4-19-4200/6

Väärteoasi nr.4-19-4200 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 28.08.2019.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 22.07.2019.a. otsus väärteoasjas 2302,19,009847 G.O karistamises LS § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) G.O, isikukood XXX, Elukoht xxxx Töökoht xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Jätta G.O kaebus temale määratud karistuse - sõiduki juhtimisõiguse äravõtmiseasendamiseks rahatrahviga rahuldamata ja Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 22.07.2019.a. otsus väärteoasjas 2302,19,009847 muutmata. 2.LS § 127 kohaselt on G.O kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus G.O karistati liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 29.06.2019.a. kella 16:28 ajal Tallinnas Peterburi teel (Kantsi ja Vesse tänavate vahel) juhtis mootorsõidukit xxxx reg. märgiga xxxx kiirusega 88+-3 km/h, kui lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Sellise tegevusega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätet ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub G.O talle määratud karistuse – juhtimisõiguse äravõtmise – asendada rahatrahviga. Ta on teinud edaspidiseks õiged järeldused ning auto kasutamine on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja ei nõustunud kohtule saadetud kirjalikus seisukohas kaebuse rahuldamisega, leides, et määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja on arvestanud nii süü suurusega, kui sellega, et menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt kaks kehtivat väärteokaristust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluna kahetsust, kuid ka seda, et mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest, mis võib viia traagiliste tagajärgedeni. Kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistuse eripreventiivne eesmärk on isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema ja üldpreventiivne eesmärknäidata liiklejatele, et liiklusreeglite eiramine ei ole põhjendatud ja saab karmilt karistatud. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lõikele 2 peab kohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nimetatud sättest tulenevalt kontrollib kohus esmalt, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Menetlusalune isik on ülekuulamisel tunnistanud kiiruse ületamist ja selgitanud, et seda provotseeris xxxx, mille kiirus oli tema omast tunduvalt suurem. Väärteo toimepanek on tõendatud ka videosalvestuse andmete väljatrükiga ja kiiruse mõõtmise videosalvestusega, millelt nähtub sõiduki registreerimisnumbriga xxxx kiirus 88 km/h. Salvestuse andmete väljatrükil on märgitud 29.06.2019 kell 16:28 maksimaalseks kiiruseks 100 km/h, kuid videosalvestust vaadates selgus, et selline kiirus kuulus sõidukile xxxx, mis sõitis kõrvalreas ja möödus G.O juhitud sõidukist xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Väärteoasja materjalide hulgas on ka kiirusmõõteseadme LaserCam 4 nr LE0046 taatlustunnistus, millega tõendatakse, et seade oli taadeldud ja töökorras. Seega on tõendamist leidnud G.O poolt LS § 15 lg 1 p 2 rikkumine, mis sätestab, et asulasisesel teel on lubatud suurim kiirus 50 km/h. Nimetatud sätte rikkumisega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud kavatsetult, kuna isik on ülekuulamisel kirjutanud, et andis tugevalt gaasi. Karistus Kohtuväline menetleja määras karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohus leiab, et nimetatud karistusliik ja määr on põhjendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma 2 süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel neid asjaolusid arvestanud ja seetõttu puudub otsuse tühistamiseks alus. G.O on neli kehtivat karistust liiklussüütegude eest, nendest kaks on määratud kiiruse ületamise eest. 29.06.2019.a. järjekordselt lubatud kiirusest kiiremini sõitmine näitab ilmekalt, et isiku käitumisele pole senised karistused rahatrahvide näol mõju avaldanud ja normi rikkumisele tuleb reageerida rangemalt, et suunata isikut edaspidi liiklusalaseid rikkumisi mitte toime panema. Üheks selliseks karistusliigiks on ajutiselt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kui juht ei soovi kohandada enda sõiduki kiirust vastavaks liiklusseaduse nõuetele, tuleb tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina välistada, kuna ta on teistele liiklejatele ohtlik. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskeid tagajärgi. Seega ei ole tegemist vähetähtsa õigusrikkumise liigiga ja riik peab taolistele rikkumistele reageerima rangelt. Ka peab kohaldatav karistus andma selge signaali selle kohta, et ühiskond taunib süütegude korduvat toimepanekut ja karistab selliseid juhte rangemal viisil kui esmakordselt liiklusrikkumise toimepannud isikut. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista ka menetlusaluse isiku põhjendused temal juhtimisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS §-s 50 lõikes 2 nimetatud isik. Arvestades, et G.O on pärast rahatrahvide korduvat määramist siiski jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist, on ta ise asetanud ennast olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine ei ole otstarbekas ega ka võimalik, sest ei hoiaks ära uute liiklusrikkumiste toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et karistuse määramisel kohtuvälises menetluses on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatuga arvesse võetud nii menetlusaluse isiku süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid, kui ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Karistus on kohtuvälise menetleja poolt määratud sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kuna kiiruse ületamine on toimunud LS § 227 lõikes 2 sätestatud ülemmäära lähedaselt (ülemmäär 40 kilomeetrit tunnis), muudab see asjaolu menetlusaluse isiku süü keskmiseks ning juhtimisõiguse äravõtmine LS § 227 lg 2 sätestatud keskmises määras on põhjendatud. Tulenevalt eelmärgitust vastab G.O-le määratud karistus tema poolt toimepandud üleastumise raskusele, on kooskõlas KarS §-s 56 lõikes 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustega ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks karistuse osas puudub alus. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 1. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 3