakohtule juba teadaolevate tõendite ja tähtsust omavate asjaoludega.
lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja
lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohtu lahendi põhiosas esitatud tõenditest ja järeldustest tulenevalt kujunes ringkonnakohtul samuti nagu maakohtulgi veendumus süüdistatava poolt kannatanu L.J. suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises KarS § 121 tunnustel süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Maakohus on jälgitavalt kogutud tõendeid uurides kujundanud siseveendumuse ja sellest tulenevalt teinud süüdimõistva kohtulahendi. Kannatanu L.J. ütluste usaldusväärsuses ei ole ringkonnakohtul nagu maakohtulgi alust kahelda. Maakohus on analüüsinud (tl 116), et kannatanu ütlustes on teatavad vastuolud nii kohtueelses menetluses kui maakohtus, kuid vastuolud vähemtähtsates detailides (kas löömine toimus garaaži uksel või garaaži sisemuses, kas kannatanu jooksis põõsastesse, pesunööridesse või jooksis ümber auto jne. pärast seda kui teda oli löödud) ei sea kahtluse alla lööja isikuna süüdistatavat ja kohta, kus kannatanut löödi. Põhifaktoloogias on kannatanu andnud ühesuguseid ütlusi. Samas on apellatsioonis seatud kannatanu ütluste tõepärasust korduvalt kahtluse alla, esitades selleks väheveenvaid põhjendusi ja kuriteosündmusega ajaliselt ja faktiliselt mittepiirnevaid sündmusi ja tähtsusetuid asjaolusid. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaitsekõnes märgituga selles, et tõendamist on leidnud kannatanu nn „vusserdav“ käitumine, soodumus valetunnistuse andmiseks, mistõttu ei olevat välistatud ka kannatanu poolt valekaebuse esitus. Samuti märgib ringkonnakohus, et 66 aastase naisisikust kannatanu jaoks oli süüdistatava poolt toimepandud vägivaldne rünne ootamatu ja kindlasti ehmatava iseloomuga, mistõttu on kriminaalmenetluses temapoolne hilisem eksimine sündmuse ajalise kulgemise mõningates detailides ja taasesitamisel mõistetav. Põhjendamatu on ka kaitsja püüd kriminaalasjas kogutud süüstavaid tõendeid, sealhulgas kannatanu ütlusi, seada kahtluse alla tulenevalt kannatanul tuvastatud hematoomi asukohast vasakul näopoolel. Kaitsja leiab, et pole kõrvaldatud vastuolud süüdistuse kahe põhitõendi: väidetavaid kehavigastusi fikseeriva Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi (tl 5) ja kannatanu initsiatiivil samu kehavigastusi fikseeriva ning asitõendina asja juurde võetud värvifoto vahel. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt nimetatu ei sea kahtluse alla süüdistuses märgitud süüdistatava tegevust, olukorras, kus kannatanul on vigastus (vasaku kulmu piirkonnas) fikseeritud AS Rakvere Haiglas vähem kui 1 tund peale kuriteosündmust. Asjaolu, et kannatanu poolt menetlejale üleantud fotol (tl 16-17) on näha verevalumi-hematoomi laiem ala (foto oli kannatanu ütluste kohaselt tehtud umbes 1 nädal peal löömist) vasaku silma ümber, ei sea kahtluse alla kuriteosündmuse toimumist nagu väidab 5 kaitsja. On üldteada asjaolu kohtuarstiteadusest ja kohtupraktikast, et vahetult pärast vigastuse tekitamist (löögi tagajärjel) ei ole vigastatud piirkonna ulatus nahapinnal täiel määral koheselt visuaalselt tajutav ja tekkiv verevalum(id) on nähtav aja möödudes vigastatud alal suuremana. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja väitele, mille kohaselt on kriminaalasja juures olevad tõendid (patsiendikaart, visiiditasu arve) võltsitud ja välja antud hiljem, on maakohus juba sisukohase ja ümberlükkava motiveeritud hinnangu andnud ning sellega nõustub ka ringkonnakohus. Samuti on maakohus põhjalikult käsitlenud kriminaalasja juurde lisatud asitõendit-fotot kannatanust talle tekitatud vigastuse järgselt. (tl 16-17) Kaitsja jäi seega apellatsioonis ja selle lisades esitatud arvukate vastuväidete ja seisukoha juurde, et süüdistatav D .M pole süüdistuses märgitud vägivallategu kannatanu L.J. suhtes toime pannud. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatult tuli kohtutel käesolevas kriminaalasjas hinnata kannatanu ütlustes avaldatu usaldusväärsust, sest süüdistatav, olles valinud süü eitamise taktika, leiab, et kannatanu annab toimunu osas valeütlusi tema vastu. Samas on süüdistatava sellekohane põhjendus seoses varasema korteri ostu-müügi tehinguga (kannatanu müüs 2005 aasta jaanuaris süüdistatava emale korteri XXX) ja garaaživaidlusega mitteveenev ja eluliselt mitteusutav. Miks peaks kannatanu käesoleval juhul süüstama D. M-i vägivallateos ja mida ta seeläbi “saavutab“ jääbki mõistmatuks. Maakohus on samuti juba sellekohase motiveeritud põhjenduse nimetatud kaitseversiooni osas andnud, käsitledes seejuures ka süüdistatava vastuväiteid viibimisest süüdistuses märgitud ajal ja kohas 15.08.2009 kella 15.00 paiku Rakvere linnas Tuleviku tn 7 maja juures. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega. Mingeid tõsiseltvõetavaid asjaolusid või fakte mitteviibimisest kuriteopaigas, vastukaaluks kannatanu ütlustele, pole süüdistatav aga teadnud nimetada. Veel märgib ringkonnakohus, et kaitsja on apellatsioonis ja selle lisades esitanud palju asjaolusid, väljavõtteid ja faktilisi detaile, mis ei oma käesoleva süüdistuse seisukohast puutumust kuriteosündmusega. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks ja mõistlikuks kõigele apellatsioonis ja kaitsja poolt esitatule sisuliselt vastata ning käsitleb olulisimat, mis on seotud süüdistuses märgituga. Kaitsja taotlusel avaldati Viru Maakohtu kohtuniku A. Ammeri kohtumäärus 05.04.2010 (tl 41), milles keelduti käskmenetlusest ja kriminaalasi saadeti prokuratuuri üldmenetluse jätkamiseks. Nimetatud määruses on kohtunik leidnud, et esinevad vastuolud süüdistatava ja kannatanu ütlustes, mistõttu kohtunikul on õigus
p 3 kohaselt käskmenetlusest keelduda Kaitsja arvates tekitavat nimetatud määrus kahtluse süüdistatava süüküsimuses, kuna üldmenetluses asja lahendav kohtunik tugines eranditult siseveendumusele ja leidis süüdistatava süü tõendatud olevat ja teine kohtunik tuginedes samadele dokumentidele, leidis, et ei ole alust ega võimalust kaitsja arvates süüdistust käsitleda. Ringkonnakohus leiab, et taoline kaitsja seisukoht on ekslik, sest kohtupraktika kinnitab korduvalt olukordi, kus samas süüdistuses süüdistatav või süüdistatavad mõistetakse ühe kohtukoosseisu (kohtuniku) poolt õigeks, järgmisel arutamisel teise kohtukoosseisu poolt aga süüdi. Eelnimetatud olukord ei sea kriminaalmenetluses sätestatud kohtupidamise põhimõtetest tulenevalt kuidagi põhjendamatult või rõhutatult kahtluse alla seeläbi süüdistatava süüküsimust kui üks kohtukoosseis hindab tõendeid teisest kohtukooseisust erinevalt. Kaitsja taotlusel avaldati ka kriminaalasja nr 09240103618 juures olev teatis kriminaalmenetluse alustamisest (tl 2) ning kaitsja leiab, et kuna teatisel puuduvad kuupäev ja registreerimisnumber, siis seavat see asjaolu samuti kahtluse alla süüdistatava süü. Kaitsja arvates tõendavat see, et ei ole võimalik veendunult kinnitada kannatanu ülekuulamise protokolli usaldusväärsust, ja seda, et 6 kuritegu leidis aset 15. augustil 2009 aastal, kuna see ei ole kontrollitav kontekstis muude vastuolude ja tõendite tõttu. Ringkohus selle väheveenva ja mittekohase väitega ei nõustu, sest politseiametnike võimalikud väheolulised minetused kriminaalasja menetluse algfaasis üldist laadi dokumentatsiooni koostamisel ei sea kahtluse alla maakohtu otsuses analüüsitud süüstavate tõendite sisu. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et nimetatud teatisel on märgitud kriminaalmenetluse alustamise kuupäevana 15.08.2009 ja teatis ei paikne kindlasti ka kriminaalasjas olulist tähtsust omavate tõendite ringis. Samas on pärast maakohtu otsust kaitsja järelpärimisele järgnevalt väljastatud Ida Prefektuurist vastus 10.02.2011 ( tl 154), milles on detailselt selgitatud kriminaalasja menetluse ja registreerimisega seonduv. Samas on märgitud, et Rakvere kriminaalteenistusel puuduvad andmed, et L.P. oleks töötanud töölepingu alusel Rakvere politseijaoskonnas, milline väidetav asjaolu pidi samuti kaitsja arvates seadma kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusväärsuse. Asjakohane ei ole kriminaalasja süüdistuse tõendusliku küljega seonduvalt käesolevas asjas kaitsja viide ja rahulolematus prokuratuuri asjaajamiskorra regulatsiooni ja dokumentatsiooni registreerimiskorra ning töötlemisega. Millist kaalukat puutumust peaks nimetatu omama uuritava kuriteosündmuse tõenditega polegi kaitsja osanud veenvalt põhjendada. Ringkonnakohus peab vajalikuks teha maakohtu otsuse põhiosas täpsustuse osas, milles maakohus järeldab (tl 116), et kohtu arvates pani süüdistatav D.M kannatanu L.J. suhtes teo toime kaudse tahtlusega ja leiab, et maakohtu poolt tõendamist leidnud süüdistatava rusikalöök kannatanule pea piirkonda on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Selline otsuse motiveeriva osa muutmine ei halvenda aga süüdistatava olukorda ega muuda lõpptulemina talle maakohtu otsusega kuriteos KarS § 121 järgi mõistetud kvalifikatsiooni ja karistust. Kaitsja on kaitseversioonina rõhutanud ka asjaolu, et kannatanu on varasemalt aastaid töötanud Rakvere haiglas. Miks ainuüksi see asjaolu peaks kahtluse alla seadma kriminaalasjas kogutud süüstava iseloomuga tõendid, polegi võimalik mõista. Versioon, et haiglas on kannatanu soovi kohaselt fabritseeritud süüdistatava tegu kinnitavad meditsiinilised dokumendid on ainetu, sest kriminaalasja materjalid ei sisalda mingit sellekohast usaldusväärset teavet. Mõningad kaitsja poolt viidatud ja rõhutatud numbrilised parandused meditsiinilises dokumentatsioonis (patsiendikaart) on väheolulised ja ei oma kaalu tõenduslikus tähenduses. Tsiviilhagi osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt on põhjendatult vähendanud tsiviilhagi, võrrelduna prillide soetamismaksumusega. Kaitsja seadis muuhulgas mingeid tõsikindlaid asjaolusid esitamata kannatanu ütlused kahtluse alla ka põhjendusel, et kannatanu on esitanud prillide osas ebaõige kviitungi. Kviitungiga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et see ei sea kahtluse alla maakohtu otsuses esitatud järelduste seaduslikkust, olukorras, kus kannatanu on olnud aktiivne tsiviilhagi tõendusmaterjali kogumisel optikakauplusest OÜ-s Teviarm. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.