lg 1 järgi; G.I süüdistuses järgi
Süüdistatav G.A Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistus kustunud Rünno Roosmaa Süüdistatav G.I Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud 2-l korral Kaitsja Vahur Krinal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311-§ 313 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada G .A
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks kolm kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja 1 1-13-1557 jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada G .I
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks kolm kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui isik kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista G.A-lt kuriteo toimepanemise tulemusel saadud rahasumma 3387,32 € (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja 32 senti) AS S kasuks. Jätta AS S tsiviilhagi G.I vastu rahuldamata. Välja mõista G.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigi tuludesse sundraha 480 €, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 525,47 €, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 €. Välja mõista G.I-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigi tuludesse sundraha 480 €, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 511,07 €, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi 1-13-1557 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on G.A-le süüdistus esitatud selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil, olles internetiportaali www.fortuuna.ee , mis pakub spordiennustuse ja loterii teenuseid, kasutaja kasutajanimega xxx, ajavahemikul 17.03.2009 kella 16.35 - 20.03.2009 kella 09.10 mängis koos elukaaslase G.I-ga mängu Beach Volley. 17.03.2009 kell 16.35, kui G.A mängukontol oli 41,74 krooni, alustas AS S internetilehel www.fortuuna.ee G.A paroolidega mängu Beach Volley mängimist tema elukaaslane G.I, kasutades samas majas elava A.J parooliga kaitsmata juurdepääsuga juhtmeta internetiühendust. A.J on AS Elion lepinguline klient, kelle kasutada on wifi-ruuter ja juhtmevaba internetiühendus tema elukohas P Ls K x kortermajas. G.I valis internetileheküljelt kraapimisloterii Beach Volley panusega 10 krooni, kraapis lahti mõlemad mänguväljad ning sai ülemisel mänguväljal kolm ühesugust pilti, mis tähendas võitu – võidusumma oli 15 krooni. G.I sõnul ilmus seejärel arvutiekraanile kastike võimalusega võidusumma duubeldada. Kastikesele vajutades midagi ei juhtunud ja G.I läks tagasi mänguvaliku lehele. G.I jätkas sama lotomängu mängimist, vajutades nupule „uus pilet”, sai uue pileti, kraapis ning võitis jälle. G.I avastas, et iga kord sama mängu mängides pilet võidab sama summa 15 krooni, mis laekub G.A mängukontole. Ta rääkis sellest G.A-le ning nad otsustasid lotot koos edasi mängida, saades aru, et midagi on arvutisüsteemis kinni kiilunud. G.A ja G.I otsustasid, et senikaua kuni nad võidavad, jätkavad nad mängu. Seega tegutsesid G.A ja G.I tahtlikult ja varalise 2 1-13-1557 kasu saamise eesmärgil, saades aru, et arvutisüsteemis on tekkinud viga ja seda viga ära kasutades mängisid sama lotomängu ajavahemikul 17.03.2009 kella 16:35 kuni 20.03.2009 kella 9:10 enam kui 6000 korda, keskmiselt 4x minutis, kuni AS Sprodiennustus G.A mängukonto blokeeris. AS Se poolt süsteemilogide ja tehingute kontrollimisel selgus, et mängijal tekkis süsteemi kasutades veaolukord, kus sissemakse tehingu staatusest ’pending’ tulenevalt ei debiteerita mängu pileti maksumust, mille tõttu kliendi esimene 10-kroonine sissemaks jäi ootele, ega lõpetata mängu vaid antakse alati sama pileti võitev kombinatsioon võiduga 15 krooni (tehingu viitenumber 53669198). Seda situatsiooni ise käsitsi enam kui 6000 korda keskmiselt 4x minutis ajavahemikul 17.03.2009 kella 16:35 kuni 20.03.2009 kella 9:10, esile kutsudes, õnnestus G.A ja G.I akumuleerida G.A mängukontole alusetu võiduna 91 624 krooni mängu võidu raha. Kogu mängijapoolne tegevus oli tingitud sellest, et AS S mängusüsteemis oli tekkinud programmi täitmise viga, mille tulemusena programm ei kinnitanud ära mängijapoolset pileti ostmist ning sellest tulenevalt ei kinnitanud programm ka konkreetse mängu võitvat tulemust, mis antud juhul oli 15 krooni. Selles kohas jäi süsteem kinni ning ei võimaldanud mängijal enam mänguga edasi minna. Mängija värskendas Refresh-nuppu kasutades mängusituatsiooni, mille järel tekkis tema arvutiekraanile sama lahtikraapimata mängupilet, millel mängija kraapis lahti mänguväljad ja võitis täpselt sama kombinatsiooniga sama rahasumma 15 krooni. Jälle jäi süsteem täpselt samas kohas kinni ning tekkis nö silmus, millest süsteem enam välja ei tulnud ja hakkas kordama täpselt üht ja sama tegevust, andes iga süsteemi värskendamisega mängijale täpselt sama mängupileti juba ette määratud võidutulemusega. Tegelikkuses ei ole mängija leidnud ega korduvalt kasutanud mitte mingit unikaalset mängukoodi vaid G.A ja G.I vajutasid manuaalselt ehk siis kas hiirega klikkides või arvuti klaviatuuri kasutades kogu internetibrauseri põhiselt kuvatud nuppe. Mängija mängusessiooni turvalisuse huvides on mängusüsteemis olemas vastav funktsionaalsus, mis võimaldab sidesessiooni katkemise korral mängijal naasta endise mängusituatsiooni juurde. See süsteemi funktsionaalsus võimaldas G.A ja G.I siseneda pooleliolevasse ja kinnijooksnud süsteemiga mängu ka internetisessiooni katkemisel ning uuel ühenduse tekitamisel mis iganes internetivõrgu kaudu, kuna mängusüsteem ei olnud süsteemis esinenud vea tõttu ära kinnitanud mängu lõppemist mingi konkreetse tulemusega. Kasutajalepingu p 6.1.8 kohaselt pidanuks mängija kontrollima, et tema mängukontol kajastatud andmed vastaksid tegelikkusele ning teavitama probleemidest viivitamatult Spordiennustusele. G.A ega G.I ei teatanud tekkinud veast mängu korraldajale AS-le S, vaid jätkasid ühe ja sama mängupiletiga mängimist kuni mängu omaniku poolt kasutajakonto blokeerimiseni. Kokku teenisid G.A ja G.I G.A mängukontole mängusüsteemi viga tahtlikult ära kasutades alusetult 91 624 krooni. Selliselt võidetud rahasummast kandis G.A oma mänguportaali kontolt oma pangakontole Sampo pangas nr xxx kokku 53 000 krooni kahes osas – 17.03.2009 kell 23:28 11 000 krooni ja 19.03.2009 kell 07:56 42000 krooni, saades seeläbi varalist kasu, ning peale seda jätkasid nad mängimist kuni konto sulgemiseni. Pettuse avastamisel sulges AS S G.A mängukonto, mille arvel oli 38 024 krooni ning mida G.A ei olnud veel oma pangakontole kanda jõudnud. Oma tegevusega tekitasid G.A ja G.I AS-le S varalise kahju summas 53 000 krooni so 3387.32 €. Sellega tema, varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamise teel, pani toime
G.I süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil, olles internetiportaali www.fortuuna.ee sisse loginud oma elukaaslase G.A kasutajanime xxx paroole kasutades, ajavahemikul 17.03.2009 kell 16.35 - 20.03.2009 kell 09.10 mängis koos G.A-ga mängu 3 1-13-1557 Beach Volley. 17.03.2009 kell 16.35, kui G.A mängukontol oli 41,74 krooni, alustas AS S internetilehel www.fortuuna.ee G.A paroolidega mängu Beach Volley mängimist tema elukaaslane G.I , kasutades samas majas elava A.J parooliga kaitsmata juurdepääsuga juhtmeta internetiühendust. A.J on AS Elion lepinguline klient, kelle kasutada on wifi-ruuter ja juhtmevaba internetiühendus tema elukohas P Ls K x kortermajas. G.I valis internetileheküljelt kraapimisloterii Beach Volley panusega 10 krooni, kraapis lahti mõlemad mänguväljad ning sai ülemisel mänguväljal kolm ühesugust pilti, mis tähendas võitu – võidusumma oli 15 krooni. G.I sõnul ilmus seejärel arvutiekraanile kastike võimalusega võidusumma duubeldada. Kastikesele vajutades midagi ei juhtunud ja G.I läks tagasi mänguvaliku lehele. G.I jätkas sama lotomängu mängimist, vajutades nupule „uus pilet”, sai uue pileti, kraapis ning võitis jälle. G.I avastas, et iga kord sama mängu mängides pilet võidab sama summa 15 krooni, mis laekub G.A mängukontole. Ta rääkis sellest G.A-le ning nad otsustasid lotot koos edasi mängida, saades aru, et midagi on arvutisüsteemis kinni kiilunud. G.A ja G.I otsustasid, et senikaua kuni nad võidavad, jätkavad nad mängu. Seega tegutsesid G.A ja G.I tahtlikult ja varalise kasu saamise eesmärgil, saades aru, et arvutisüsteemis on tekkinud viga ja seda viga ära kasutades mängisid sama lotomängu ajavahemikul 17.03.2009 kella 16:35 kuni 20.03.2009 kella 9:10 enam kui 6000 korda, keskmiselt 4x minutis, kuni AS S G.A mängukonto blokeeris. AS S poolt süsteemilogide ja tehingute kontrollimisel selgus, et mängijal tekkis süsteemi kasutades veaolukord, kus sissemakse tehingu staatusest ’pending’ tulenevalt ei debiteerita mängu pileti maksumust, mille tõttu kliendi esimene 10-kroonine sissemaks jäi ootele, ega lõpetata mängu vaid antakse alati sama pileti võitev kombinatsioon võiduga 15 krooni (tehingu viitenumber 53669198). Seda situatsiooni ise käsitsi enam kui 6000 korda keskmiselt 4x minutis ajavahemikul 17.03.2009 kella 16:35 kuni 20.03.2009 kella 9:10, esile kutsudes, õnnestus G.A ja G.I akumuleerida G.A mängukontole alusetu võiduna 91 624 krooni mängu võidu raha. Kogu mängijapoolne tegevus oli tingitud sellest, et AS S mängusüsteemis oli tekkinud programmi täitmise viga, mille tulemusena programm ei kinnitanud ära mängijapoolset pileti ostmist ning sellest tulenevalt ei kinnitanud programm ka konkreetse mängu võitvat tulemust, mis antud juhul oli 15 krooni. Selles kohas jäi süsteem kinni ning ei võimaldanud mängijal enam mänguga edasi minna. Mängija värskendas Refresh-nuppu kasutades mängusituatsiooni, mille järel tekkis tema arvutiekraanile sama lahtikraapimata mängupilet, millel mängija kraapis lahti mänguväljad ja võitis täpselt sama kombinatsiooniga sama rahasumma 15 krooni. Jälle jäi süsteem täpselt samas kohas kinni ning tekkis nö silmus, millest süsteem enam välja ei tulnud ja hakkas kordama täpselt üht ja sama tegevust, andes iga süsteemi värskendamisega mängijale täpselt sama mängupileti juba ette määratud võidutulemusega. Tegelikkuses ei ole mängija leidnud ega korduvalt kasutanud mitte mingit unikaalset mängukoodi vaid G.A ja G.I vajutasid manuaalselt ehk siis kas hiirega klikkides või arvuti klaviatuuri kasutades kogu internetibrauseri põhiselt kuvatud nuppe. Mängija mängusessiooni turvalisuse huvides on mängusüsteemis olemas vastav funktsionaalsus, mis võimaldab sidesessiooni katkemise korral mängijal naasta endise mängusituatsiooni juurde. See süsteemi funktsionaalsus võimaldas G.A ja G.I siseneda pooleliolevasse ja kinnijooksnud süsteemiga mängu ka internetisessiooni katkemisel ning uuel ühenduse tekitamisel mis iganes internetivõrgu kaudu, kuna mängusüsteem ei olnud süsteemis esinenud vea tõttu ära kinnitanud mängu lõppemist mingi konkreetse tulemusega. Kasutajalepingu p 6.1.8 kohaselt pidanuks mängija kontrollima, et tema mängukontol kajastatud andmed vastaksid tegelikkusele ning teavitama probleemidest viivitamatult Spordiennustusele. G.A ega G.I ei teatanud tekkinud veast mängu korraldajale AS-le Sprodiennustus, vaid jätkasid ühe ja sama mängupiletiga mängimist kuni mängu omaniku poolt kasutajakonto blokeerimiseni. Kokku teenisid G.A ja G.I G.A mängukontole mängusüsteemi viga tahtlikult ära kasutades alusetult 91 624 krooni. Selliselt võidetud rahasummast kandis G.A oma mänguportaali kontolt oma pangakontole Sampo pangas nr xxx kokku 53 000 krooni kahes 4 1-13-1557 osas – 17.03.2009 kell 23:28 11 000 krooni ja 19.03.2009 kell 07:56 42000 krooni, mille nad kulutasid ühiselt, saades seeläbi varalist kasu, peale seda jätkasid nad mängimist kuni konto sulgemiseni. Pettuse avastamisel sulges AS S G.A mängukonto, mille arvel oli 38 024 krooni ning mida G.A ei olnud veel oma pangakontole kanda jõudnud. Oma tegevusega tekitasid G.A ja G.I AS-le S varalise kahju summas 53 000 krooni so 3387.32 €. Sellega tema, varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamisega, pani toime
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS Süüdistatav G.A end süüdi ei tunnistanud ja seletas, registreerus mängijaks nõutud viisil. See tähendab tutvus tingimustega ja ostis pileti 10 krooni eest, peale mängu alustamist tuli esimene võit 15 krooni. Ta jätkas mängu, ostes võidetud summa arvelt üha uusi pileteid ja võitis iga kord 15 krooni. Ka elukaaslane G.I tuli mängu, kus mängiti tema kontolt korda mööda, mitu päeva järjest. Osa võidetud summast võttis ta välja, kandes võidukontolt raha isiklikule kontole. Süüdistatav G.I end süüdi ei tunnistanud, kuid seletas, et asus mehe alustatud mängu jätkama ja märkas, et süsteemis on mingi viga, kuna võidud tulevad imelikult kogu aeg. Rääkis sellest ka G.A-le, kuid ometigi jätkati mängu. Süüdistatava hinnangul ta midagi taunimisväärset ei teinud. Süüdistatava sõnul ta mehe käest sularaha ei saanud, kuid tunnistas, et raha kulutati ühiselt olmevajadusteks. Tsiviilhagi süüdistatavad ei tunnistanud, leides, et kogu summa võideti ausa mänguõnne teel. Kaitsjad asusid seisukohale, et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Süüdistatavad ei ole valeandmeid sisestanud arvutisüsteemi. Kogu aeg oli tegemist ühe mänguga, kuhu oli mängu alguses sisestatud õiged andmed. Seega ei ole tegu koosseisupärane ja isikud tuleb õigeks mõista. Ka tsiviilhagi on põhjendamata. Prokurör leidis, et tegu on koosseisupärane ja isikud on süüdi. Seega tuleb mõista neile seadusega ettenähtud karistused, rahuldamisele kuulub ka kannatanu tsiviilhagi. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtulikult uuriti järgmisi tõendeid: Kannatanu AS S juhatuse liige A L kinnitas, et kogu valdkond on Hasartmänguseadusega reguleeritud. Mängu alustamiseks peab iga mängija registreeruma ja tutvuma kasutajatingimustega. Kõike seda on G.A ka teinud. Kasutajalepingu p 6.1.8 kohaselt on mängijal kohustus teavitada süsteemiveast. G.A seda ei teinud, seevastu kasutades süsteemiviga, sisestas mänguserverisse tuhandeid kordi unikaalse aadressi koos mänguidentifikaatorkoodiga. Kokku tekitati kannatanule kahju 3387,32 €, millise summa palus süüdlastelt sisse nõuda. Tunnistaja A L, kes on AS Se IT-nõustaja andis ütlusi selles, et AS Se poolt süsteemilogide ja tehingute kontrollimisel selgus, et mängijal tekkis süsteemi kasutades veaolukord, kus sissemakse tehingu staatusest ’pending’ tulenevalt ei debiteeritud mängu pileti maksumust, mille tõttu kliendi esimene 10-kroonine sissemaks jäi ootele, mängu ei lõpetatud, vaid anti alati sama pileti võitev kombinatsioon võiduga 15 krooni. Süsteem jäi täpselt samas kohas kinni ning tekkis nö silmus, millest süsteem enam välja ei tulnud ja hakkas kordama täpselt üht ja sama tegevust, andes iga süsteemi värskendamisega mängijale täpselt sama mängupileti juba ette määratud võidutulemusega. Isik võis 6000 korda mängida, kuid iga kord tulnuks selleks osta uus pilet. Piletid on kõik erinevad ja erineva numbriga, milline asjaolu, et mängiti ühe sama piletiga ei saanud jääda märkamata. Ka võidusumma on kogu aeg ekraanil nähtav ja sealt olnuks näha, et iga järgmise mängu alustamisel 5 1-13-1557 pileti ostmiseks raha maha ei läinud. Mängijad viga arvutiprogrammis ei põhjustanud, kuid kasutasid viga ära kasu saamiseks. Vea põhjus on välja selgitatud ja täna ei ole selle kordamine võimalik. Väljatrükk G.A mängijakontost kinnitab, et toodud ajavahemikul mängiti mängu Beach Volley ühe ja sama piletiga enam, kui kuus tuhat korda ja G.A mängijakontole akumuleerus võiduna 91624 krooni. Väljavõte G.A Sampo panga arvelduskontost kinnitab, et mänguportaali kontolt on tema kontole kantud kahel korral erinevad summad, kokku 53000 krooni. Tunnistaja A.J ütlustega on tõendatud, et tema omas oma elukohas Wifi ruuterit ja juhtmeta salasõnaga kaitsmata internetiühendust, milline tõend haakub uurimisel tuvastatud asjaoluga, et süüdistatavad kasutasid internetipõhise mängu mängimisel just temale kuuluvat internetiühendust. Süüdistatavate ütlused on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega ja on nendega ümber lükatud. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatavate tegevus oli tingitud sellest, et AS S mängusüsteemis oli tekkinud programmi täitmise viga, mille tulemusena programm ei kinnitanud ära mängijapoolset pileti ostmist ning sellest tulenevalt ei kinnitanud programm ka konkreetse mängu võitvat tulemust, mis antud juhul oli 15 krooni. Selles kohas jäi süsteem kinni ning ei võimaldanud süüdistatavatel enam mänguga edasi minna. Nad värskendasid Refresh-nuppu kasutades mängusituatsiooni, mille järel tekkis arvutiekraanile sama lahtikraapimata mängupilet, millel kraabiti lahti mänguväljad ja võideti täpselt sama kombinatsiooniga sama rahasumma 15 krooni. Tegelikkuses süüdistatavad ei leidnud mingit unikaalset mängukoodi vaid vajutasid manuaalselt ehk siis kas hiirega klikkides või arvuti klaviatuuri kasutades kogu internetibrauseri põhiselt kuvatud nuppe üle kuue tuhande korra. Sellega on ümber lükatud G.A kaitsja väide selles, et süüdistatav sisestas ühel korral, mängu alustamisel, arvutisüsteemi andmeid ja needki olid õiged andmed. Kasutajalepingu p 6.1.8 kohaselt pidanuks süüdistatavad kontrollima, et mängukontol kajastatud andmed vastaksid tegelikkusele ning teatama probleemidest viivitamatult Sele. G.A ega G.I ei teatanud tekkinud veast mängu korraldajale AS-le S, vaid jätkasid ühe ja sama mängupiletiga mängimist kuni mängu omaniku poolt kasutajakonto blokeerimiseni. Ümber lükatud on ka G.A väide selles, et tema ostis ja maksis iga pileti eest 10 krooni juba võidetud summa arvel. Kohus tegi kindlaks, et võidetud summat näeb mängija kogu aeg ekraanil ja seega pidi talle olema nähtav, et iga uue panuse tegemisel ei läinud võidetud summast maha piletiraha 10 krooni. G.A pidi aru saama, et enam kui kuue tuhande panuse tegemisel oleks ta pidanud võidetud summast piletirahana kaotama vähemalt 60000 krooni, seda aga ei juhtunud, samuti ei kajastu sarnane väljaminek G.A pangakontol, kust pole maha läinud sentigi. Kokku teenisid G.A ja G.I G.A mängukontole mängusüsteemi viga tahtlikult ära kasutades alusetult 91 624 krooni. Selliselt võidetud rahasummast kandis G.A oma mänguportaali kontolt oma pangakontole 53000 krooni ja kasutasid üheskoos summa ära eluolu korraldamiseks, seega said varalist kasu.
lg 1 süüteokoosseis on teisisõnu varalise kasu saamine andmete ebaseadusliku sisestamise teel.
§-s 213 on kriminaliseeritud käitumine, mis on pandud toime vara vastu tervikuna. Karistusõigus kaitseb isiku varalisi positsioone ning karistusõigusliku sanktsiooniga on keelatud selle teadlik kahjustamine. Andmed, mida G.A ja G.I sisestasid, olid andmed AS Se internetikeskkonnas mängu Beach Volley mängimiseks G.A kontol, st pidevalt pika aja jooksul kinnijooksnud programmi nuppudele vajutamine ehk andmete sisestamine ehk lubamatu ahela käivitamine. 6 1-13-1557 Andmete sisestamise ebaseaduslikkus tuleneb kannatanu ehk AS S mängureeglite rikkumisest ja kannatanu puuduvast nõusolekust. AS S on andnud nõusoleku internetikeskkonnas hasartmängude mängimiseks arvutisüsteemis loodud tingimustel. Kui arvutisüsteem ei toimi, jookseb kinni ja mängija seda märkab, on ta kohustatud sellest mänguomanikku informeerima, mida aga ei tehtud. Teadlikkust kohustusest mängukorraldajat informeerida tunnistas ka G.A oma kohtus antud ütlustes. Kriminaalasja nr 3-1-1-78-06 varasemalt tehtud kohtuotsuses p 12 – 13 kohaselt on kuriteoga tegemist siis, kui isik kasutas teadlikult ära kaardisüsteemis olevat viga. Järelikult on kohtupraktikas asutud seisukohale, et süüteoga on tegemist siis, kui isik on eelnevalt teadlik programmi defektsusest ja ta soovib seda defekti enda huvides kasutada ning käitub sellele vastavalt.
Arvutiprogrammi muutmist või väärkasutamist ei toimu juhul, kui isik kasutab programmi just sellisena ning sellises ulatuses, nagu see on õiguslikult määratletud. Isik võib väliselt küll käituda automaadi kasutamistingimustele vastavalt, kuid tegelikult kasutab ta teadlikult ära mingit programmis esinevat defekti, mis toimib valdustõkke puudumisena. Kuid ka sellisel juhul on tegemist andmete ebaseadusliku sisestamisega
lg 1 mõttes (RKKKo 3-1-1-78-06, sama seisukoht ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 1-09-9855). Varaline kasu, mille süüdistatavad said, oli G.A pangakontole kantud 53 000 krooni, mille ta kulutas omal äranägemisel korteriüürile ja elamiseks. Kuna aga nad elasid koos G.I-ga , kulus see raha ka temale, tema kasuks. Varaline kahju seisneb kannatanu võimu alt olevalt mängukontolt alusetult G.A arveldusarvele ülekantud 53000 kroonis (3387,32 €), mille vastusooritust ehk mängupanust kannatanu saanud ei ole ning mis on n.ö. võidetud programmi riket tahtlikult ära kasutades. Kohtu hinnangul on tegu koosseisupärane. Seega G.A ja G.I , varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamise teel, panid toime
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Nii G.A kui ka G.I said aru, et nad sisestasid arvutisüsteemi ebaseaduslikult andmeid, seega teostasid süüteoskoosseisule vastavat asjaolu ja soovisid seda, et saada varalist kasu. Seega nii G.A kui ka G.I pandi kuriteo toime otsese tahtlusega. Põhjuslik seos nende teo ja tagajärje vahel on ilmselge. Ebaseadusliku andmete sisestamisega tekitati kannatanule varaline kahju, isikud aga said varalist kasu. Vastavalt
lg 2, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult vastutab igaüks neist täideviijana. Tuleb omistada mõlemale süüdistatavale kõik tagajärjed, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest, nii nagu oleks seda ise teinud.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine 7 1-13-1557 lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad on täisealised ja kohtu hinnangul teo toimepanemise ajal olid võimelised aru saama oma teo keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Isikute suhtes kohus kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Nad on varem kriminaalkorras karistamata.
lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Käesoleval juhul kohus rahalist karistust ei pea otstarbekaks, kuna isikutel puuduvad selleks ka vahendid. Kohane on karistuseks mõista sanktsiooni alammäära lähedane, kolme kuine vangistus. Kuna isikud on varasemalt käitunud õiguskuulekalt, siis otstarbekas on jätta
lg 1, 3 alusel vangistus täitmisele pööramata ja kohaldada kolmeaastast katseaega. Tsiviilhagi Kannatanu AS S on esitanud tsiviilhagi G.A ja G.I vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 53 000 kr, so 3387,32 €. Vastavas suuruses arvutikelmusega võidetud rahasumma kandis G.A Se mänguportaali kontolt oma pangakontole Sampo Pangas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 2 sätestatu välistab üldjuhul võimaluse nõuda lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist VÕS 53. peatüki sätete alusel. Seega hagiavalduses toodud alustel kannatanu nõuet rahuldada ei saa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 p 7 kohaselt ei ole kohus seotud õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, kohus on seotud üksnes hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega. G.A oli mängijana nõuetekohaselt ennast registreerinud Se interneti leheküljel, sealhulgas nõustunud mängu reeglitega (tsiviilhagiga koos on kohtule esitatud nii kasutajaleping kui Se mängureeglid). Oma kahju arvestuses lähtub AS S eeldusest, et G.A kasutajakonto on suletud ning leping poolte vahel on tühistatud osas, milles süüdistatavad kasutasid mängukonto riket tahtlikult kasu saamise eesmärgil ära. Süüdistatavate poolt kannatanu mängusüsteemi viga tahtlikult ära kasutamine on käsitletav pettusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 mõttes. Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada (TsÜS § 94 lg 3). Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras 8 1-13-1557 tühistatud, on see algusest peale kehtetu (TsÜS § 90 lg 1 teine lause). Vastavast sättest erand on toodud TsÜS § 90 lg 3, mille kohaselt tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 90 lg 2). Eeltoodu põhjal kuulub kannatanu tsiviilhagi G.A vastu rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel summas 53 000 kr, so 3387,32 €. Nimetatud summa on proportsionaalne süüdistatava poolt pettuse teel saaduga. Küll aga ei ole kriminaaltoimikus sisalduvate andmete põhjal võimalik rahuldada AS S tsiviilhagi G.I vastu. Juhul kui üks isik teeb lepingu alusel soorituse, ei ole tal alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid selle lepingu pooleks mitteoleva isiku vastu. Riigikohtu väljakujunenud praktikas on asutud seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Alusetust rikastumisest (või ka lepingust) tuleneva nõude väärtust tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada kahjustatud isiku kasu saamine kahju tekitamise juhtumi tõttu. Seega saab G.I tekitatud kahjuna olla vaadeldav vaid see osa G.A-le väljastatud võidusummadest, mida AS-il S ei ole reaalselt võimalik G.A-lt tagasi nõuda. Järelikult oleks hageja pidanud kahju olemasolu tuvastamiseks kindlaks tegema, et AS S nõue G.A-le vastu on osaliselt või täielikult väärtusetu. Kõnealuse nõude väärtus sõltub seejuures esmajoones G.A maksevõimest. AS S tsiviilhagis sellist asjaolu esitatud ei ole ja see fakt ei tulene ka G.I-le esitatud süüdistuse sisust. Pelgalt selgituse alusel, et süüdistatavad said varalist kasu ja kulutasid rahasumma ühiselt, G.I vastu esitatud nõuet rahuldada ei saa. Eeltoodu kokkuvõttes jätab kohus kannatanu tsiviilhagi G.I vastu rahuldamata. Menetluskulud Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb G.A-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel riigituludesse sundraha 480 €, tasu riigi õigusabi eest 525,47 € ja toimiku koopia tegemise 0,45 €. G.I-lt kuulub sissenõudmisele KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5, 9 alusel riigituludesse sundraha 480 €, tasu riigi õigusabi eest 511,07 € ja toimiku koopia tegemise kulu 0,45 €. Rubo Kikerpill kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.