KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 21.02.2019 Tallinna kohtumaja 4-19-360 Anne Rebane S.H kaebus Politsei- ja Piir

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot Kaebuse esitaja Asja läbivaatamise aeg ja koht S.H , isikukood XXX; elukoht: xxxx; Vene kodakondsus; töökoht: Xxxx OÜ Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne -Harju politseijaoskonna 16.01.2019.a otsus väärteoasjas nr 2317,19,000221 muutmata ja S.H kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 16.01.2019.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 16.01.2019.a kiirmenetluse otsusega 10220172092813 väärteoasjas nr 2317,19,000221 määrati S.H karistuseks

§ 227

lg 2 alusel rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, mille tasumise tähtpäev on 16.03.2019.a. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis S.H 16.01.2019.a kell 15:57 Ehitajate teel, Tallinn, Harjumaa, mootorsõidukit kiirusega 78 +- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h. S.H esitas 22.01.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt on S.H nõus nii rikkumisega kui ka kiirmenetlusega, kuid soovib vaidlustada kohaldatud trahvi suurust. S.H selgitab kaebuses, et omab juhtimisõigust alates

1. aastast ehk peaaegu 15 aastat ning ta on olnud selle aja jooksul hoolikas ja ettevaatlik, arvestades liikluses teiste liiklejatega. Kaebuse esitaja sõnul on käesoleva väärteoasja puhul tegemist tema esimese menetluse ja rahatrahviga ning ta kahetseb toimunut väga ja tal on häbi, et ta oma hooletusest ei vaadanud kiiruse ületamise hetkel spidomeetrit. Kaebuse kohaselt on kohaldatud rahatrahv S.H jaoks liiga suur. Kaebuse esitaja elab koos abikaasaga ning nende igakuine sissetulek on ca 2000 eurot, millest nad maksavad korterilaenu, autoliisingu ja kommunaalkulud. Kaebuse esitaja sõnul mõjutas vestlus politseiametnikuga teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning tal on siiani ebameeldiv tunne, et käitus sõiduteel valesti. Kaebuse esitaja lubab, et on edaspidi ettevaatlikum ja vastutustundlikum. Ülaltoodud asjaoludele tuginedes palub kaebuse esitaja vähendada kohaldatud trahvi miinimumi või lõpetada tema suhtes alustatud väärteoasi. Samuti palub kaebuse esitaja lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas 08.02.2019.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud õigusvastane tegu on aset leidnud, tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Samuti puuduvad menetlusnormide rikkumised ja seega puudub alus väärteoasja lõpetamiseks ning kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et menetlusalusele isikule määratud karistus vastab menetluses tuvastatud süü suurusele. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna arvesse menetlusaluse isiku poolt avaldatud kahetsust.
2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. S.H-le heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 25 km/h.

§ 50

lg 1 kohaselt peab juht järgima liiklusseaduse § -s 15 sätestatud suurimat lubatu d sõidukiirust.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Vaidlus puudub selles, et S.H juhtis 16.01.2019.a kell 15:57 Ehitajate teel, Tallinn, Harjumaa, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Eeltoodut tõendab videosalvestis, millelt nähtub nimetatud sõiduk ja selle kiirus ning LaserCam 4 salvestuse andmed. Salvestuse andmetes nähtuvad rikkumise kuupäev, kellaaeg, koht ja mõõdetud maksimaalne kiirus 78 km/h. S.H tunnistab kiiruse ületamist ja rikkumise toimepanemist. Väärteoasjas on üheselt tõendamist leidnud, et S.H juhtis mootorsõidukit ning ületas lubatud sõidukiirust ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. S.H pani

§ 15lg 1 p -s 2 kirjeldatud teo toime tahtlikult. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul pidi kiiruse ületamine olema S.H-le tajutav, arvestades tema poolt juhitud sõidukiirust, mis oli antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest suurem 25 km/h võrra. S.H pidi teadma, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, sest ta asus asulasisesel teel (Ehitajate teel), kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kuid ta ületas sellest hoolimata kiirust. S.H teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. S.H on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on S.H tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et S.H on toime pannud temale etteheidetava väärteo

§ 227

lg 2 järgi.

§ 227

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega on S.H-le määratud karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Määratud rahatrahv jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et S.H-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistuse määramisel on lisaks kergendava asjaoluna võetud arvesse S.H puhtsüdamliku kahetsust ning asjaolu, et tal puuduvad varasemad karistused. S.H teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul kergendab S.H-le määratud karistuse kandmist ka kohtuvälise menetleja poolt trahvi maksmise ajatamine kuni 16.03.2019.a. Võttes arvesse S.H poolt kohtule esitatud kaebusele lisatud väljavõtet Maksu- ja Tolliametist, kaebuse esitaja igakuist sissetulekut ja kohustusi ning määratud rahatrahvi suurust, leiab kohus, et S.H-le määratud rahatrahv on temale jõukohane. Eeltoodule tuginedes nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega leides, et see on proportsionaalne S.H süü suurusega ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kohtul puudub seega alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik