← Eesti

1-12-2944/8

Kriminaalasi 1-12-2944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-2944 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi Z.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi Prokuröri abi Katrin Kabel Süüdistatav Z.H , isikukood XXX, elukoht xxx, viibib Vanglas, EV kodanik, 8 klassi haridusega, emakeel vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 26.09.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 kuud ja 15 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat ja 11 kuud. Vabanes tingimisi enne tähtaega 13.02.2009.a. vastavale Tartu Maakohtu 02.02.2009.a. määrusele KarS § 76 alusel katseajaga kuni 11.04.2011.a., karistuse ärakandmata osa 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva. Alates 04.10.2011 tõkend – vahistamine Kaitsja Toomas Bekker Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.H KarS § 199 lg.2 p.8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 26.09.2006.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 1 kuu 28 võrra, mõistes liitkaristuseks Z.H-le kuud ja 28 päeva vangistust. 2 aastat 7 KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 04.10.2011.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: • Tross, mis asub PP asitõendite hoiuruumis (Rahumäe tee 6) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista Z.H-lt: • KÜ XXXkasuks 533,60 eurot, mis kanda KÜ XXXarveldusarvele nr xxxxxxxxxx. • AS OG Elektra kasuks 866,30 eurot, mis kanda AS OG Elektra arveldusarvele nr xxxxxxxxxx. • KT kasuks 150 eurot, mis kanda KT’i arveldusarvele nr xxxxxxxxxx. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista Z.H-lt menetluskulud: sundraha 435 eurot, ja kaitsjatasu 403,05 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-2944, sundraha ja menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise kättesaadav 15.05 2012.a. korral on kohtuotsus tervikuna Asjaolud ja menetluse käik: Z.H süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 26.09.2006.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal novembris 2010.a., viibides korteris aadressil XXX, Jüri, Rae vald, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas LJ kuuluva fotoaparaadi Premier DS 5065, maksumusega 38.34 eurot. Samuti tema ajavahemikul 17.12.2010.a. kella 22.00st kuni 18.12.2010.a. kella 08.00ni, viibides korteris aadressil XXX, Jüri, Rae vald, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas LJ kuuluva mobiiltelefoni Nokia 6110, maksumusega 106 eurot. 2 Samuti tema ajavahemikul 02.04.2011.a. kella 23.00st kuni 03.04.2011.a. kella 08.00ni viibides korteris aadressil XXX, Jüri, Rae vald, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas LJ kuuluva mobiiltelefoni Nokia 5130, maksumusega 101.61 eurot. Samuti tema ajavahemikul 20.02.2011.a. kuni 21.02.2011.a. tungis valdaja tahte vastaselt sisse Jüris, XXXasuva korrusmaja trepikotta, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas KÜ XXXkuuluva lumekoristusmasina ST 2200, maksumusega 521.52 eurot. Samuti tema ajavahemikul 2011.a. veebruar kuni 27.03.2011.a. aadressil Tiigi tn7A, Jüri, Rae vallas asuva elumaja keldrist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu KTile kuuluva jalgratta Merida Kalahari 510 SX maksumusega 150 eurot. Samuti tema 06.05.2011.a. kella 14.00 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvas korteris võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas LJ kuuluva kullast kõrvarõnga maksumusega 63.91 eurot. Samuti tema 06.07.2011.a. kella 03.38 ajal Harjumaal, Jüris, aadressil Aruküla 7 üritas valdaja tahte vastaselt aknaklaasi lõhkumise teel sisse tungida AS- ile OG Elektra kuuluvasse kauplusse ja varastada sealt kassaaparaati, maksumusega 1800 eurot, koos sularahaga üldsummas 1001.92 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna sündmuskohale saabusid turvatöötajad. Samuti tema 12.08.2011.a. kella 22.00 ajal, viibides korteris aadressil XXX, Jüri, Rae vald, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas LJ kuuluva sularaha summas 20 eurot. Samuti tema 20.08.2011.a., viibides korteris aadressil XXX, Jüri, Rae vald, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas LJ kuuluva kuldketi ristiga, maksumusega 400 eurot. Samuti tema ajavahemikul 21.09.2011.a. kella 18.00st kuni 22.09.2011.a., viibides korteris aadressil XXX, Jüri, Rae vald, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas LJ kuuluva sularaha summas 45 eurot. Samuti tema 12.08.2011.a ajavahemikul kella 21.00st kuni kella 22.30ni Tallinnas, aadressil XXX asuva maja välisukse juurest võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas VGile kuuluva jalgratta Bachini Bike Element-26 maksumusega 193.50 koos lukuga maksumusega 5.75 eurot, tekitades kokku vargusega kahju summas 199.25 eurot. Seega Z.H , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: 3 Kuriteoga on tekitatud varaline kahju KÜ-le XXX summas 533,60 eurot, AS-le OG Elektra summas 866,30 eurot, KT’ile 150 eurot. Nimetatud summades on esitatud tsiviilhagid, mis kuuluvad rahuldamisele. Menetlus kohtus: Kohtuistungil Z.H selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist Z.H ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse sisu on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud. Isik tunnistab oma süüd täielikult ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: 20.02.2011-21.02.2011.a episoodi kohta, kannatanu KÜ XXX: • tunnistaja ENütlused (tl 2-3, 16-18), mille kohaselt ööl vastu 21.02.2011 varastati XXXtrepikojast trossiga seina külge kinnitatud kollast värvi lumefrees ST2200 maksumusega 521,52 eurot. Lumefrees oli uus, ostetud 2010.a detsembris (tl 2-3). Lisab, et lumefrees kuulus KÜ-le XXX. Lõhutud trossi maksumus 12,08 eurot, esitab tsiviilhagi summas 533,60 eurot (tl 16-18). • sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 5-8), vaadeldavaks kohaks Jüri alevik, XXXtrepikoda, kus pandi toime vargus, tuvastatud kuriteo toimepanemise jälgi - trepikoja ukseluku piirkonnas murdmise jäljed, trepikojas sees radiaatori peal ripub tross, mis on läbi lõigatud. (fotod tl 6-8) • tunnistaja IS ütlused (tl 13-14), et 21.02.2011.a. hommikul avastas, et XXX maja trepikojast on varastatud lumefrees. Seletas, et viimati nägi lumefreesi 19.02.2011, kui viis XXX majja posti. Kirjeldab, et nägi, kuidas trepikoja uksel olid muukimisjäljed ja lõhutud ukselukk. • Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 26-27), mille kohaselt vaadeldi musta värvi trossi, mille külge oli kinnitatud lumefrees. Trossi üks ots silmuses, teine ots katkine, paistavad metallist valget värvi traadid (fotod tl 27). • kahtlustatav Z.H ütlused, milles tunnistab kuriteo toimepanemist (tl 3235, 97-105). Selgitas, et täpset kuupäeva ei mäleta, kuid see võis olla kahtlustuses nimetatud kuupäevadel (20.-21.02.2011), mil ta lõhkus trepikoja ukse, tungis trepikotta, kus murdis kätega katki trossi, millega oli lumekoristusmasin radiaatori külge kinnitatud. Varastas nimetatud lumekoristusmasina, müüs selle 20 euro eest Keskturul talle tundmatule mehele (tl 32-35). 22.08.2011.a. varguse episoodi kohta, kannatanu LJ • kannatanu LJ ütlused (tl 39-44), mille kohaselt avastas 22.08.2011.a. ristiga kuldketi (kaaluga 8,5 grammi) kadumise, selle varastas tema poeg Z.H .

  1. augustil sai teada, et Z.H viis tema kuldketi Majaka 28 asuvasse pandimajja ning sai vastu 150 eurot. Kuldketi väärtuseks 400 eurot. • tunnistaja JM ütlused (tl 48-52) selle kohta, et Z.H tõi kuldesemed Premium Finants OÜ pandimajja aadressil Majaka
  2. Kuldesemete eest sai Z.H 150 eurot. Annab välja pandilepingu nr 110820 originaali ja kuldehted. • Premium Finants OÜ leping 20.08.2011.a., mis on sõlmitud Z.H-ga (tl 53), Z.H sai 150 eurot. 4 • • asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 54-55). Vaadeldavateks objektideks katkine kaelakett ja rist kollast värvi metalli taolisest materjalist (fotod tl 55). kahtlustatav Z.H ütlused, milles tunnistab kuriteo toimepanemist (tl 6165). Ütluste kohaselt täpset kuupäeva ei mäleta, kuid võis olla 20.08.2011, mil viis pandimajja kuldketi ja risti. Ehted sai kodust, aadressil XXX, Jüri. Sai esemete eest 150 eurot, mille eest ostis süüa ja narkootikume. november 2010.a., 17.12.2010.a., 02.04.2011.a., 06.05.2011.a., 12.08.2011.a. ja 21.09.2011.a. varguse episoodid, kannatanu LJ • väärteomenetluse nr 237611005059 lõpetamise määrus 20 eurot varguse faktis seoses Z.H tegevuses KarS § 199 lg.1 tunnuste ilmnemisega (tl 73). • kannatanu LJ ütlused 12.08.2011.a. toimepandud sularaha varguse kohta, samuti annab ütlusi 17.12.2010.a., 02.04.2011.a. 2010.a. novembri, 21.09.2011.a. ning 06.05.2011.a. toimepandud varguste ning varastatud esemete ja tekitatud kahju kohta. Annab ütlusi selle kohta, kuriteo toimepanemises kahtlustab oma poega – Z.H (tl 76-80, 83-86). Ütluste kohaselt nägi, kui tema poeg Z.H 12.08.2011 varastas kannatanu raha summas 20 eurot, jooksis pojale järgi, kuid kätte ei saanud (tl 76-80). Lisaks andis kannatanu ütlusi, et 17.12.2010 kl 22.00 paiku nägi viimati oma valget värvi mobiiltelefoni Nokia 6110, see oli korteris laua peal. Telefoni ostis 4140 krooni (264,59 euro) eest ning varguse hetkel oli selle väärtus 106 eurot. Tol õhtul viibis kodus tema poeg Sergei. Järgmise päeva hommikul, so 18.12.2010 avastas telefoni kadumise, poeg Sergei selgitas, et müüs mobiiltelefoni talle tundmatule isikule 200 krooni (12,78 euro) eest. 02.04.2011 oli kannatanu mobiiltelefon Nokia 5130 tema toas, järgmise päeva hommikul, so 03.40.2011 seda seal ei olnud. Poeg Z.H ütles, et viis mobiiltelefoni pandimajja. Telefoni väärtus 101,61 eurot. 2010.a novembris varastati kannatanu fotoaparaat Premier DS 5065, mis asus kannatanu toa kapis. Selle oli võtnud tema poeg Z.H ning müünud 150 krooni (9,59 euro) eest tundmatule isikule. Fotoaparaadi väärtus varguse hetkel 38,34 eurot. 21.09.2011.a avastas kannatanu oma korteris sularaha kokku summas 45 eurot kadumise, varguses kahtlustab oma poega, Z.H . Kõik eelpool nimetatud vargused olid toime pandud aadressil XXX, Jüri. 06.05.2011.a viibis kannatanu koos poja Z.H-ga aadressil XXX, Tallinn, kus elab J. Z . Nimetatud korterist varastas Z.H kannatanule kuuluva kullast kõrvarõnga, millel puudus lehe-kujuline kivi, kõrvarõngas oli valgest ja kollasest kullast. Politseitöötajate abiga sai Mustakivi keskuse pandimajast oma kõrvarõnga välja osta, see oli panditud VZ nimele (tl 83-86). • tunnistaja VZ ütlused selle kohta, et pantis Z.H-ga kõrvarõnga (tl 93-96). Selgitas, et Z.H tuli tema juurde koju aadressile XXX Tallinn sooviga, et V. Zvjagintsev pandiks tema eest kullast kõrvarõnga. Kõrvarõngas panditi Mustakivi turu hoones, selle eest saadi 20 eurot, mille võttis Z.H endale. • tunnistaja ND ütlused selle kohta, et 2010.a. oktoobris-novembris ostis Z.H-lt fotoaparaadi (tl 108-109¹). Fotoaparaadi eest andis Z.H-le 150 krooni (9,59 eurot). • kahtlustatav Evelyn N ütlused selle kohta, et ajavahemikul 17.12.2010-04.10.2011 hoidis enda käes Z.H käest ostetud mobiiltelefoni Nokia 6110, teades, et see on Z.H emalt võetud (tl 111-113). Maksis telefoni eest 200 krooni (12,78 eurot). • asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon Nokia 6110, mis on tagastatud omanikule (tl 116-118). Mobiiltelefon Nokia 6110 on valget värvi korpusega (fotod tl 117-118). 5 • • tunnistaja P Š v ütlused selle kohta, et Z.H pakkus E. N müüa mobiiltelefoni Nokia 6110 ning pärast ütles, et see on tema ema oma (tl 119-122). Ütluste kohaselt 2010.a EN kohtus Z.H-ga , viimane pakkus osta mobiiltelefoni Nokia 6110, Evelin maksis telefoni eest 200 krooni (12,78 eurot). Tunnistaja nimetatud telefoni ei kasutanud. kahtlustatav Z.H ütlused, milles tunnistab kuritegude toimepanemist (tl 97-105), ütluste kohaselt on nõus kahtlustuse sisuga, ei oska täpselt nimetada kuritegude toimepanemise kuupäevi, kuid võisid olla need, mis on nimetatud kahtlustuses. Fotoaparaadi võttis ema toast, kummutist, müüs selle tuttavale Nikol 150 krooni (9,59 euro) eest. Mobiiltelefoni Nokia 6110 varastas elutoa laualt, müüs selle P l Š ja EN 200 krooni (12,78 euro) eest. Mobiiltelefoni 5130 võttis kummutilt, müüs selle ühele noormehele 400 krooni (25,56 euro) eest. Kõrvarõnga leidis vaibalt, vanaema korterist, aadressil XXX, Tallinn, otsustas selle varastada, läks V. Z juurde, kes pantis selle oma nimel Mustakivi pandimajas 20 euro eest. Raha summas 20 eurot varastas oma emalt, 21.09.2011.a varastas kokku 45 eurot, et osta narkootikume. Samuti tunnistas, et 2011.a veebruaris varastas Jüris, tema majast mitte kaugel asuvast maja trepikojast lumekoristusmasina, mis oli kas oranži või kollast värvi, see oli kinnitatud trossiga radiaatori külge. Trossi murdis katki, müüs selle umbes 15 euro eest võõrale inimesele. 06.07.2011.a. varguse katse episood, kannatanu AS OG Elektra • AS OG Elektra avaldus 06.07.2011.a. toimepandud lõhkumise ja varguse kohta, tekitatud kahju kohta (tl 125). Avalduse kohaselt 06.07.2011.a kl 3.26 visati kivi kaupluse Grossi Toidukaubad (Aruküla tee 7, Jüri) aknaklaasi, klaas purunes, kivi lõhkus veinipudeli. Kauplusesse ei sisenetud. Tekitati kahju 866,30 eurot. • tunnistaja Ž T ütlused selle kohta, et 06.07.2011.a. lõhuti kaupluse aknaklaas ning tekitati kahju (tl 126, 131-134). Purunenud on ka akna all olnud veinipudel (tl 126). Tunnistaja lisas, et varaline kahju on 866,30 eurot, selles summas esitatud tsiviilhagi (tl 131-134). • kahtlustatav Z.H ütlused, milles tunnistab kuriteo toimepanemist (tl 97105, 141-144). Z.H selgitas, et suvisel ajal tegi katki Jüris asuva Grossi kaupluse akna – viskas selle katki kividega, lõhkus akna, et varastada kauplusest raha koos kassaaparaadiga, kiiresti saabusid turvatöötajad (tl 97-105). Lisab, et tol ööl oli üksi, alkoholijoobes. Kassaaparaati ei jõudnud varastada (tl 141-144). 01.02.2011-09.04.2011.a. varguse episood, kannatanu KT • kannatanu KT ütlused varguse avastamise, varastatud eseme ning tekitatud kahju kohta (tl 158-159, 162-163). Ütluste kohaselt veebruaris 2011 kuni 09.04.2011.a on varastatud Tiigi 7a, Jüri alevik maja keldrist jalgratas Merida Kalahari 510 SX 19’ sinise-hõbedase raamiga, raami nr P2KP11818, ratas oli ostetud
  3. aastal umbes 4300 krooni eest (tl 162-163). Ratta maksumuseks 150 eurot, soovib esitada selles summas hagi (tl 158-159). • tunnistaja EL ütlused selle kohta, et 27.03.2011.a. pantis VZ pandimajja jalgratta Merida Kalahari (tl 172-175, 178). Ütluste kohaselt sai Z 35 eurot, kuivõrd jalgratast ei ostetud tähtaja jooksul välja, pandi see müüki, selle ostis eraisik 70 euro eest. Lisatud ülekuulamisele käsipandi leping nr 27311 (tl 176) ja kviitung/arve nr 208 (tl 177). • tunnistaja VZ ütlused (tl 180-182) selle kohta, et 2011.a. Z.H palus tal jalgratas pandimajja pantida, kinnitades, et ratas on tema oma. Tunnistaja selgitas, et ei teadnud, et ratas on varastatud, see viidi pandimajja aadressil Mahtra
  4. 6 • kahtlustatav Z.H ütlused, milles tunnistab kuriteo toimepanemist (tl 168170). Selgitas, et aprillis 2011.a otsustas minna Tiigi tn 7a keldrisse, kus nägi lukustamata jalgratast Merida Kalahari, hõbe-sinise raamiga. Võttis jalgratta endale, otsustas viia selle Mahtra tn asuvasse pandimajja, selleks palus abi V. Z . Jalgratta eest sai kas 25 või 35 eurot. 12.08.2011.a. varguse episood, kannatanu VG • kannatanu VG ütlused varguse avastamise, varastatud eseme ning tekitatud kahju kohta (tl 217-221, 224-228). Ütluste kohaselt avastas 12.08.2011 õhtul umbes kella 22.30 paiku, et tema jalgratas Bachini Bike XXX, mis oli kinnitatud XXX Tallinn välisukse juures oleva metallist käsipuu külge, oli varastatud. Jalgratta väärtus 166 eurot, sellele oli lisaks paigaldatud kaks tiiba väärtusega 16 eurot, pump 11,50 eurot, luku väärtus 5,75 eurot, koguväärtuseks 199,25 eurot (tl 217-221). Täiendab, et 14.09.2011 sai tagasi talle kuuluva ja 12.08.2011 varastatud jalgratta Bachini Bike Element-26, tsiviilhagi ei esita (tl 224-228). • tunnistaja EH ütlused (tl 229-233) selle kohta, et 13.08.2011.a. andis Z.H pandimajja jalgratta Bachini, vormistati leping nr
  5. Z.H sai jalgratta eest 30 eurot. • Eltarc Elektroonika ASS leping nr 94979, mis on sõlmitud Z.H-ga (tl 234). Lepingu kohaselt vara (jalgratas Bachini) väärtuseks 30 eurot. • asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 235-237), vaadeldavaks objektiks maastikujalgratas Bachini, mille raam valge-punast värvi, esi- ja tagaamortidega, sellel 2 porilauda, üks pidur plastmassist, teine metallist (fotod tl 236-237). • kahtlustatav Z.H ütlused, milles tunnistab kuriteo toimepanemist (tl 239243). Selgitas, et kuupäev võis olla 12.08.2011.a, õhtul sattus juhuslikult XXX maja juurde, nägi jalgratast Bachini, mis oli kinnitatud trossiga metallist piirde külge. Trossi lõhkus kätega ning võttis ratta ära. Järgmisel hommikul andis selle Lasnamäe turul asuvasse pandimajja, sai selle eest 30 eurot. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Z.H süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning Z.H tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2 p.8,9 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleva kuriteo toimepanemise eest taotles prokurör kohtus Z.H karistamist liitkaristusena 2 aasta 9 kuu ja 28 päevase reaalse vangistusega. Kaitsja vaidles sellisele karistusele vastu ning leidis, et kuivõrd on tegemist väga väikese astmega kuriteoga, isik kahetseb puhtsüdamlikult, vargused on valdavalt toime pandud oma kodust, isik soovib end parandada ja asuda ravile, on Z.H võimalik karistada osalise tingimisi vangistusega. Kohus ei jaga nimetatud arvamust, et Z.H on võimalik karistada vaid osalise tingimisi vangistusega ning asub seisukohale, et käesolevate kuritegude eest tuleb süüdistavat karistada 7 reaalse vangistusega. Z.H on varem kohtulikult karistatud 2-l korral sarnaste kuritegude toimepanemise eest, samuti korduvalt väärteokorras pisivarguste eest. Viimase kohtuotsusega mõisteti Z.H-le liitkaristus KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Z.H vabanes tingimisi enne tähtaega 13.02.2009.a ning tema katseaja lõpuks määrati 11.04.2011.a. Kohtule nähtub, et süüdistatav suhtub talle määratud karistusse kergekäeliselt, ta ei ole suutnud pärast ennetähtaegset vabanemist jätkama seadusekuulekat elu, samas süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on just isiku edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Juba 2010.a novembris asus ta uuesti sooritama kuritegusid, neid pani toime süstemaatiliselt. Seega Z.H oli teadlik tagajärgedest, kui ta jätkab katseajal uute kuritegude toimepanemist, sh ta pidi olema teadlik, et talle mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Kuivõrd kõik uued kuriteod olid toime pandud katseajal, ei pea kohus võimalikuks mõista isikule vangistust, mis jätta osaliselt täitmisele pööramata, kuna ei ole usutav, et Z.H suudab jätkata seadusekuulekat elu. Samuti ei ole võimalik süüdistatavat karistada rahalise karistusega, kuivõrd süüdistatav ei tööta, ta on ka ise selgitanud, et ta on rahalistes raskustes. Seaduse kohaselt ei ole võimalik ka mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd eelmise kohtuotsusega jäeti osa karistusest täitmisele pööramata ning Z.H vabanes vanglast ennetähtaegselt. Lisaks märgib kohus ära, et viimane kohtuotsus Z.H süüdimõistmise kohta on tehtud 26.09.2006.a, ta vabanes enne tähtaega 13.02.2009.a ning 2010.a novembris sooritas uue kuriteo, so umbes pool aastat pärast kohtuotsuse tegemist. Z.H ise selgitas, et pani toime kuriteod – vargused, et osta saadud raha eest süüa ja narkootikume. Kohtule ei ole usutav, et vabaduses olles suudaks süüdistatav Z.H hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest ning käituda seadusekuulekalt. Kohus võtab karistuse määramisel arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei toeta kaitsja arvamust, et kodust, oma ema käest varastamine on käsitletav kergendava asjaoluna ning seetõttu on ka Z.H süü aste väiksem. Karistusseadustikus ei tehta vahet, kas varastatakse oma lähedaselt isikult või kuriteo sooritajale võõralt isikult, kaitsja poolt esile tõstetud asjaolu ei ole sätestatud KarS § 57 lg-s 1 kergendava asjaoluna. Igasuguse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil on ette nähtud karistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud, sest Z.H ei ole oma varasematest karistustest õppinud ning ta on jätkanud uute kuritegude sooritamist, uued kuriteod on toime pandud katseajal. Seega tuleb Z.H-le mõista liitkaristusena reaalne vangistus. Uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Kohtuistungil Z.H tunnistas, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidele ta vastu ei vaidle ning on nõus kahjude hüvitamisega. TsMS§ 440 lg.1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ning seega kuuluvad kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.