lg 2 p 4, 7, 8 järgi Z.S süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Terje Aleksašin Kaitsjad Ahto Sirendi ja Valli Kallaste Süüdistatavad ; Eesti Vabariigi XXX H.L , isikukood: kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 13-l korral; Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 04.12.2012.a. XXX; Eesti Vabariigi kodanik; Z.S, isikukood: emakeel: eesti keel; põhiharidus; ei tööta, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, viimati Tartu Maakohtu 27.07.2011 otsusega
järgi 7 kuulise vangistusega,
lg 2 alusel liitkaristus 1 aasta ja 27 päeva vangistust, milline asendatud 774 tunni üldkasuliku tööga, väärteokorras karistatud 25-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 07.11.2012.a. 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.L
(seitse) kuud vangistust. § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 7
lg-te 1 ja 3 alusel jätta H.L-ile mõistetud 7 (seitsme) kuu pikkune vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav H.L ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada Z.S
(seitse) kuud vangistust. § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 7
lg 1 ja 3 määrata, et Z.S-ile mõistetud 7 (seitsme) kuu pikkune vangistus jätta tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Z.S ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratavas alalises elukohas:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada H.L-i ja Z.S-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.L-ilt ja Z.S-ilt solidaarselt 19 500 (üheksateist tuhat viissada) eurot Valler OÜ (registrikood 11438432, SEB pank arveldusarve nr 10220078038010) kasuks. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.L-ilt 720,72 (seitsesada kakskümmend eurot ja 72 senti) eurot AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, Swedbank arveldusarve nr 221044366990, viitenumber 5555) kasuks. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel mõista H.L-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; kaitsjatasu 267.36 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot ja 36 senti; kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 senti. 2 KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.L on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr1-13-4378, H.L, menetluskulud“. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel mõista Z.S-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; kaitsjatasu 216,00 (kakssada kuusteist) eurot; kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Z.S on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-4378, Z.S, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus H.L-i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 12.09. 2011 võttis Võrus Jaama 15 asuvalt laoplatsilt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära AS-le EVR Infra kuulunud 142 metallist raudtee aluslappi koguväärtusega 1550,64 eurot; 3 samuti selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ajavahemikul 18.-28.08.2012, kindlakstegemata kuupäeval, tungis koos Z.S-iga sisse Võru maakonnas Võru vallas Lompka külas Valler OÜ puidutöökoja kõrvalhoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära alumiiniumist puidukuivatuskarkassid koguväärtusega 20 000 eurot. Seega pani H.L toime
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so grupis ja sissetungimisega ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Z.S süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ajavahemikul 18.28.08.2012, kindlakstegemata kuupäeval, tungis koos H .L-iga sisse Võru maakonnas Võru vallas Lompka külas Valler OÜ puidutöökoja kõrvalhoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära alumiiniumist puidukuivatuskarkassid koguväärtusega 20 000 eurot. Seega pani Z.S toime
lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so grupis ja sissetungimisega ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kokkuleppe sisu
lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H .L-ile karistuseks 7 kuud vangistust.
alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele kui H.L 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.S-ile karistuseks 7 kuud vangistust, seda
Määrata Z.S katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: -elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; -ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides said süüdistatavad H.L ja Z.S aru kokkuleppe sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad H .L ja Z.S, et kokkuleppe sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustusid menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. H.L ja Z.S on nõus tsiviilhagi 19 500 euro solidaarse väljamõistmisega Valler OÜ kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. 4 H.L on nõus tsiviilhagi 720,72 euro väljamõistmisega AS Eesti Raudtee kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.L ja Z.S süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista neile karistus vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Veller OÜ on esitanud tsiviilhagi 19 500 euro nõudes H.L-i ja Z.S-i vastu. Tekkinud kahju moodustab Valler OÜ puidutöökoja kõrvalhoonest varastatud ja kannatanule tagastamata alumiiniumist puidukuivatuskarkasside väärtuse osast (vara varastati koguväärtuses 20 000 eurot, millest tagastati alumiiniumi koguväärtuses 500 eurot). H.L ja Z.S võtsid sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et OÜ Valler hagiavaldus tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad kahju tekitanud isikud hüvitise maksmise eest solidaarselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus leiab, et kuna tegemist on H.L-i ja Z.S-i poolt kannatanule ühise kahju tekitamisega, tuleb H .L-ilt ja Z.S-ilt solidaarselt välja mõista Valler OÜ kasuks 19 500 eurot. AS Eesti Raudtee on esitanud tsiviilhagi 720.72 euro nõudes H .L-i vastu. Tekkinud kahju moodustab AS-ilt Eesti Raudtee varastatud ja kannatanule tagastamata aluslappide väärtuse osast (vara varastati koguväärtuses 1550.64 eurot, millest tagastati 76 aluslappi koguväärtuses 829.92 eurot). H.L võttis sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil tsiviilhagi õigeks. Kohus leiab, et AS Eesti Raudtee hagiavaldus tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kuna H.L on üksinda tekitanud kahju AS-le Eesti Raudtee, siis tuleb H .L-ilt mõista välja 720,72 eurot AS Eesti Raudtee kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulude osas 5 H.L-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu (153.60; 48.96 ja 64.80) kokku 267.36 eurot. Z.S-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu (54.00 ja 162.00) 216.00 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. H.L ja Z.S on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma. H.L selgitas, et saab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades H.L-i sissetulekut ning hüvitamisele kuuluvaid tsiviilhagisid, käib H .L-ile ilmselgelt üle jõu. Z.S selgitas, et saab menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades Z.S-i sissetulekut ning hüvitamisele kuuluvat tsiviilhagi, käib Z.S-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades H .L-i ja Z.S-i varalist seisundit, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel neile võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.