Kriminaalasi nr 1-13-8249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8249 (13250101290) Koh

§ 199lg2 p9 järgi avalikul kohtuistungil 17.

septembril 2013.a.kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu K.G, ik XXX , Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Kers ti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.G kuriteos

§ 199lg2 p9 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli

§ 68

alusel arvata K.G’ ile mõistetud karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses kinnipidamise aeg 09.07.2013.a. kuni 10.07.2013.a. (oli toimetatud seonduvalt kuriteo toimepanemisega kainenemisele), so. 2 päeva. Ärakandmisele kuuluv karistus kolm

§ 65

lg2, 64 alusel, suurendades uue kuriteo mõistetud karistust eelmise, Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumaja 26.06.2013.a. kohtuotsusega

§ 199lg2 p9 järgi mõistetud karistuse vangistus üks

§ 65

lg 2 ja 64 sätete kohaldamisega jätta K.G-le Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22.03.2012 otsusega

§ 424

järgi mõistetud rahaline karistus 1 Kriminaalasi nr 1-13-8249 iseseisvale täitmisele.

1. K.G-le mõistetud vangistusliku karistuse 1 aasta 9 kuud 26 päeva kandmise aja algust hakata lugema
2. septembrist 2013.a., see on päevast mil K.G asus kandma tema suhtes täitmisele pööratud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja
3. juuni 2013.a. kohtuotsusega mõistetud kandmata karistust (alus Pärnu MK Kuressaare kohtumaja 13.09.2013 kohtumäärus kriminaalasjas 1-13-5941) kohaselt.
4. Muuta käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine. Selgitus: K.G suhtes on kohaldatud tõkend vahistamine Pärnu Maakohtu 10.09.2013.a. määruse järgi kriminaalasjas nr 1-13-5941 kohtuotsusega mõistetud karistus e täitmisele pööramise menetluse käigus kuni 29.06.2013.a. otsusega talle määratud vangistuse täitmisele pööramiseks tehtava määruse jõustumiseni. Seonduvalt 26.06.2013.a. kohtuotsuse täitmisele pööramisega on K.G kahtlustatavana kinnipeetud 10.09.2013.a. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
5. Välja mõista K.G’ i lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu na /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
6. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13-8249 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - K.G/: - sundraha 480 ( nelisada kaheksakümmend) eurot.
7. Vabastada K.G arvestatud kaitsjatasu 139 (ühesaja kolmekümne üheksa) euro 20 sendi tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.
8. Sundraha tuleb K.G’ i l tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
9. peatüki
10. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsiooni tähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Kriminaalasi nr 1-13-8249 Süüdistus K.G ’ i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, varastas 09.07.2013 kella 16:35 paiku Kuressaare linnas Raekoja tn 10 asuvast Saaremaa Tarbijate Ühistu kauplusest Rae Toidukaubad 0,7 -liitrise ühe pudeli viina Saaremaa Viin maksumusega 9,75 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul; 10.09.2013.a. kell 11:30 paiku Kuressaare linnas Mooni tn 2 asuvast Rimi Eesti Food AS kuuluvast kauplusest Säästumarket kolm üheliitrist pudelit viina „Laua Viin“ väärtusega 35,37 eur. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani K.G toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr:

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus neli

§ 68alusel eelvangistuses viibitud aeg 09.07.2013 kuni 10.07.2013, s.o. 2 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv karistus kolm

§ 65

lg 2, 64 alusel, suurendades uue kuriteo mõistetud karistust eelmise, Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 26.06.2013.a kohtuotsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse vangistus 1 (üks) aasta kuus

§ 65

lg 2 ja 64 sätete kohaldamisega jätta 22.03.2012 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega

§ 424järgi mõistetud rahaline karistus iseseisvale täitmisele.

Süüdistatav K.G andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg -s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkul epe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab

§ -s 56 sätestatule. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. K.G peeti 09.07.2013.a. kinni toimepandud vargusega seoses ja paigutati kainenemisele, kainenemiselt vabastati ta 10.07.2013.a. (tl.9-10). Kahtlustatavana kuulati K. G üle 10.07.2013.a. koheselt peale kainemiselt vabastamist. Kohus on seisukohal, et K.G poolt sundkorras kainenemisel viibitud aeg 09.07.2013.a. kuni 10.07.2013.a. kuulub

§ 68

lg 1 alusel arvestamisele eelvangistuses viibitud ajana ning arvata karistusaja hulka. Tsiviilhagi: ei ole esitatud. Tõkend – K.G on uued kuriteo (süstemaatilised vargused) toimepannud lühikest aega peale eelmist kohtuotsust, katseajal. K.G on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Omab väärteokaristatuse (tl.38 -40). K.G-le on käesoleva kohtuotsusega 3 Kriminaalasi nr 1-13-8249 m õistetud liitkaristuseks vangistus. K.G on kahtlustatavana kinnipeetud ja tema suhtes on 13.09.2013.a. kohtumääruse alusel kriminaalhooldaja ettekande põhjal varasema kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud . Nimetatud määruse alusel on K.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kuni määruse jõustumiseni. Määrus ei ole veel jõustunud. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et vabadusse sattudes võib K.G jätkata kuritegude toimepanemist ning seetõttu on vajalik tema suhtes käesolevas asjas kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keelu asendamine tõkendiga vahistamine ( alus KrMS §-d 127 ja 130). Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos 1,5 palgaalammäära. Palgaalammääraks on 01.01.2013.a. 320 eurot ja seega on sundraha suuruseks 1,5x320=480 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks 139,20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistataval K. G iseseisev sissetulek puudub, kuna on töötu. Temal tuleb täita mitmeid rahalisi kohustusi, sh. riigi ees. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. K.G-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 480.00 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. K.G on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.G võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4