Kriminaalasi nr 1-14-6318 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6318 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 118lg 1 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Martin Olderile mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 08.04.

1. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.
2. a ja lõppeb 17.02.
3. a. Vangl a ei toeta Martin Olderi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Martin Olderi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Martin Olderi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Martin Older selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning k uulanud ära Martin Olderi, leiab, et Martin Olderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Martin Older kannab käsoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Martin Older temale mõistetud karistusajast (4 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Martin Olderit on karistatud vähemalt 2- aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3). Vang

S § 76 lg 4 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus Vang

S § 76 lg 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Tartu Maakohtu 29.11.

1. a määrusega jäeti Martin Older karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus määras, et Martin Olderi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist arutatakse uuesti 6 kuu möödumisel Tartu Maakohtu 29.11.
2. a määruse jõustumisest arvates. Eelnimetatud määrus jõustus 16.12.
3. a. Seega on käesolevaks ajaks saabunud aeg, millal vanglateenistusel on õigus edastada kohtule materjalid Martin Olderi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Eeltoodust tulenevalt esinevad formaalsed alused Martin Olderi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mi da võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Martin Olderit on kriminaalkorras karistatud neljal korral (2 karistust kustunud). Varasemalt on Martin Olderit k aristatud vägivallategude, s.o kehalise väärkohtlemise, piinamise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustas ta ohu teise isiku elule. Neljal korral on Martin Olderile kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse 2 kandmiselt (Harju Maakohtu 21.09.2011. a otsusega

§ 118p 1 alusel mõistetud 3 aastat vangistust) vabanes Martin Older jaanuaris 2014.

a pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Lisaks kohaldati Martin Olderile karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta (Harju Maakohtu 02.12.

1. a määrus kriminaalasjas nr 1-11- 7652). Kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna Martin Older pani toime uue kuriteo. Uue raske isikuvastase kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, pani Martin Older toime sisuliselt koheselt pärast karistuse kandmiselt vabanemist (vabanes jaanuaris
2. a, uus kuritegu 17.02.
3. a). Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja kinnipeetavale pandud psühhiaatriline diagnoos. Kohtu hinnangul nähtub Martin Olderi poolt toimepandud kuritegudest ja tema varasemast elukäigust, et Martin Older on pikema aja jooksul olnud vägivaldne ja toimepandud kuritegudega on ta tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele. Seejuures ei ole Martin Olderi käitumisviisi muutnud talle varasemalt mõistetud karistused. Arvestades Martin Olderi poolt toimepandud vägivaldsete ja raskete tagajärgedega kuritegude korduvust, järeldab kohus, et Martin Olderile on omane agressiivne ja ettearvamatu käitumine ning sealjuures on teistele põhjustatavad kannatused teisejärgulised. Siinkohal kinnitavad kohtu veendumust Martin Olderi selgitused selle kohta, et ta ei ole viimast talle süüksarvatavat kuritegu toime pannud ja hoopis kannatanu ründas Martin Olderit, lüües Martin Olderile korduvalt vastu värsket operatsiooniarmi. Martin Older üksnes kaitses ennast ja lõi vastu. Ühtlasi ei anna kohtu arvates Martin Olderi eelkirjeldatud suhtumine alust olla veendunud, et Martin Olderi suhtes on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ja vabaduses hoiduks Martin Older samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Samuti ei ole kohtu arvates sellistel tingimustel Martin Olderi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 3.2 Kohus peab positiivseks, et Martin Older on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alates 16.07.
4. a toimuvad individuaalse nõustamise eesmärgil kohtumised psühholoogiga (vabatahtlik). Martin Olderile individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm Agressiivsuse asendamise treening on samuti asendatud psühholoogilise nõustamisega. Martin Older on osalenud vangla tööhõives. Martin Olderil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 28.09.
5. a sigarettide ja keelatud esemete hoidmise eest. 3.3 Kohus on seisukohal, et Martin Olderi vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Martin Olderil on lähedaste igakülgne toetus ja kindel elukoht oma vanemate ning vanaema juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks sedagi, et Martin Olderil on vabanemise korral võimalus asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxsse koolitajana. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist siiski stabiilse töökohaga. Martin Olderi tugiisiku ja STEP-programmi arendusjuhi xxxxxxxxxxxxxxxx 02.05.
6. a Tallinna Vanglale koostatud kirjast nähtuvalt on Martin Olderil võimalus vabanemise korral osaleda STEPprogrammis. Nimetatud programm aitab õigusrikkumisi sooritanud noortel leida sobiv töö - või õppimiskoht ning jätkata õiguskuulekat elu. Eelnevalt viiakse õigusrikkujaga läbi mitmed nõustamised. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on Martin Olderil vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid. Lisaks on Martin Olderil tagatud teatav sissetulek ka töövõimetuspensioni näol. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et Martin Olderil on varasemast elukäigust nähtuvalt probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Martin Olderi käitumisest nähtub, et alkoholijoobes vägivallakuritegude toimepanemine on olnud korduv ja Martin Older ei ole suutnud sellisest käitumisviisist hoiduda. Seda ei ole muutund ka asjaolu, et Martin Older on pöördunud sõltuvusravi saamiseks Wismari Haiglasse ega ka varasemalt mõistetud karistused. Martin Older tarvitab süstemaatiliselt alkoholi alates 15ndast eluaastast. Võttes arvesse Martin Olderi varasemat 3 elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, samuti Martin Olderi alkoholi tarvitamise pikaajalisust, ei ole kohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab Martin Older alkoholi tarvitamist ja seda vaatamata lähedaste ning tugiisiku olemasolule.
7. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Martin Olderi puhul esineb positiivseid asjaolusid (osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asj aolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal , Martin Olderi isik). Sellest tulenevalt leiab kohus, et Martin Olderil tuleb talle mõistetud karistus lõpuni kanda. Raina Pärn Kohtunik 4