Obsah (6)

§ 204§ 207§ 123§ 87§ 29§ 38

4-19-2366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2019. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-2366 Kohtunik Piia Jaaksoo Vää

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui J.J järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta; 1.2 teha uus otsus menetluskulude tasumise osas - määrata menetluskulude 473 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul, tasudes esimese osamakse

1. maiks, järgnevad 9 osamakset järgnevate kuude
2. kuupäevaks. Osamakse suurus 47,30 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ak nr EE891010220034796011 ASis SEB Pank, ak nr EE932200221023778606 Swedbank ASis või ak nr EE701700017001577198 Luminor Bank ASis, märkides 1 4-19-2366 viitenumbri *, selgitus - menetluskulud.

§ 207

, § 204 lg 2 alusel loetakse menetluskulud nõuetekohaselt täidetuks, kui J.J järgib osastatud tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Edastada kohtuotsus J.J-ile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus. PPA Lääne prefektuuri 05.04.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2570,19,000532 /VTT tl 5-6/ karistati J.J-i järgmise rikkumise eest – J.J tarbis 08.03.2017 * * oma korteris (nr *) ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet kanep (THC). Samuti omas J.J ilma arsti ettekirjutuseta 10.03.2017 kahte minigripp kotti, milles kokku 1,16 g kanepit (THC). Lisaks leiti 20.04.2017 J.J sõiduautost VW Golf reg.nr * * minigripp kott, milles oli 0,78 g kanepit (THC). Rikkus NPALS § 3 lg
3. Väärteo kvalifikatsioon NPALS §15-1 lg
4. J.J-i karistati NPALS § 15-1 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. J.J-ilt mõisteti välja menetluskulud 473 eurot. Kaebus. Kaebaja soovib /tl 2-3/, et saaks tasuda rahatrahvi ja menetluskulud osade kaupa, sest ei saa kogu summat korraga tasuda, on *, ei tööta, kasvatab *. Sissetulekuks on pension * eurot. Saab maksta 100 eurot kuus, esimese makse saab teha 06.05.
5. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja leidis vastuses kaebusele /tl 13/, et Väärteo toimepanemine on kogutud tõenditega tõendatud. J.J süüd eitanud ei ole, on avaldanud kahetsust. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 565 sätestatud karistamise alustega. Kohtuväline menetleja ei ole vastu kaebuses esitatud taotlusele rahatrahvi ja menetluskulude osade kaupa tasumiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 3, 10-11/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad /VTT tl 3-6/. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib , kas J.J on toime pannud teod, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: -menetlusaluse isiku J.J ütlused /tl 2, 44-46/; -10.03.2017 J.J läbivaatuse protokoll /tl 11-12/; -10.03.2017 J.J suhtes indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 13/; -10.03.2017 J.J terviseseisundi kirjeldamine /tl 14-16/; 2 4-19-2366 -15.03.2017 toksikoloogiaekspertiisi akt nr * /tl 17/; -asitõendite - plastiktopsi ja selles olnud 2 minigripp kilekoti vaatlusprotokoll /tl 19-21/ -15.03.2017 ekspertiisimäärus /tl 22/ ja 02.05.2017 Narkootilise aine ekspertiisi akt nr * /tl 23-24/; -asitõendi – J.J autost 20-21.04.2017 leitud esemete vaatlusprotokoll /tl 29-36/; -28.04.2017 ekspertiisimäärus /tl 37-38/ ja 27.06.2017 Narkootilise aine ekspertiisi akt nr * /tl 39-42/. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.J on toime pannud teod, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. J.J rikkus oma tegevusega NPA LS § 3 lg 1, mis sätestab, et narkootiliste ainete käitlemine on keelatud. Selles sättes nimetatud erisusi, mille puhul narkootiliste ainete käitlemine on lubatud, J.J-i puhul ei esine. Kohtuväline menetleja on J.J poolt toime pandud teod õieti kvalifitseerinud NPALS § 15-1 lg 1 järgi, mis näeb väärteona ette narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või valdamise. Kohus leiab, et R.Medko pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. J.J on tunnistanud, et tarvitas ise narkootilisi aineid, selleks neid ka omandas ja valdas. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et J.J on talle süüks arvatud NPALS § 15-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et J.J-i poolt toime pandud tegu vastab NPALS § 15-1 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat. J.J on talle süüks arvatud väärteo osateod toime pannud 08.03.2017, 10.03.2017 ja 20.04.2017, seega käesolevaks ajaks on tegude toimepanemisest möödunud 2 aastat ja otsus ei ole jõustunud. Samas sätestab KarS § 81 lg 7 p 2, et süüteo aegumine peatub väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. VTT tl 7-8 kohaselt lõpetati J.J suhtes kriminaalmenetlus 06.09.2018, selle ajani oli väärteo aegumine peatunud. Kuna ei ole saabunud KarS § 81 lg 8 tähtaeg, väärteo lõpuleviimisest kolm aastat (märts ja aprill 2020), siis väärteo aegumine uuenes kriminaalmenetluse lõpetamisega J.J suhtes ja väärtegu ei ole aegunud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. NPALS § 15-1 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis J.J puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et J.J-i süü on keskmine, J.J on käidelnud narkootilisi aineid mitmel korral enda tarbeks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 4-19-2366 Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. Samuti on J.J oma süüd tunnistanuid, mis on samuti karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatise /VTT tl 47/ järgi on J.J karistamata isik, seega karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi rangema karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel on oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine. J.J omandas ja valdas narkootilisi aineid enda tarbeks, tarvitas ise narkootilisi aineid. Seeläbi kahjustab ta enda tervist, mis võib mõjutada tema hilisemat hakkama saamist ühiskonnaliikmena. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. J.J süü on keskmine, Karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus, J.J on eelnevalt karistamata – need asjaolud võimaldavad määrata karistuse keskmisest määrast madalamas määras. Kuna käesoleval juhul karistuse üldpreventiivne eesmärk ei oma olulist kaalu karistuse mõistmisel, oligi võimalik karistus määrata miinimummäära lähedases määras. Lähtudes eeltoodust jätab kohus J.J-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. Menetluskulud. Kohtuväline menetleja on J.J-ilt menetluskuludena välja mõistnud: -ekspertiisi tegemisega seotud kulud 53 eurot /toksikoloogiaekspertiisi akt 15.03.2017 nr *, tl 18/; -ekspertiisi tegemisega seotud kulud 168 eurot /narkootilise aine ekspertiisi akt 02.05.2017 nr *, tl 25/; -ekspertiisi tegemisega seotud kuludest 1008 eurot 252 eurot s.o 1/4 /narkootilise aine ekspertiisi akt 27.06.2017 nr *, tl 43/. Kokku ekspertiisikulud 473 eurot. Ekspertiisikulud on

§ 38lg 1, Kr

MS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.J on kaebuses taotlenud nii rahatrahvi kui menetluskulude ositi tasumist. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 38lg 1, Kr

MS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et J.J poolt avaldatud alustel tuleb talle anda võimalus tasuda määratud rahatrahv ja välja mõistetud menetluskulud ositi. Kohus rahuldab J.J-i kaebuse. Kohus jätab 05.04.2019 väärteootsuse muutmata, kuid kohus teeb uue otsuse karistuse ja menetluskulude täitmise osas, määrates rahatrahvi ja menetluskulud tasumisele 10 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Otsuse tegemisel juhindub kohus NPALS § 3 lg 1, § 15-1 lg 1, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3,

§ 38lg 1, 120 lg 1, 132 p 2, Kr

MS § 180 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4