1-12-4707/134

Kriminaalasi nr. 1-12-4707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. septembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4707 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.S isikukood XXX viibib Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta J.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada advokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu 48,0 eurot. Välja mõista J.S-ilt kriminaalmenetluse kulud eest. 48 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi J.S tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „J.S 1-12-4707 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1 Viru Vangla esitas 02.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 07.12.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 07.11.2012 ja lõpp 06.03.
3. Kinnipidamisasutuses J.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral J.S on kindel elukoht, aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Peale põhikooli omandamist läks ta õppima Viljandi Kutsekooli, kuid kustutati õpilaste nimekirjast seoses puudumistega. Ka Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest kustutati J.S õpilaste nimekirjast seoses puudumistega. Vabaduses isik oli alaealine ning vanemate poolt ülalpeetav. Kinnipidamisasutuses toetavad teda materiaalselt ema ja kasuisa. Vaatamata sellele, et perekonna sissetulekud võimaldasid talle kõik vajalik u, pani J.S igavusest toime erinevaid süütegusid. Viru Vangla andmetel on isikul tasumata kohtukulud ja rahatrahvid summas 1906,04 eurot. Alaealisena määratud trahvid ja kohtukulud tasub ema. Kuriteod pani toime materiaalse kasu saamiseks. Raha oli vaja narkootikumide ostmiseks. J.S on teiste poolt mõjutatav, ta ei mõtle oma tegude- ega sõnade üle. Kuriteod sooritas koos kaaslastega. Isik ei ööbinud tihti kodus, tema vanemad ei saa hakkama tema kasvatamisega, isik käitub nii nagu ta tahab ja nende märkustele, palvetele ei reageeri. Karistusregistri andmetel on isikut kahel korral karistatud väärteokorras alkoholi tarvitamise eest. Meditsiiniosakonna andmete põhjal on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Narkootiliste ainete tarvitamist alustas 13.a. Kanepit on suitsetanud viimased viis aastat iga päev. Amfetamiini tarvitas pulbrina üks kord kuus. Karistus registri andmetel 2 korda karistatud NPAS §15`1 alusel. Tema sõnade kohaselt sooritas vargused põhjusel, et saada raha kanepi ostmiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 78% . Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral J.S asub elama aadressile xxx. Antud aadressil elas ka enne kinnipidamist. Korter on 3- toaline ning kuulub kinnipeetava emale. J.S on omaette tuba kõikide mugavustega. Enne vangistust oli J.S vanematl ülalpidamisel. Vanemad tegelevad äriga. Pere sissetulekud võimaldavad elamiseks kõik vajaliku olemasolu. Kinnipeetava ema sõnul saavad nad J.S-ile ka ametlikult tööd võimaldada. J.S on korduvalt karistatud kriminaalkorras; - väärtegude eest karistatud 19 korda - Alkoholiseaduse, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse, Liiklusseaduse, Tubakaseaduse, KarS §218 rikkumiste eest; - ei analüüsi oma tegusid, ta tegutseb impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata; - on tarvitanud sõltuvusaineid- alkoholi ja narkootikume; - enda karistamisse ja kriminaalhooldusesse suhtub ükskõikselt; - on mõjutatav negatiivses suunas, kuid ise seda ei tunnista; - puudub vastutustunne; - isikul on mitu pooleliolevat kriminaalasja. - on varasemalt olnud kriminaalhooldusel. J.S-i suhtumine katseaja nõuetesse oli mitterahuldav. Katseajal rikkus käitumiskontroll i nõudeid ning katseajal pani toime uue kuriteo; Vastavalt 04.10.2011 koostatud erakorralisele ettekandele: J.S-i puhul ei olnud võimalik kriminaalhooldust teostada, kuna ta ei ilmunud registreerimistele, oli teadlikult rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ega ole näidanud üles valmidust koostööks kriminaalhooldus- 2 ametnikuga ning vajadust käitumiskontrollile alluda. Eeltoodu alusel taotles kriminaalhooldusametnik karistuse täitmisele pööramist. Kohus rahuldas nimetatud taotluse. J.S taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et J.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. J.S on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. J.S on varem 1 kord kriminaalkorras karistatud. Korduvalt karistatud v äärteokorras KarS § 218 lg 1järgi ja Alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt J.S oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid ning katseajal pani toime uue kuriteo. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna J.S on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. halvendab tema toimetulekut ja Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et J.S puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isiku enda kinnitusel on käesoleval ajal Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi 8-episoodiga. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ega täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 3 Käitu miskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. J.S-i käitumist iseloomustab teave, et olles varem kriminaalkorras karistatud 16.06.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; § 215 lg 2 p 1; § 266 lg 1 ja § 121 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva , Kars § 74lg 2 alusel vangistusega 4 kuud ja KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 11 kuud ja katseajaga 18 kuud. Uued kuriteod aga pani ta toime juba augustis-septembris 2011 ja Viru Maakohtu 11.10.2011 määrusega pöörati Viru Maakohtu 16.06.2011 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele , mille kandmise algus oli 11.10.
4. Karistus on kantud ja J.S vabanes 9.10.
5. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu J.S vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik 4