KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-2860 (14700000154) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Go

§ 398s.o summas 6750 eurot.

Menetluskuluna mõisteti Z.Z-ilt välja sundraha 585 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; OÜ VIP Invest tunnistati süüdi KarS § 3981 lg 4 järgi ja karistati rahalise karistusega 6000 eurot. Menetluskuluna mõisteti OÜ- lt VIP Invest välja sundraha 585 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 2. Z.

§ 398lg 2 p 2 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni 1 Kar

S § 398 lg 1) järgi selles, et tema kui OÜ Gamma Holding juhatuse liige tegi grupis koos Z.Z-i kui füüsilise isikuga ja kui OÜ VIP Invest juhatuse liikmega ajavahemikul 06.03.2014 18.03.2014 NASDAQ OMX Tallinna börsil finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil AS Skano Group aktsiatega turuhinnale mittevastavaid, s.o eksitusse viivaid või tõenäoliselt eksitusse viivaid tehingukorraldusi ning tehinguid alljärgnevalt: 06.03.2014 kell 13.13 andis Z.Z OÜ VIP Invest nimel korralduse müüa väärtpaberikontol nr 99101437208 asuvad AS Skano Group 1000 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta ja 06.03.2014 kell 15.54 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 500 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Tehing 500 aktsia osas sobitus automaatselt ning tehing OÜ VIP Invest ja OÜ Gamma Holding vahel toimus 06.03.2014 kell 15.54 hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta, milline jäi ka aktsia sulgemishinnaks. Aktsia sulgemishind tõusis Z.Z-i ja Z.Z-i koostööna tehtud tehingu tulemusena 3,64% ja eelmise kauplemispäeva sulgemishinnaga võrreldes 8,57%; 07.03.2014 kell 15.52 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 1500 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Eelmisest päevast jäi OÜ VIP Invest poolt ülesse osaliselt täitmata tehingukorraldus, mis kehtis ka järgmisel 2 kauplemispäeval 500 aktsia osas samadel tingimustel hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Tehing 500 aktsia osas sobitus automaatselt ning tehing OÜ VIP Invest ja OÜ Gamma Holding vahel toimus 07.03.2014 kell 15.52 hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta, milline jäi ka aktsia sulgemishinnaks; 11.03.2014 kell 15.59 andis Z. Z korralduse osta tema nimel avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 25 aktsiat hinnaga 1.13 eurot aktsia kohta. Selle tehinguga soovis Z.Z aktsia hinda sulgemisoksjoni lõpusekunditel viia kunstlikult kõrgemale tasemele, kuid see ei teostunud tulenevalt teise turuosalise poolt hinnatasemele 1.06 eurot ülesse pandud müügikorraldusest, mille tõttu toimus viimane börsipäeva tehing hinnatasemel 1.06 eurot ja see jäi ka kauplemispäeva sulgemishinnaks; 13.03.2014 kell 15.52 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 100 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta ja kell 15.44 andis Z. Z korralduse tema nimele avatud väärtpaberikontol nr 99101502560 müüa AS Skano Group 235 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta. Nimetatud tehingukorraldus sobitus automaatselt OÜ Gamma Holding poolt esitatud tehingukorraldusega 100 AS Skano Group aktsia ostmiseks hinnalimiidiga 1.07 eurot aktsia kohta ja sellise tegevusega saavutati aktsia sulgemishind tasemel 1.07 eurot. Aktsia sulgemishind tõusis Z.Z-i ja Z.Z-i koostööna tehtud tehingu tulemusena 7% ning eelmise kauplemispäevaga võrreldes 3,88%; 14.03.2014 kell 15.48 andis Z.Z andis korralduse osta tema nimele avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 25 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta. Esitatud tehingukorraldus sobitus automaatselt ning tehing toimus kell 15:48 hinnaga 1.07 eurot ning tehingu tulemusena sulgus aktsia hind kauplemispäeval samuti tasemel 1.07 eurot. Aktsia sulgemishind tõusis Z.Z-i poolt tehtud tehingu tulemusena 5,94%; 18.03.2014 kell 15:54 andis Z.Z andis korralduse osta tema nimele avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 20 aktsiat hinnaga 1.02 eurot aktsia kohta. Samal kellaajal tehing korralduses toodud tingimustel ka toimus ning kuna see oli kauplemispäeva viimane tehing, siis jäi 1.02 eurot ka aktsia sulgemishinnaks. Nimetatud tehingust tulenevalt tõusis aktsia sulgemishind 7,94% ja eelmise kauplemispäeva sulgemishinnaga võrreldes 2%. Z.Z-i , Z.Z-i , OÜ Vip Invest ja OÜ Gamma Holding poolt ülalkirjeldatud tehingukorralduste andmise ja tehingute tegemise tulemusena hoiti AS Skano Group aktsia sulgemishind NASDAQ OMX Tallinna börsil 06.03.2014, 07.03.2014, 11.03.2014, 13.03.2014, 14.03.2014 ning 18.03.2014 kunstlikult kõrgemal tasemel võrreldes aktsia tegeliku turuväärtusega nimetatud ajal, mistõttu oli tegemist aktsia turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viivate või tõenäoliselt eksitusse viivate tehingukorralduste ja tehingutega, mis vastab väärtpaberituru seaduse § 18815 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud turumanipulatsioonile, mis on sama paragrahvi lg 2 kohaselt keelatud. Turumanipulatsiooni eesmärgiks oli vältida AS LHV Pank poolt OÜ Vip Invest tagatiste realiseerimist ning OÜ VIP Invest väärtpaberite positsioonide likvideerimist, milline õigus tulenes ASl LHV Pank seoses OÜ- le VIP Invest antud väärtpaberi tagatisel laenu tingimustest. Vastavalt AS- i LHV Pank poolt kehtestatud tagatisvara ja vabade omavahendite arvestuse ja laenu tagasikutsumise korrale tagatisvara vähenemisel alla lubatud piirmäära võis AS LHV Pank juhul, kui kliendi omavahendite osakaal jõuab 40 %-ni, kliendi nõusolekuta kliendi positsioone likvideerida, kuni omavahendite osakaal on vähemalt 50%. AS LHV Pank saatis OÜ-le VIP Invest alates 04.03.2014 18.03.2014 kokku seitse likvideerimishoiatust, sest äriühingu omavahendite osakaal oli langenud alla 50% sulgemishi nna järgi ning 11.03.2014 ja 17.03.2014 likvideerimisteated. 3 1 lg 2 p 2 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni 3. Z.

§ 3981 Kar

S § 398 lg 1) järgi selles, et tema kui füüsiline isik ja kui OÜ VIP Invest juhatuse liige tegi grupis Z.Z-iga kui OÜ Gamma Holding juhatuse liikmega ajavahemikul 06.03.2014 - 18.03.2014 NASDAQ OMX Tallinna börsil finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil AS Skano Group aktsiatega turuhinnale mittevastavaid, s.o eksitusse viivaid või tõenäoliselt eksitusse viivaid tehingukorraldusi ning tehinguid alljärgnevalt: 06.03.2014 kell 13.13 andis tema OÜ VIP Invest nimel korralduse müüa väärtpaberikontol nr 99101437208 asuvad AS Skano Group 1000 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta ja kell 15.54 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 500 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Tehing 500 aktsia osas sobitus automaatselt ning tehing OÜ VIP Invest ja OÜ Gamma Holding vahel toimus 06.03.2014 kell 15.54 hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta, milline jäi ka aktsia sulgemishinnaks. Aktsia sulgemishind tõusis Z.Z-i ja Z.Z-i koostööna tehtud tehingu tulemusena 3,64% ja eelmise kauplemispäeva sulgemishinnaga võrreldes 8,57%; 07.03.2014 kell 15.52 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 1500 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Eelmisest päevast jäi OÜ VIP Invest poolt ülesse osaliselt täitmata tehingukorraldus, mis kehtis ka järgmisel kauplemispäeval 500 aktsia osas samadel tingimustel hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Tehing 500 aktsia osas sobitus automaatselt ning tehing OÜ VIP Invest ja OÜ Gamma Holding vahel toimus 07.03.2014 kell 15.52 hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta, milline jäi ka aktsia sulgemishinnaks; 11.03.2014 kell 15.59 andis tema korralduse osta tema nimel avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 25 aktsiat hinnaga 1.13 eurot aktsia kohta. Selle tehinguga soovis Z.Z aktsia hinda sulgemisoksjoni lõpusekunditel viia kunstlikult kõrgemale tasemele, kuid see ei teostunud tulenevalt teise turuosalise poolt hinnatasemele 1.06 eurot ülesse pandud müügikorraldusest, mille tõttu toimus viimane börsipäeva tehing hinnatasemel 1.06 eurot ja see jäi ka kauplemispäeva sulgemishinnaks; 13.03.2014 kell 15.52 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 100 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta j a kell 15.44 andis tema korralduse tema nimele avatud väärtpaberikontol nr 99101502560 müüa AS Skano Group 235 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta. Nimetatud tehingukorraldus sobitus automaatselt OÜ Gamma Holding poolt esitatud tehingukorraldusega 100 AS Skano Group aktsia ostmiseks hinnalimiidiga 1.07 eurot aktsia kohta ja sellise tegevusega saavutati aktsia sulgemishind tasemel 1.07 eurot. Aktsia sulgemishind tõusis Z.Z-i ja Z.Z-i koostööna tehtud tehingu tulemusena 7% ning eelmise kauplemispäevaga võrreldes 3,88%; 14.03.2014.a kell 15.48 andis tema korralduse osta tema nimele avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 25 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta. Esitatud tehingukorraldus sobitus automaatselt ning tehing toimus kell 15:48 hinnaga 1.07 eurot ning tehingu tulemusena sulgus aktsia hind kauplemispäeval samuti tasemel 1.07 eurot. Aktsia sulgemishind tõusis tema poolt tehtud tehingu tulemusena 5,94%; 18.03.2014 kell 15:54 andis tema korralduse osta tema nimele avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 20 aktsiat hinnaga 1.02 eurot aktsia kohta. Samal kellaajal tehing korraldustes toodud tingimustel ka toimus ning kuna see oli kauplemispäeva viimane tehing, siis jäi 1.02 eurot ka aktsia sulgemishinnaks. Nimetatud tehingust tulenevalt tõusis aktsia sulgemishind 7,94% ja eelmise kauplemispäeva sulgemishinnaga võrreldes 2%. 4 Z.Z-i , Z.Z-i , OÜ Vip Invest ja OÜ Gamma Holding poolt ülalkirjeldatud tehingukorralduste andmise ja tehingute tegemise tulemusena hoiti AS Skano Group aktsia sulgemishind NASDAQ OMX Tallinna börsil 06.03.2014, 07.03.2014, 11.03.2014, 13.03.2014, 14.03.2014 ning 18.03.2014 kunstlikult kõrgemal tasemel võrreldes aktsia tegeliku turuväärtusega nimetatud ajal, mistõttu oli tegemist aktsia turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viivate või tõenäoliselt eksitusse viivate te hingukorralduste ja tehingutega, mis vastab väärtpaberituru seaduse § 18815 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud turumanipulatsioonile, mis on sama paragrahvi lg 2 kohaselt keelatud. Turumanipulatsiooni eesmärgiks oli vältida AS LHV Pank poolt OÜ Vip Invest tagatiste realiseerimist ning OÜ VIP Invest väärtpaberite positsioonide likvideerimist, milline õigus tulenes AS-l LHV Pank seoses OÜ -le VIP Invest antud väärtpaberi tagatisel laenu tingimustest. Vastavalt AS-i LHV Pank poolt kehtestatud tagatisvara ja vabade omavahendite arvestuse ja laenu tagasikutsumise korrale tagatisvara vähenemisel alla lubatud piirmäära võis AS LHV Pank juhul, kui kliendi omavahendite osakaal jõuab 40%-ni, kliendi nõusolekuta kliendi positsioone likvideerida, kuni omavahendite osakaal on vähemalt 50%. AS LHV Pank saatis OÜ-le VIP Invest 04.03.2014 - 18.03.2014 kokku seitse likvideerimishoiatust, sest äriühingu omavahendite osakaal oli langenud alla 50% sulgemishinna järgi ning 11.03.2014 ja 17.03.2014 likvideerimisteated. 4. OÜ VIP Invest tunnistati süüdi KarS § 3981 lg 4 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt KarS § 3981 lg 2) järgi selles, et OÜ VIP Invest, kelle huvides tegutses juhatuse liige Z.Z , grupis koos Z. Z-iga kui OÜ Gamma Holding juhatuse liikmega, tegi ajavahemikul 06.03.2014 - 18.03.2014 NASDAQ OMX Tallinna börsil finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil AS Skano Group aktsiatega turuhinnale mittevastavaid, s.o eksitusse viivaid või tõenäoliselt eksitusse viivaid tehingukorraldusi ja tehinguid alljärgnevalt: 06.03.2014 kell 13.13 andis Z.Z OÜ VIP Invest nimel korralduse müüa väärtpaberikontol nr 99101437208 asuvad AS Skano Group 1000 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta ja kell 15.54 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 500 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Tehing 500 aktsia osas sobitus automaatselt ning tehing OÜ VIP Invest ja OÜ Gamma Holding vahel toimus 06.03.2014 kell 15.54 hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta, milline jäi ka aktsia sulgemishinnaks. Aktsia sulgemishind tõusis Z.Z-i ja Z.Z-i koostööna tehtud tehingu tulemusena 3,64% ja eelmise kauplemispäeva sulgemishinnaga võrreldes 8,57%; 07.03.2014 kell 15.52 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 1500 aktsiat hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Eelmisest päevast jäi OÜ VIP Invest poolt ülesse osaliselt täitmata tehingukorraldus, mis kehtis ka järgmisel kauplemispäeval 500 aktsia osas samadel tingimustel hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta. Tehing 500 aktsia osas sobitus automaatselt ning tehing OÜ VIP Invest ja OÜ Gamma Holding vahel toimus 07.03.2014 kell 15.52 hinnaga 1.14 eurot aktsia kohta, milline jäi ka aktsia sulgemishinnaks; 11.03.2014 kell 15.59 andis Z. Z korralduse osta tema nimel avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 25 aktsiat hinnaga 1.13 eurot aktsia kohta. Sel le tehinguga soovis Z.Z aktsia hinda sulgemisoksjoni lõpusekunditel viia kunstlikult kõrgemale tasemele, kuid see ei teostunud tulenevalt teise turuosalise poolt hinnatasemele 1.06 eurot ülesse pandud müügikorraldusest, mille tõttu toimus viimane börsipäeva tehing hinnatasemel 1.06 eurot ja see jäi ka kauplemispäeva sulgemishinnaks; 13.03.2014 kell 15.52 andis Z.Z OÜ Gamma Holding nimel korralduse osta väärtpaberikontole nr 99100079719 AS Skano Group 100 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta ja kell 15.44 andis Z. Z korralduse tema nimele avatud väärtpaberikontol nr 99101502560 müüa AS Skano Group 235 5 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta. Nimetatud tehingukorraldus sobitus automaatselt OÜ Gamma Holding poolt esitatud tehingukorraldusega 100 AS Skano Group aktsia ostmiseks hinnalimiidiga 1.07 eurot aktsia kohta ja sellise tegevusega saavutati aktsia sulgemishind tasemel 1.07 eurot. Aktsia sulgemishind tõusis Z.Z-i ja Z.Z-i koostööna tehtud tehingu tulemusena 7% ning eelmise kauplemispäevaga võrreldes 3,88%; 14.03.2014 kell 15.48 andis Z.Z korralduse osta tema nimele avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 25 aktsiat hinnaga 1.07 eurot aktsia kohta. Esitatud tehingukorraldus sobitus automaatselt ning tehing toimus kell 15:48 hinnaga 1.07 eurot ning tehingu tulemusena sulgus aktsia hind kauplemispäeval samuti tasemel 1.07 eurot. Aktsia sulgemishind tõusis Z.Z-i poolt tehtud tehingu tulemusena 5,94%; 18.03.2014 kell 15:54 andis Z.Z korralduse osta tema nimele avatud väärtpaberikontole nr 99101502560 AS Skano Group 20 aktsiat hinnaga 1.02 eurot aktsia kohta. Samal kellaajal tehing korraldustes toodud tingimustel ka toimus ning kuna see oli kauplemispäeva viimane tehing, siis jäi 1.02 eurot ka aktsia sulgemishinnaks. Nimetatud tehingust tulenevalt tõusis aktsia sulgemishind 7,94% ja eelmise kauplemispäeva sulgemishinnaga võrreldes 2%. Z.Z-i, Z.Z-i, OÜ Vip Invest OÜ ja OÜ Gamma Holding poolt süüdistuses kirjeldatud tehingukorralduste andmise ja tehingute tegemise tulemusena hoiti AS Skano Group aktsia sulgemishind NASDAQ OMX Tallinna börsil 06.03.2014, 07.03.2014, 11.03.2014, 13.03.2014, 14.03.2014 ning 18.03.2014 kunstlikult kõrgemal tasemel võrreldes aktsia tegeliku turuväärtusega nimetatud ajal, mistõttu oli tegemist eksitusse viivate või tõenäoliselt eksitusse viivate tehingukorralduste ja tehingutega. Nimetatud käitumine vastab väärtpaberituru seaduse § 18815 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud turumanipulatsioonile, mis on sama paragrahvi lg 2 kohaselt keelatud. OÜ VIP Invest huviks turumanipulatsiooni toimepanemisel oli vältida AS LHV Pank poolt OÜ VIP INVEST tagatiste realiseerimist ning OÜ VIP Invest väärtpaberite positsioonide likvideerimist, milline õigus tulenes AS-l LHV Pank seoses OÜ- le VIP Invest antud väärtpaberi tagatisel laenu tingimustest. Vastavalt AS-i LHV Pank poolt kehtestatud tagatisvara ja vabade omavahendite arvestuse ja laenu tagasikutsumise korrale tagatisvara vähenemisel alla lubatud piirmäära võis AS LHV Pank juhul, kui kliendi omavahendite osakaal jõuab 40 %-ni, kliendi nõusolekuta kliendi positsioone likvideerida, kuni omavahendite osakaal on vähemalt 50%. AS LHV Pank saatis OÜ-le VIP Invest 04.03.2014 18.03.2014 kokku seitse likvideerimishoiatust, sest äriühingu omavahendite osakaal oli langenud alla 50% sulge mishinna järgi ning 11.03.2014 ja 17.03.2014 likvideerimisteated. 5. Maakohtu otsuse vaidlustas id ringkonnakohtus süüdistatavate kaitsjad, kes paluvad maakohtu otsuse süüdistatavate süüdimõistmises tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks. 6. Z.Z-i kaitsja leiab enda apellatsioonis, et kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata, kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja maakohus on oluliselt rikkunud tõendite kogumis hindamise kohustust. Kohus ei ole selgitanud, millised asjaolud on ta lugenud tõendatuks või üldtuntuks ega ole sidunud enda järeldusi konkreetsete tõenditega. Kohtuotsusest ei nähtu, milliseid tõendeid ei pea kohus usaldusväärseks ning sellise siseveendumuse kujunemise põhjendusi. Kohtuotsuse põhiosa kujutab endast peaasjalikult kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendite loetelu, kuid kohtupoolne hinnang tõenditele on jäetud esitama. Apellandi arvates on kohus pelgalt märkinud, et loeb süüdistatava süü temale etteheidetava kuriteo toimepanemisel tõendatuks, kuid jätnud avamata süüdistatavale etteheidetava kuriteo asjaolud, sh 6 turumanipulatsiooni objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Samas ei ole kohus otsuse tegemisel kõigile kirjalikele tõenditele isegi mitte tuginenud. Jättes kohtuotsuse tegemisel täielikult kõrvale süüdistatava ütlused kohtuistungil, rikkus kohus oluliselt KrMS § 61 lõikes 2 sätestatud tõendite kogumis hindamise kohustust. Seisukohale, et süüdistatavate ütlused on ebausaldusväärsed, mistõttu tuleks need tõendite kogumist kõrvale jätta, kohus asunud ei ole. K ohus on süüdistatavale omistanud väiteid, milliseid Z.Z avaldanud ei ole. Kohus, esitades otsuses põhjendamatuid ning tarbetuid süüdistatavat halvustavaid kommentaare ja märkuseid, ei säilitanud erapooletust, samas on asutud Finantsinspektsiooni kaitsvale seisukohale. Olenemata apellandi vastuväitest on kohus otsuse tegemisel tuginenud Finantsinspektsiooni kuriteok aebusele kui tõendile, leides, et sellest nähtuvad Finantsinspektsiooni järeldused tekkinud kahtlusest, et süüdistatavad on toime pannud turumanipulatsiooni ning asjaolu, et tehingute tulemusena ei muudetud siiski Skano Group aktsia turuhinda. J äreldus sellest, kas kuriteokaebuses sedastatud asjaolud on aset leidnud ning kuriteo koosseis on täidetud, saab rajaneda üksnes KrMS § 63 lõikes 1 sätestatud tõenditele, kuriteokaebus tõendi tunnustele ja kvaliteedile ei vasta. Kuriteokaebus sisaldab ning kohus on kohtuotsuse tegemisel tuginenud erialateadmistel rajanevatele hinnangutele, järeldustele ning õiguslikule arvamusele, mida KrMS-i sätete ja Riigikohtu praktika kohaselt saavad menetluses anda vaid eksperdid ning asjatundjad. Et Finantsinspektsioon ei ole menetlusse kaasatud eksperdi või asjatundjana, prokuratuur ei ole menetluses taotlenud Finantsinspektsiooni (esindaja) kui asjatundja ülekuulamist, on Finantsinspektsiooni kuriteoteade lubamatu tõend ning maakohus pidanuks selle tõendite kogumist kõrvale jätma. Apellant leiab jätkuvalt, et Finantsinspektsiooni märgu kirja näol on tegemist MP tunnistajana ülekuulamise protokolli lisaga ehk tunnistaja ütluste ning hinnanguga väidetava kuriteo toimepanemise kohta, samas ei MP hoiatatud valeütluste andmis e eest. Ka kohtuistungil ei leidnud t uvastamist, et märgukirjas MP poolt antud ütlused tõele vastavad, sest tunnistaja märgukirja ja selles esitatud andmete õigsust ei kinnitanud. Finantsinspektsiooni märgukirja ei saa aktsepteerida ka KrMS- s sätestatud „muu dokumendina“, kuivõrd see kajastab tunnistaja ütluseid. Juhul kui prokuratuur kellegi kolmanda isiku õigusliku arvamusega nõustub, on tema ülesanne korraldada kriminaalmenetluses seda seisukohta kinnitavate tõendite kogumine. Samas ei ole ka üheselt arusaadav, millise hinnangu kohus märgukirjale andnud on, sest kahes järjestikuses lauses on otsuses esitatud vastuolulised ja ebaloogilised seisukohad. MP ütlustega ei ole Riigikohtu seisukohast tulenevalt võimalik tuvastada tõendamiseseme asjaolusid KrMS § 62 mõttes ja et MP ei saanud tunnistajana üle kuulatud, tuleb tema ütlused tõendite kogumist tervikuna kõrvale jätta. Maakohus ei ole AS-i LHV Pank poolt tagatisena aktsepteeritavate finantsinstrumentide nimekirja, AS-i LHV Pank tagatisvara ja vabade omavahendite arvestuse ja laenu tagasikutsumise korra ning ASi LHV Pank laenu ja võimendustega tehingute eritingimuste tõenditena hindamisel arvestanud apellandi ega teiste kaitsjate kohtulikul uurimisel esitatu d vastuväiteid arvestanud. Apellandi arvates on otsuse rajamine nendele tõenditele asjakohatu ja lubamatu. Seisukoht, et kui väljatrükk mingisugusest tõendist on tehtud ajal, mil väidetav kuriteosündmus on juba ammu aset leidnud ning tõendist ei nä htu, kas nimetatu oli kehtiv ja asjakohane ka väidetava kuriteo toimepanemise ajal, võib kohus lihtsalt lugeda tõendi kehtivaks ning sellele kohtuotsuse tegemisel tugineda, ei ole põhjendatud. Tõendist tuleneva t puudust kohus enda suva kohaselt likvideerida ei saa. Kuivõrd nimetatud dokumentidest ei ole näha nende kehtivusaega, tulnuks kohtul jätta need tõendite kogumist kõrvale. Maakohus on tuvastanud faktilised asjaolud ebaõigesti ning jätnud olulised asjaolud tuvastamata, mistõttu ulatuslikud ja olulised kriminaalmenetlusõiguse rikkumised on viinud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Alates väidetava kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on turumanipulatsiooni süüteokoosseis olulisel määral muutunud. Süüdistuse aluseks olevad teod on toime pandud 2014 märtsikuus, mil kehtinud KarS-i redaktsioon sätestas turumanipulatsioonina KarS 7 § 398¹ lõike 1 kohaselt Kehtiv redaktsioon on turumanipulatsiooni süüteokoosseisu sisustamise osas blanketne ning tegu on kuriteona karistatav üksnes juhul, kui see on toime pandud kas emitendi või selle konsolideerimisgrupi juhi või tema lähedase või töötaja, väärtpaberituru kutselise osalise või selle konsolideerimisgrupi töötaja, investeerimissoovituse koostaja või levitaja poolt, kui see tõi kaasa olulise kasu, või grupi poolt. Turumanipulatsiooni mõiste avamisel tuleb seejuures lähtuda VPTS § 18815 lõikest 1. Et kehtiv redaktsioon tunnistab turumanipulatsiooniks ja kuriteona karistatavaks käitumise, mida 2014 märtsikuus kehtinud redaktsioon ei tunnistanud , tuleb KarS § 5 lõike 3 alusel hinnata süüdistatava käitumist varem kehtinud redaktsiooni järgi. Selleks peab süüdistusaktis olema märgitud ning kohus tuvastama, kas süüdistatav on sooritanud reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viivaid või tõenäoliselt eksitusse viivaid tehinguid või tehingukorraldusi, millise väärtpaberituru seaduse sätte alusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritav käesoleval ajal ning kas süüdistatav on väidetava teo toime pannud grupis. Nii prokuratuuril kui ka kohtul on seega kohustus analüüsida süüdistatava tegevust mõlema karistusseadustiku redaktsiooni alusel. Kohus on otsuse tegemisel apellandi arvates nimetatud kohustust oluliselt rikkunud. Otsuses puudub täielikult varem kehtinud KarS § 398¹ lõike 1 analüüs ning kohus ei ole hinnanud süüdistatava poolt väidetavalt toime pandud teo vastavust nimetatud sättes kirjeldatud süüteokoosseisu objektiivsetele asjaoludele. Samuti ei ole kohus nõuetekohaselt sidunud süüdistatava käitumist ka kehtiva turumanipulatsiooni süüteokoosseisu asjaoludega. Kohus on analüüsimata pelgalt sedastanud, et turumanipulatsiooni koosseis tuleneb VPTS §-st 18815 . Koosseisu välistavate asjaolude osas on kohus tuginenud ilmselt kas kohtupraktikale või õigusalasele kirjandusele, kuid ei ole ka selles osas otsust põhjendanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud on puudulikud ning vastuolulised. Kohtuotsuses ei ole jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta turumanipulatsiooni deliktistruktuuri elementidele. Kohus ei ole süüdistatava ütluseid mitte ühegi tehingu osas sisuliselt hinnanud. Millistele tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et süüdistatav tegutses grupis Z.Z-i ja OÜ -ga VIP Invest ning milline oli iga süüdistatava teopanus kaastäideviimise korral, otsusest ei nähtu. Kohus jättis sisuliselt kogu kaitseversiooni koos seda kinnitavate tõenditega tähelepanuta. Millised tehingud või tehingukorraldused on eksitavad, on tuvastamist vajav faktiküsimus. Sellise fakti tuvastamisel on lähtepunktiks mõistlik finantsinstrumentidesse investeeriv isik, st kõnealuse koosseisualternatiivi realiseerimiseks tuleb teha tehing või tehingukorraldus, mille mõjul objektiivse kõrvaltvaataja hinnangul satuks mõistlik finantsinstrumentidesse investeeriv isik vähemalt tõenäoliselt eksitusse. Kuigi kohus on nimetatut otsuses märkinud , ei ole ta otsuse tegemisel sellisest seisukoh ast ise lähtunud. Kohtu hinnang, mille kohaselt ei olnud mitte keegi teine (investor) süüdistatava poolt tehtud tehingute tegemisest niivõrd kõrge hinnaga huvitatud, on tehingutele tagantjärgi antud hinnang. NASDAQ OMX Tallinna poolt esitatud väljavõtted kõigist tehingukorraldustest süüdistuses nimetatud kauplemispäevadel , on kohus jätnud arvesse võtmata. Väljavõtetest nähtuvalt on aga igal kauplemispäeval olnud üleval müügiordereid oluliselt kõrgemate hindadega, mis näitab vastupidiselt, et mitte ükski Sk ano Group aktsia omanik ei olnud huvitatud niivõrd odava hinnaga aktsiat müüma, mistõttu on kohtu järeldus ebaõige. Tehingute hindamise tulemusena on kohus järeldanud, et süüdistatava poolt tehtud tehingute hinnad olid „ilmselgelt eksitavad“ , kuid kuidas olid süüdistatava tehingud eksitavad mõistliku finantsinstrumentidesse investeeriva isiku jaoks, kohus otsuses selgitanud ei ole. 8 Kohus ei ole põhjendanud, millistele asjaoludele ning tõenditele tuginedes on kohus leidnud, et süüdistatava poolt tehtud tehingud olid märkimisväärselt kõrgemate hindadega kui teised turul vaidlusalusel perioodil tehtud tehingud. Kohus on aluseks võtnud vaidlusalustel päevadel tehtud tehingute nn keskmise hinna, mis apellandi arvates on arusaamatu ja põhjendamatu. Kauplemispäeva keskmine hind tuvastatakse taaskord ex post, st pärast kauplemispäeva lõppu, ning investoril ei ole tehingu tegemisel või tehingukorralduse sisestamisel sellist informatsiooni. Ühestki tõendist, millele kohus otsuse tegemisel tugines, ei nähtu, et investor peab tehingute ja tehingukorralduste tegemisel lähtuma mingisugusest „keskmisest hinnast“. Süüdistatava poolt 06.03., 07.03. ja 13.03.2014 omandatud Skano Group aktsiate hindade analüüsimisel on kohus põhjendamatult jätnud hindamata NASDAQ OMX Tallinna väljavõtte tehingukorraldustest, OÜ Gamma Holding väärtpaberikonto väljavõtte perioodil 01.11.2013 31.12.2014 ning NASDAQ OMX Tallinna börsi infosüsteemi väljavõtted tehingutest 27.02.2014, 28.02.2014 ja 3.03.-5.03.2014. Apellandi arvates on NASDAQ OMX Tallinna börsi infosüsteemi väljavõtetest 06.03.2014, 07.03.2014 ja 13.03.2014 kohtu poolt tehtud järeldused ebaõiged järgnevatel põhjusel:

1. a)vaidlusaluste tehingutega omandatud aktsiate ostuhindade analüüsimisel on oluline, mis toimus turul vahetult enne 06.03.2014, kui ka see, milliseid tehinguid oli süüdistatav OÜ Gamma Holding nimel Skano Group aktsiatega teinud enne süüdistuses nimetatud perioodi. Hetkeks, kui süüdistatav talle ette heidetava tehingu tegi, oli tehtud tehinguid hinnaga 1,06 - 1,10 eurot aktsia kohta. Süüdistataval ning ka teistel investoritel ei olnud võimalik osta aktsiaid hinnaga 1,10 eurot aktsia kohta. Süüdistatav tegi tehingu parima börsil saada oleva hinnaga 1,14 eurot aktsia kohta. Ei ole võimalik väita, et tegemist oli eksitava või tõenäoliselt eksitava hinnaga - sellisel juhul pidanuks eksitavad olema ka eelnevate tehingute hinnad. Hetkel, mil tehing tehti hinnaga 1 ,10 eurot aktsia kohta, ei olnud mitte ükski teine investor olnud nimetatud hinnast huvitatud. K ohus ei ole sellistele asjaoludele vähimatki tähelepanu pööranud. OÜ Gamma Holding väärtpaberikonto väljavõttest nähtub, et ainult 2 eelneva tehingu puhul on süüdistataval õnnestunud omandada Skano Group aktsiat madalama hinnaga kui 1,14 eurot aktsia kohta, kusjuures hind nendel kordadel on olnud kõigest 0,01 eurot odavam kui 06.03.2014, 1,13 eurot aktsia kohta. Et teised eelnevate tehingute hinnad jäid vahemikku 1,15 - 1,20 eurot aktsia kohta, oli 06.03.2014 tehingu hind nii süüdistatava kui ka ükskõik mistahes teise mõistlikku finantsinstrumentidesse investeeriva isiku seisukohast vaadatuna mõistlik ning aktsia tegeliku turuväärtusega vastavuses;
2. b)kohus on 07.03.2014 kauplemispäeva aktsia hinna analüüsimisel asunud seisukohale, et aktsia nn õige hind on kauplemispäeval tehtud esimese tehingu aktsia hind. Selline järeldus on apellandi arvates täielikult põhjendamata, vastuolus kohtu varasemate seisukohtadega ning ebaloogiline. Absurdne on kohtu viide ka sellele, et eelmise , s.o 06.03.2014 kauplemispäeva tehingute tavaline hind oli 0,060 eurot, sellise numbri saamine ei ole jälgitav. Hinnates süüdistatavale ette heidetud tehingule eelnenud tehinguid, leidis kohus, et kuivõrd eelnevate tehingute hind oli väiksem kui 1,14 eurot aktsia kohta, viis süüdistatav temale ette heidetud tehingu tegemisega teisi investoreid aktsia hinna osas eksitusse. Iga järgmine tehing saab alati olla tehtud kas odavama, samaväärse või kallima hinnaga . Asjaolust, et järgmise tehingu tegemisel oli aktsia hind eelmisest kõrgem, ei saa meelevaldselt järeldada, justkui näitaks selline asjaolu iseenesest aktsia hinna viimist nn kunstlikule tasemele. Kohtu seisukoht välistab võimaluse, et aktsia hind, mis on (lühiajalises) languses, võiks ilma turumanipulatsiooni toime panemiseta mingil ajahetkel taas tõusta. Asjaolu, et enne vaidlusalust tehingut odavama aktsia hinnaga tehtud tehingud olid tehtud süüdistatava poolt ning süüdistatav sisestas kauplemispäeval kell 11.36 ka tehingukorralduse osta Skano Group aktsiaid hinnaga 1,07 eurot, kuid mitte keegi investoritest ei olnud nõus nii madala hinnaga aktsiaid müüma , on kohus jätnud tähelepanuta.
3. c)ebaõiged on kohtu järeldused ka 13.03.2014 süüdistatava poolt omandatud aktsiate hinna osas. NASDAQ OMX Tallinna väljavõttest 13.03.2014 kõikidest tehingukorraldustest nähtub üheselt, et 9 nagu 06.03. - 07.03.2014, oli ka 13.03.2014 turul müügiordereid tunduvamalt kõrgema hinnaga kui süüdistatava poolt tehtud tehingutega omandatud aktsiate hind. Süüdistatav, olles 07.03.2014 kauplemispäeval eelnevalt omandanud aktsiaid hinnaga 1,02 eurot aktsia kohta, täitis vaidlusaluse tehinguga ära parima müüginoteeringu. Pärast seda ning enne vaidlusaluse tehingu tegemist oli turul odavaim müüginoteering hinnatasemel 1,09 eurot aktsia kohta. Kell 15:52, kui süüdistatav enda ostuorderi sisestas, oli müügiäär langenud ja parim m üügiorder hinnaga 1,07 eurot. Kohtu poolt aktsia turuhinna ja selle kujunemise ebaõige tuvastamise kohta märgib apellant järgmist:
4. a)ei ole võimalik aru saada, millistele tõenditele kohus aktsia turuhinna mõiste sisustamisel tugines ning millest aktsia turuhinna tuvastamisel lähtuda tuleb. Otsuses on kohus märkinud, et finantsinstrumendi turuhinnaks loetakse viimast ostuhinda ning jooksvaks turuväärtuseks hinda, mis igakülgse hindamise korral väljendab väärtpaberi jooksvat hinda, samuti aga ka seda, et tunnistaja ütluste kohaselt käsitletakse turuhinnana viimast reguleeritud turu automaatse kauplemise raames teostatud tehingu hinda. Olenemata eelnevast on kohus võtnud arvesse küll nii kauplemispäeva keskmist hinda, hinda, millisel tasemel tehti kauplemispäeval arvuliselt kõige rohkem tehinguid, hinda, millel tehti kauplemispäeva esimene tehing, kui ka kauplemispäeva madalaimat hinda. Selline järeldus aktsia turuhinna mõiste sisustamisel ei tugine mitte ühelgi tõendil. Kohus on ilma igasuguse põhjenduseta leidnud, et erinevatel kauplemispäevadel võib turuhinna tuvastamisel lähtuda erinevatest asjaoludest ning on enda suva kohaselt nimetatud põhimõtet ka kohaldanud.
5. b)KarS § 398¹ ja VPTS mõttes on aktsia turuhinnal spetsiifilisem tähendus kui TsÜS § -s 65 sätestatul - turuhinnaks on parim hind, millega on kindlal ajahetkel ostjad ja müüjad nõus sooritama tehingu ja selliseid parimaid hindasid on alati kaks - ostuhind (madalam) ja müügihind (kõrgem). Aktsia jooksvat turuhinda väljendab ostu - ja müügihinna vahemik, s.o kursivahemik ehk . Investor sooritab tehingu alati parima saadaoleva hinnaga. Seega ei väljenda aktsia turuhind mitte lihtsalt aktsiatehingute keskmist hinda, vaid hinnavahemikku, millega on ostjad nõus ostma ning müüjad nõus müüma. Oluline on jälgida nimelt ostu- ja müügiäärte kursivahemikku, mis määrabki aktsia turuhinna ning mida tõendab NASDAQ OMX Tallinna kehtestatud kauplemisreeglite spetsifikatsioon. Süüdistatava poolt tehtud tehingud olid tehtud turul normaalse nõudluse ja pakkumise vahekorras välja kujunenud hinnaga, mistõttu ei saa neid mitte kuidagi pidada kunstlikuks või Skano Group aktsia turuväärtusele mittevastavaks, s üüdistatav ei saanud hoida enda tehingutega ka Skano Group aktsia sulgemishinna kunstlikul kõrgemal tasemel võrreldes aktsia tegeliku turuväärtusega. NASDAQ OMX Tallinna nõuetega on tõendatud, et sulgemishinda ei määratleta enne sulgemisoksjoni lõppemist. Kõik süüdistatavale ette heidetavad tehingud või tehingukorraldused toimusid hiljemalt kell 15:54, kui aktsia sulgemishind ei ole veel välja kujunenud. Kohus on oletanud, et kuivõrd tehingud Skano Group aktsiatega on tehtud kauplemisperioodi lõpu eel, võib olla, et süüdistatav ja Z.Z ning OÜ VIP Invest on oma tegevuse kooskõlastanud ning pannud kaastäideviimise korras toime turumanipulatsiooni. Selline järeldus väidetava kuriteo kaastäideviimisest ei põhine ühelgi tõendil ja on selgelt oletuslik. Prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendit tuvastamaks , et süüdistatav ja Z. Z ning OÜ VIP Invest oleksid süüdistuses märgitud tehingud teinud ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistusversioon põhineb vaid faktil, et süüdistatav ja Z.Z on vennad ning et süüdistatav on enda ettevõtte kaudu andnud Z. Z-i ettevõttele laenu. Asjaolust, et Arvo ja Z.Z on vennad, ei saa apellandi arvates järeldada, et süüdistatav pidi olema teadlik tehingu vastaspoole st või Z.Z-i motiividest tehingute tegemisel. Ühtegi põhjust kahelda süüdistatavate poolt antud ütluste elulises usutavuses, ei ole, kuna börsil tehingut sooritades tehingupoolte andmeid ei kuvata. Samuti ei tõenda kaastäideviimist OÜ Gamma Holding ja OÜ VIP Invest kontoväljavõtted ega asjaolu, et OÜ Gamma Holding on andnud 11.03. ja 18.03.2014 OÜ-le VIP Invest laenu. Et OÜ Gamma Holding on OÜ-le VIP Invest andnud laenu rohkem ja ka pärast 2014 märtsikuud, ei saa laenu andmine 10 tõenda da süüdistatava teadmist või teadma pidamist sellest, kes oli tema poolt tehtud tehingute vastaspool. Tegevuse kooskõlastatust ei saa apellandi arvates järeldada ka süüdistatavale etteheidetud tehingute tegemise kellaaegadest. Lubatud on teha tehinguid kauplemisperioodi lõpu eel. Süüdistatav on selgitanud, et soovib investorina kasutada temale parimal viisil ära päeva jooksul turul toimuvat müüjatevahelist konkurentsi. Nii apellandi kui prokuratuuri poolt esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et mitmel päeval on süüdistatav tänu müüjatevahelisele konkurentsile saanud teha tehinguid kokkuvõttes odavama hinnaga. Kauplemisperioodi lõpu eel tehingute tegemine on süüdistatava tavapärane tegevus , põhjendamatu on anda sellele teistsugust hinnangut. Kohus on kaastäideviimise hindamisel ja analüüsimisel jätnud tähelepanuta apellandi väited ning neid kinnitavad tõendid:
6. a)süüdistatav asus Skano Group aktsiatega tehinguid tegema juba ca 3,5 kuud enne süüdistuses nimetatud perioodi ning jätkas tehingute tegemist ka pärast väidetava turumanipulatsiooni toimepanemist. Arvestades süüdistatava aktiivset osalemist turul, oli tõenäosus, et tehingute vastaspooleks võiks olla samal turul tegutsev Z.Z või OÜ VIP Invest, äärmiselt kõrge. NASDAQ OMX Tallinna börsi interneti leheküljelt on näha, et 2014 on Skano Group aktsiatega tehtud tehingutes aktsiate kogumaht 252 055 aktsiat, süüdistatava ettevõtete väärtpaberikontode väljavõtete kohaselt oli süüdistatava poolt läbi OÜ Gamma Holding ja OÜ Gamma Holding Investment tehtud tehingute aktsiate kogumaht 2014.a. enam kui 64 000 aktsiat, st rohkem kui 25% kõikidest kaubeldud aktsiatest. Juba puht matemaatiliselt on tegemist tõenäosusega, arvestades asjaolu, et Skano Group aktsia ei ole turul väga likviidne , et süüdistatav sattus Z.Z-i või OÜ VIP Invest tehingu vastaspooleks olema ka väljapoole süüdistuse piire jäävate tehingute puhul. Prokuratuur ei ole aga ilmselgetel kaalutlustel sellist asjaolu menetluses välja tuua soovinud. Kuivõrd nii süüdistatav, Z.Z kui ka OÜ VIP Invest tegid Tallinna börsil Skano Group aktsiatega aktiivselt tehinguid, on süüdistuses nimetatud tehingute puhul osapoolte isikud kokkusattumus.
7. b)süüdistataval ja Z.Z või OÜ -l VIP Invest puudus igasugune vajadus ühise ja kooskõlastatud tegevuse läbiviimiseks. NASDAQ OMX Tallinna börsi väljavõtetest nähtub, et kõigil süüdistatavale ette heidetud kauplemispäevadel oli väljas müügiordereid kõrgemal tasemel. Juhul kui süüdistatav oleks koos Z.Z-iga soovinud aktsia turuhinda mõjutada ning selleks eksitavaid või tõenäoliseks eksitusse viivaid tehinguid teha, oleks piisanud teha nt 07.03.2014.a tehing 10 minutit enne vaidlusalust tehingut ja süüdistatav oleks omandanud aktsiaid hinnaga 1,16 eurot aktsia kohta. Selliselt oleks süüdistatav saanud ühist teoplaani realiseerida vähem kahtlustäratavalt. Et süüdistatav selliseid tehinguid ei teinud, ongi ühise ja kooskõlastatud tegevuse puudumine ning asjaolu, et süüdistatav tegutses iseseisvalt ainuüksi enda investeerimisplaani realiseerimiseks. Apellant peab vajalikuks rõhutada sedagi , et süüdistatav ei teinud süüdistuses nimetatud perioodil ainult süüdistuses kajastatud tehinguid, vaid ostis nimetatud kuupäevadel aktsiaid ka teistelt investoritelt. Kuidas selline tegevus süüdistatava ja Z.Z-i ning OÜ Vip invest ühise teoplaanig a vastavuses oli või seda kinnitas, otsuses käsitletud ei ole.
8. c)Kohus on jätnud põhjendamata, miks on süüdistatavale ette heidetud tehinguid, milliste osapooleks ta ei ole. Süüdistataval ei olnud puutumust Z.Z-i või OÜ Vip Invest poolt 11.03., 14.03. ja 18.03.2014.a tehtud tehingute või tehingukorraldustega.
9. d)kohus on kaastäideviimise käsitlemisel viidanud vaid 06.03, 07.03. ja 13.03.2014 tehingutele, jättes täielikult käsitlemata süüdistatava teopanus e 11.03., 14.03. ja 18.03.2014 tehingute või tehingukorralduste tegemisel. Apellant leiab jätkuvalt sedagi, et süüdistatava käitumises puudub etteheidetava teo subjektiivne koosseis. KarS § 398¹ lg 2 p-s 2 sätestatud süütegu eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes. Lisaks peab isikul olema eesmärk mõjutada turuhinda, e. isik peab tegutsema kavatsetusega. Süüdistusaktis ei ole käsitletud, milline oli süüdistatava tahtlus 11 väidetava süüteo toimepanemisel ega esitatud asjaolusid, milliste pinnalt oleks nimetatut võimalik hinnata. Kohtu järeldus, et süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega on ebaõige ega põhine tõenditele. Otsuses märgitust põhineb kohtu järeldus esmalt sellel, et Z.Z kahtlustati juba 2008 sarnaste tegude toimepanemisel ning on eluliselt usutav, et Z. Z mainis seda ka süüdistatavale. Apellant leiab, et eeltoodu ei saa käesolevas asja tõenduslikku väärtust evida. Kohus ei ole tuvastanud, mida täpsemalt Z.Z-ile ette heideti ning kas 2008 väidetavalt toimepandud teod kattuvad süüdistuses esitatud tegudega. Teiseks ei ole põhjendatud omistada süüdistatavale Z. Z-i teadmist või teadma pidamist mingisugusest asjaolust. Menetluses ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, millest sellist järeldust teha saaks. Subjektiivse koosseisu elemendid tuleb tuvastada kriminaalasja materjalide pinnalt, mitte lugema neid ilma vastava põhjenduse ja tõenditeta „eluliselt usutavaks“. Süüdistatava tahtlust eksitavate või tõenäoliselt eksitavate tehingute või tehingukorralduste tegemiseks ei saa tõendatuks lugeda ka süüdistatava turul tegutsemise staaži ega süüdistatava varasema seaduskuuleka käitumise pinnalt. Nimetatud asjaolud kinnitavad hoopis kaitseversiooni selle kohta, et süüdistatav ei saanud ega pidanudki teadma, et tehinguid, milliseid süüdistatav ka varem teinud on ning milliseid ei ole eksitavateks või tõenäoliselt eksitavateks peetud, võib kohus pidada turuga manipuleerimiseks. Asudes seisukohale, et süüdistatav on oma elukogemuse pinnalt võimeline aru saama, milline on keelatud ja milline lubatud tegevus, pidanuks kohus tõendite kogumis hindama ka süüdistatava ütluseid. Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et tegi nii süüdistusaktis nimetatud kui ka sellele eelnenud ja järgnenud perioodil kõik tehingud vastavuses ratsionaalse investori investeerimisplaaniga soetada temale sobival ajal ja temale sobiva hinnaga Skano Group aktsiaid. Süüdistatava ütluste kohaselt ei soovinud ta teisi turuosalisi enda tehingutega eksitusse viia ning temale teadaolevalt ta seda teha ei saanudki. Süüdistatav soetas Skano Group aktsiaid aktsia ostu -ja müügiääre hinnavahemikus, kõik tehingud on tehtud parima saadaoleva müügihinnaga, väljendades seejuures täpselt aktsia turuväärtust. Kohus ei ole analüüsinud süüdistatavate käitumist eraldi ning on süüdistatava tahtluse tuvastanud asjaolude pinnalt, mida süüdistatava käitumises või tegudes ei esine. Süüdistatav ei ole menetluses kordagi väitnud, et on käinud paljudel majandusalastel koolitustel . Isegi kui süüdistatav oleks väitnud, et on läbinud majandusalaseid koolitusi, ei ole kohus põhjendanud, miks see käesolevas asjas oluline on. Mõiste „majandusalane“ on oluliselt ulatuslikum kui „investeerimisalane“ või „väärtpaberitega reguleeritud turul kauplemise alane“ ja majandusalase koolituse läbimine ei tähenda, et isik oli või pidi olema teadlik, milline käitumine turul vastab turumanipulatsiooni tunnustele ja milline mitte. Ebaõige ja põhjendamatu on kohtu järeldus turuhinna mõjutamise eesmärgi osas. Turuhinna mõjutamise eesmärgi on kohus lugenud tuvastatuks neljast asjaolust: 1) süüdistatav oli huvitatud aktsia hinna langusest, kuid otsustas ikkagi osta kallima hinnaga aktsiaid, 2) AS Skano Group 2013 IV kvartali vahearuande kohaselt on Skano Group aktsia sulgemishind alates 2011 püsivalt vähenenud, 3) hetkel valitsev majanduslik olukord maailmas ja 4) süüdistatav oli OÜ-le VIP Invest andnud laenu. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et eranditult ostupoolel tegutseva investorina oli ta tõepoolest huvitatud ostuhinna langusest ning seda kinnitab ka tema käitumine aktsiaturul. Et aktsia hinda mitte tõsta, ei täitnud süüdistatav 06.03, 07.03. ja 13.03.2014 tehingutega olemasolevaid müügiordereid nende kogumahus. Juhul kui süüdistatav oleks nt 06.03.2014 täitnud ära kogu müügiorderi hinnaga 1,14 eurot aktsia kohta, oleks järgmine parim müügiorder olnud hinnaga 1,16 eurot aktsia kohta. See tähendanuks, et järgmisel päeval pidanuks süüdistatav juhul, kui teisi ordereid turule üles ei panda, omandama aktsiaid juba kõrgema hinnaga, st hinnaga 1,16 eurot aktsia kohta. Süüdistatav lootis aga müüjatevahelise konkurentsi tekkimisele ja seeläbi aktsia müügiääre langemisele. Nagu NASDAQ OMX väljavõtetest kõikidest te hingutest ja tehingukorraldustest 07.03.2014 nähtub, siis selline 12 strateegia kandiski vilja, müüjate vahel tekkis konkurents ning müügiäär langes, mille tulemusena oli süüdistataval võimalik omandada aktsiad madalama hinnaga. Kuivõrd selline investeerimistegevus kandis vilja, kasutas süüdistatav seda ka 07.03. ja 13.03.2014. S üüdistatava poolt omandatud aktsiate hinnad olid nimetatud kuupäevadel ka süüdistatava Skano Group aktsiaportfellis süüdistatava jaoks kõige madalamad , milline asjaolu nähtub OÜ Gamma Holding väärtpaberikonto väljavõttest. Kuigi kohus on tuvastanud, et 06.03.2014 tehingut ei saa süüdistatavale ette heita, kuivõrd seda ei tehtud aktsia turuhinna mõjutamise eesmärgil, on süüdistatav ka selle tehingu tegemise eest süüdi mõistetud . Täiesti ebaõige on ka see, et süüdista tav ei ole selgitanud 07.03. ja 13.03.2014 tehingute tegemise asjaolusid ja eesmärke. Süüdistatav selgitas kohtuistungil väga detailselt, miks nimetatud tehingud tehti ning kuidas kujunes aktsia ostuhind. Asjaolust, et kohus ei ole vaevunud süüdistatava ütluseid hindama, ei saa teha meelevaldset järeldust, justkui ei oleks süüdistatav ütluseid andnudki. Kohtu järeldus on meelevaldne ka seetõttu, et ostupoolel tegutsev investor ei saa teha tehinguid turul ainult kõige odavama hinnaga. Kui investor peaks tehingu tegemisel lähtuma sellest, et iga tema järgnev omandatud aktsia peab eelnevast odavam olema, ei saaks mitte ühegi aktsia turuhind isegi püsimatuks jääda, veelvähem kunagi tõusta. Sellisel tegevusel puuduks aga igasugune majanduslik põhjendus, sest omandatud aktsiad kaotaksid ajas ainult väärtust ja investeering oleks pidevalt kahjumlik. Kohtu seisukoht on otseses vastuolus investeerimise ja aktsiaturu olemusega. Kohus on AS Skano Group 2013 IV kvartali vahearuandest tuvastanud asjaolusid valikuliselt, andes neile ebaõige hinnangu. Sisuliselt on kohus leidnud meelevaldselt, et Skano Group aktsia ostmine on iseenesest täiesti põhjendamatu. Kohus on jätnud tuvastamata, et AS Skano Group va hearuandest nähtuvalt oli aktsia turul alahinnatud. Skano Group aktsia raamatupidamisväärtus oli 1,51 eurot aktsia kohta, mis on tunduvalt kõrgem kui süüdistatavale ette heidetud tehingute puhul. Lisaks on kohus jätnud apellandi arvates tähelepanuta, et mitte ükski mõistlik investor ei tee enda investeerimisotsuseid pelgalt ühe näitaja pinnalt (nt sulgemishind, millele on tuginenud kohus). Aktsia hinna ja väärtuse turul määravad erinevad tegurid, seejuures mitte ainult ettevõtte majandustulemused. Oluline on ka see, kuidas tõlgendavad nimetatud tegureid teised investorid. NASDAQ OMX Tallinna börsi infosüsteemi väljavõtetest nähtub, et süüdistatav ei olnud ainus investor, kes kujundas vahearuande põhjal arvamuse, et aktsia on turul alahinnatud. Vahetult pärast vahearuande avaldamist, s.o 06.03.2014 toimuski turul Skano Group aktsia hinna osas korrektsioon ülespoole, sest investorites oli tekkinud huvi aktsia ostuks. NASDAQ OMX Tallinna poolt esitatud kõikide tehingukorralduste väljavõttest nähtub üheselt, et k auplemispäeval lisandus turule hulgaliselt nii ostu- kui müügiordereid, kusjuures nii ostu- kui müügiäär olid pidevas tõusus. Seega oli Skano Group aktsia ostmine süüdistatava poolt süüdistuses märgitud hinnaga mõistlik ning kooskõlas ratsionaalse investori tegevusega. Turuhinna mõjutamise eesmärgi on kohus lugenud tõendatuks ka „hetkel valitseva majandusolukorraga maailmas“, selgitamata samas, milline majandusolukord maailmas valitseb ning miks on see käesoleva kriminaalasja lahendamisel oluline. Apellandi arvates on kohtu selline järeldus täiesti asjakohatu ja sellel puudub igasugune seos süüdistatava tehingute tegemise eesmärgi hindamisega. Süüdistatava ütlustest kohtuistungil ega ka teistest tõenditest ei nähtu, et ta oleks olnud mures OÜ-le VIP Invest antud laenude tagasisaamise osas. Summad ei olnud OÜ Gamma Holding jaoks isegi mitte märkimisväärsed , samuti tasus OÜ VIP Invest laenusummadelt korrektselt intressi. On tõendamata, et süüdistatav oleks tehingute tegemisel olnud teadlik sellest, et OÜ VIP Invest aktsiaportfell võib olla ohus. M illisest tõendist kohus nimetatud asjaolu tõendatuks luges, otsuses viidatud ei ole. Nii OÜ Gamma Holding kui OÜ Gamma Holding Investment väärtpaberikontode väljavõtetest nähtub, et süüdistatav on ka pärast süüdistuses nimetatud perioodi jätkanud investeerimist Skano Group aktsiatesse. Apellandi arvates ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav oleks jätkuvalt omandanud aktsiaid 13 teadmisel, et aktsia turuhind liigub vaid alla. Süüdistatav on tegutsenud uskumuses, et aktsia väärtus turul mingil ajahetkel tõuseb. Seetõttu võis süüdistatav olla kindel ka selles, et saab OÜ -le VIP Invest antud laenusummad tagasi, ilma selleks ise aktsia turuhinda mõjutamata. Tähelepanuta on kohus jätnu d asjaolu, et isegi juhul kui OÜ VIP Invest väärtpaberiportfell oleks likvideeritud, oleks seda tehtud aktsiate müügi näol, st OÜ VIP Invest oleks sellise tehingu tulemusena saanud rahalisi vahendeid. Apellant märgib, et süüdistatav oleks enda laenusummad saanud tagasi ka Skano Group aktsiate näol. 29.09.2014 repolaenu lepingust nähtub, et OÜ VIP Invest on andnud enda Skano Group aktsiad OÜ -le Gamma Holding laenu tagatiseks ning selline võimalus oli olemas ka väidetava kuriteo toimepanemise ajal, st süüdistatav ei saanud tegutseda laenusummade tagasisaamise motiivil. Kohus on jätnud täielikult analüüsimata süüdistatavale etteheitetud teo õigusvastasusega seonduva. VPTS § 18815 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt ei ole isiku tegu õigusvastane, kui isikul on õigustatud põhjendused tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus vastab turu tunnustatud tavale. Apellant esitas kohtuvaidlustes menetluses uuritud tõendite pinnalt väite, et isegi juhul kui süüdistatava tehingud oleksid eksitavad või tõenäoliselt eksitavad, ei ole teda võimalik turumanipulatsiooni toimepanemises õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise tõttu süüdi mõista. Kohus on küll eelnimetatud sätteid ja VPTS -s turu tunnustatud tavaga seonduvaid sätteid refereerinud ning lisanud väljavõtte kas kohtupraktikast või õigusalasest kirjandusest, kuid ei ole esitanud mitte ühtegi endapoolset seisukohta või järeldust. Kohus oleks apellandi arvates pidanud hindama, kas süüdistatava tehingud olid õigustatult põhjendatud ning vastavuses turu tunnustatud tavaga. Vastavasisulise analüüsi puudumise tõttu on kohtuotsus olulises ulatuses põhjendamata ning süüdistatava süüdimõistmine turumanipulatsiooni toimepanemises õigustamatu. Süüdistatav andis kohtuistungil põhjalikke ütlusi nii süüdistuse piiridesse kui nendest väljapoole jäävate tehingute asjaolude kohta, põhjendades enda kui investori turul tegutsemise tagamaid laiemalt. S üüdistatava ütlused on ko oskõlas apellandi poolt esitatud ning kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega, mille kogumis hindamise tulemusena pidanuks kohus jõudma järeldusele, et süüdistatava tehingutel on õigustatud põhjendused. Süüdistatava tehingud vastavad turu tunnustatud tavale ja kohus on sedastanud, et turumanipulatsiooni koosseisu välistav asjaolu on turu tunnustatud tava olemasolu. Sellisest seisukohast tulenevalt pidanuks kohus omakorda järeldama, et süüdistatava käitumises esineb vähemalt üks õigusvastasust välistav asjaolu. Samuti, kuivõrd turu tunnustatud tava mõiste ammendavat selgitust VPTS ei anna ning prokuratuur ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt nimetatud mõistet sisustada ja hinnata, on apellandi hinnangul põhjendatud lähtuda NASDAQ OMX Tallinna kauplemisreeglite spetsifikatsioonist, NASDAQ OMX Tallinna nõuetest börsi liikmetele ja NASDAQ OMX Tallinna juhendist tehingutellimuste esitamise kohta tehingutellimuste automaatse edastamise kaudu. Nimetatud tõendid kinnitavad mh järgmist: sulgemishind ei võrdu aktsia turuhinnaga; sulgemishinda ei määratleta varem kui kauplemispäeval kell 15:59:30; kaup lemisperiood kestab kell 10:00 - 15:55; aktsiate väikseim lubatud kaubeldav kogus on 1 aktsia ning suurim aktsiate koguarv; soovituslikud aktsia hinna varieerumise piirid ei tohiks ületada ±15% viimasest ostuhinnast ning kui esitatud tehingutellimuses toodud hind erineb rohkem kui ±30% viimasest ostuhinnast, võib tehingutellimusest keelduda. Süüdistatava poolt tehtud tehingud olid tehtud eelnimetatud nõudeid järgides. Olukorras, kus Finantsinspektsioon ei ole kinnitanud turu tunnustatud tava, on igati põhjendatud lähtuda enda tegevusel olemasolevatest juhenditest ning neis sisalduvatest suunistest. Aktsia hind ei ole ainus kriteerium, millele tuginedes saab tuvastada, kas tegemist oli eksitava või tõenäoliselt eksitava tehinguga, samuti ei saa eksitava või tõenäoliselt eksitava tehingu või tehingukorralduse tegemine iseenesest tähendada seda, et esineb vastuolu turu tunnustatud tavaga. 14 Erinev ei ole kohtuotsus ka süüdistatava süü ja võimelike süüd välistavate asjaolude hindamise osas. Sellistel apellandi väidetel ei ole maakohus pidanud vajalikuks kohtuotsuse tegemisel peatuda. Apellant märgib, et süüdistataval ei olnud objektiivset teadmist sellest, milliseid tehinguid või tehingukorraldusi seadusandja peab üleüldse eksitusse viivateks või tõenäoliselt eksitusse viivateks. Süüdistatava poolt süüdistuses märgitud tehingute ja tehingukorralduste tegemise ajal sätestas karistusseadustik küll turumanipulatsiooni objektiivse koosseisu, kuid ei sättest endast ega ka muudest õigusallikatest ei olnud süüdistataval võimalik saada selgust selles, milliseid tehinguid peetakse eksitusse viivateks või tõenäoliselt eksitusse viivateks. Näidisloetelu käitumisest, mis vastab turumanipulatsiooni tunnustele, sh tehingutest, mis on eksitusse viivad või tõenäoliselt eksitusse viivad, ei ole tänaseni kehtestatud. Ka Finantsinspektsioon ei ole käesoleva ajani määratlenud ega heaks kiitnud turu tunnustatud tava, liiati seda regulaarselt lähtudes turukeskkonna muutustest analüüsinud. Seega on süüdistatava süü KarS § 39 lg 1 kohaselt välistatud ning süüdistatav tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 7. Z.Z-i ja OÜ VIP Invest kaitsjate ühises apellatsioonis leiavad apellandid, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, jättes otsuse olulises osas põhjendamata ja hinnanud ebaõigesti tõendeid nende kogumis. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtuotsuse põhiosa struktuur on tervikuna heitlik ning sellest ei selgu, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ning miks on kohus tuginenud otsuse tegemisel ühele või teisele tõendile. Kohus on hinnanud tõendeid selektiivselt, jättes täielikult kõrvale süüdistatavate ütlused. Millised asjaolud luges kohus tunnistaja ütluste pinnalt tõendatuks ja millised mitte, jääb apellantidele selgusetuks, kohus on pelgalt refereerinud tunnistaja poolt antud ütluste sisu. Kirjeldatud analüüsist ei nähtu mitte ühtegi kohtupoolset järeldust ega hinnangut, v.a korduv koondjäreldus sellest, kuidas ka tunnistaja ütlused kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatavate poolt. „ “ stiilis kulgev arutluskäik ei ole konstruktiivne ning selle kokkupuude tõendamiseseme asjao ludega on minimaalne. Kohtu arutluskäik on suunatud kohtu poolt valikuliselt nopitud kaitseteeside ümberlükkamisele, mida on tehtud pinnapealselt ning kohati ebaprofessionaalselt, kirjeldatud arutluse kokkupuude asjas esitatud tõenditega on sisuliselt olem atu. Arutelus käsitleb kohus 61st kirjalikust tõendist vaid mõnda üksikut. Süüdistatavate ütlusi ei ole kohus üldsegi käsitlenud ega hinnanud, vaid on selektiivselt keskendunud seisukohtadele, mida süüdistatavad väljendasid lõppsõnas. Apellandid leiavad jätkuvalt, et otsus rajaneb lubamatutel tõenditel ja on vastuolus PS §-st 22 ja KrMS § -st 7 tuleneva süütuse presumptsiooni põhimõttega . Asetades süüdistatavatele kohustuse tõendada enda süütust, on kohus rikkunud põhimõtet . Kohus on osundanud, et üheks tõendiks, mis kinnitab kuritegude toimepanemist süüdistatavate poolt, on Finantsinspektsiooni kuriteokaebus. Samas on kohus nõustunud kaitsjate vastuväitega, mille juurde apellandid jäävad, et Finantsinspektsiooni kuriteokaebus ei evi tõendi kvaliteeti. Ometi on kohus kuriteokaebus siiski tõendina vastu võtnud ning rajanud sellele enda otsuse. Kohtu käitumine on seega vastuoluline ja kohtuotsus rajaneb lubamatul tõendil. Samuti on kohus leidnud, et üheks tõendiks, mis kinnitab kuritegude toimepanemist süüdistatavate poolt, on AS-i LHV Pank poolt tagatisena aktsepteeritavate finantsinstrumentide nimekiri. Apellandid jäävad juba kohtulikul uurimisel esitatud vastuväite juurde, et kõnealust nimekirja ei saa pidada tõendiks, kuivõrd sellest ei nähtu, millal on nimekiri kehtestatud ja kas see üldsegi kehtis ka süüdistuses kajastatud perioodil. Kõnealusest nimekirjast nähtub üksnes väljatrüki tegemise aeg ning väljatrükk on tehtud enam kui pool aastat pärast süüdistuses kajastatud perioodi. Tõendist tulenevad puudujäägid on kohus asendanud enda siseveendumusega, mille kujunemine on vastuolus KrMS § 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtetega. Täpselt samamoodi on kohus käitunud veel kahe tõendiga - AS LHV Pank tagatisvara ja vabade omavahendite arvestuse ja laenu tagasikutsumise kord ning AS LHV Pank laenu ja võimendusega tehingute eritingimused. 15 Jätkuvalt leiavad apellandid, et ka Finantsinspektsiooni märgukiri ei evi tõendi kvaliteeti ja on seetõttu tõendina luba matu. Apellantide arvates on märgukirja näol tegemist kolmanda isiku õigusliku arvamusega, Finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni riskijuht MP tunnistajana ülekuulamise protokolli lisaga, mis ei liigitu ühegi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendina. Lisaks nähtub märgukirjast, et selle koostajaks on MP, mille osas ei ole tunnistajat nõuetekohaselt rakendatud . Märgukirja sisu jättis kohus täielikult tähelepanuta, märgukirja tekkimisega seoses on kohus põhjendanud , et tunnistaja ülekuulamisel on tavaline, et võetakse kaasa mingisugune dokument, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist tunnistaja ülekuulamise protokolli lisaga, vaid märgukirja koostamise taga ei ole ainult MP, vaid kogu Finantsinspektsiooni ühe divisjoni töö, tegevus ja pingutused. MP ei ole käsitatav tunnistajana KrMS § 66 lg 1 mõttes. MP teostas süüdistatavate käitumise osas riiklikku järelevalvet, sh kogus tõendeid. Ristküsitlusel osundas MP asjaolule, et on üksipulgi üle vaadanud kõik süüdistusega seonduvad tõendid, kuivõrd ta oli juba varakult kaasatud süüdistatavaid puudutanud turuseireprotsessi. Seega omab MP informatsiooni tõendamiseseme asjaoludest, kuid selline informatsioon pärineb käesoleva kriminaalasjaga seonduvatest tõenditest, mitte sellest, mida on MP isiklikult ja vahetult tajunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole MP ütluste abil võimalik tuvastada tõendamiseseme asjaolusid KrMS § 62 mõttes. Kompetentsist sõltumata ei saaks teda menetlusse kaasata ka asjatundjana, sest süüdistuse esitamise tinginud Finantsinspektsiooni poolsed hinnangud ei saa samal ajal olla ka süüdistust kinnitavaks tõendiks. MP ütluste abil võiks hüpoteetiliselt kontrollida üksnes mõne Finantsinspektsiooni poolt riikliku järelevalve menetluse käigus koostatud menetlusdokumendi sisu vastavust tegelikkusele. Sellegi poolest on kohus otsuse tegemisel MP ütlustele tuginenud. Kohtu põhjendusest nähtuvalt on kohus tuginenud otsuse tegemisel MP hinnangutele, sh arvamusele, et turu tasakaalu mõjutab ka ühe aktsia müük ning sellele, et süüdistatavad on ka varasemalt olnud Finantsinspektsiooni huviorbiidis, kuivõrd nende tehingud tundusid Finantsinspektsiooni jaoks kahtlased, sest olid tehtud väikeste kogustega ja vahetult enne turu sulgemist. Tuginedes isiku süüditunnistamisel lubamatutele tõenditele, rikub kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ja mis toob KrMS § 338 p 3 kohaselt kaasa kohtuotsuse apellatsioonikorras tühistamise. Kohus on kaastäideviimise tuvastamisel rikkunud PS §- st 22 ja KrMS §- st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni põhimõtet . Leides, et Z.Z-i tegevus oli Z.Z-iga kooskõlastatud, asus kohus süüdistaja rolli ning on täitnud süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tuleneva tühimiku enda siseveendumusega. Apellantide hinnangul ei võimalda kohtu poolt tuvastatud asjaolud loogiliselt jõuda kohtu poolt tehtud järelduseni. Kohtupoolne järeldus rajaneb oletustel ja sellele viitab ka kohtu sõnakasutus, kuivõrd „ “ on sünonüüm sedastusele „ “, mis ei väljenda kategoorilisust ehk tingimata kehtivust. Süüdistusasjas ei ole esitatud ainsatki tõendit selle kohta, et Z.Z ja Z. Z oleksid omavahel seonduvalt ühe või teise tehingukorraldus ega või seonduvalt väärtpaberitega, suhelnud, samuti puuduvad tõendid, et Z.Z pidanuks olema teadlik Z.Z-i või OÜ Vip Invest majanduslikust olukorrast ja ambitsioonidest. Eelnimetatud asjaolusid ei ole võimalik järeldada ei sellest, et Z.Z ja Z.Z on vennad ega sellest, et Z. Z on süüdistuses nimetatud perioodil, aga ka enne ja pärast süüdistuses nimetatud perioodi, andnud OÜ Gamma Holding kaudu OÜ- le Vip Invest laenu. K õrvaldamata kahtlustel rajaneb kohtu arutluskäik ka sellest, kuidas teised investorid ei olnud süüdistuses nimetatud kuupäevadel nõus soetama aktsiaid süüdistatavate poolt küsitud hinnaga, kuid millega soetas aktsiaid Z.Z , kasutades selleks enda äriühingut OÜ Gamma Holding. Kohtul puudus teiste turuosaliste kavatsuste ja valmisolekute kohta mistahes informatsioon. Ei ole võimalik eeldada, et OÜ Vip Invest poolt näiteks 06.03.2014 sis estatud müügiorder oleks ilma Z.Z-ita jäänud täitmata. 16 Käsitledes Z.Z-i ja Z. Z-i käitumist kaastäideviimisena, on kohus jätnud tähelepanuta kõik kaitsjate poolt esitatud vastuväited ja tõendid , samuti Z.Z-i ja Z.Z-i poolt ristküsitlusel antud ütlused. Seetõttu on kohus muu hulgas mööda vaadanud ka asjaolust, et süüdistatavate vahel juhuslikult kokku langenud tehingukorraldused olid juhuslikult ka ainsad Z.Z-i poolt esitatud müügikorraldused, mis ei olnud kantud Z.Z-i soovist parandada OÜ Vip Invest väärtpaberiportfelli omavahendite osakaalu, nagu kohus on ekslikult märkinud. See, et mõni Z.Z-i poolt esitatud müügikorraldustest langeski juhuslikult kokku Z.Z-i poolt esitatud ostukorraldustega, oli mõlema isiku aktiivse kauplemise tingimustes sisuliselt vaid aja küsimus. 2014 vahetas omanikku 252 055 AS Skano Group aktsiat, millest enam kui 64 000, osteti Z. Z-i poolt. Kaastäideviimise osas ei kinnita süüdistust mitte ükski tõend. Asudes seisukohal e, et kõik Z.Z-i ja OÜ Vip Invest poolt esitatud tehingukorraldused olid tavalisele finantsinstrumentidega tegelevale isikule kindlasti eksitavad, on kohus ebaõigesti tuvastanud faktilisi asjaolusid, kasutanud hindamismeetodit ning teinud eelneva pinnalt ekslikke järeldusi, mille põhjendused on ebajärjekindlad, asjasse puutumatud. Nii on kohus võrrelnud süüdistatavate poolt 06.03.2014 hinnaga 1,14 eurot aktsia kohta esitatud tehingukorraldusi näiteks sama kauplemispäeva keskmise tehinguhinnaga ning leidnud, et esitatud tehingukorraldused olid eksitavad seetõttu, et nende hind ületas kauplemispäeva keskmist tehinguhinda, milleks oli 1,089 eurot aktsia kohta, ja et teised investorid ei olnud sellise hinnaga kauplemisest huvitatud. Analoogset põhjenduskäiku on kohus kasutanud ka süüdistatavate poolt 07.03.2014 esitatud tehingukorralduste puhul, märkides jällegi, et teised investorid ei teinud tehinguid sellise hinnaga nagu süüdistatavad. Seejuures on kohus toonud välja, et kui 6. märtsil jäi 1,14 eurot aktsia kohta ka aktsia sulgemishinnaks, siis 7. märtsi hommikul tehti esimene tehing hinnaga 1,08 eurot aktsia kohta, mis on lähedane eelmise kauplemispäeva keskmisele tehinguhinnale ja selline hinnakõikumine viitab kohtu arvates manipulatiivsetele tunnustele. Apellantidele jääb arusaamatuks, miks on kohus asunud arvutama mingisugust keskmist tehinguhinda, kuivõrd tegemist on asjakohatu informatsiooniga. Sellist informatsiooni ei kuvata börsi kutseliste liikmete poolt, kelle vahendusel te hakse börsil tehinguid, sest üldjuhul pole aktsiaid võimalik soetada mingisuguse keskmise hinnaga. Tehingute hind kujuneb turu nõudluse-pakkumise vahekorras, mida väljendavad aktsiate ostu - ja müügiääred. Kohtu poolt valitud metoodika on veel küsitavam arvestades asjaolu, et SKN aktsia kursivahemik (ostu- ja müügiäärte vahemik) on lai, s.o harilikult 5-8% ja SKN aktsia puhul ei ole midagi ebaharilikku asjaolus, kui mitmel järjestikusel kauplemispäeval ei tehta mitte ühtegi tehingut. Ometigi ei viita sellise olukorra esinemine aga asjaolule, et välja kujunenud turuhinna noteeringud on eksitavad, mistõttu on kohtupoolne viide kahe ja poole tunnisele kauplemispausile asjakohatu. Ühes eelnevaga jääb arusaamatuks arutlus, mida kannab tõdemus, et „ “. Kirjeldatud tõdemus ei rajane hindamissüsteemil, vaid hindamissüsteemil, mistõttu ei saa seda pidada asjakohaseks ja tegemist on spekulatsiooniga. Kõrvutades kohtu arutluskäiku otsuses kajastatud vastavasisuliste kauplemispäevade tegeliku kauplemisstruktuuriga, on kohus Z.Z-i suhtes leidnud, et tema poolt esitatud tehingukorraldustele eelnenud tehingukorraldused olid suunatud ostu-, mitte müügiäärele, mõistes sellega hukka müügiäärel kauplemise. Apellantide arvates ei ole see põhjendatud, sest aktsiaturg on üles ehitatud võimalusele soetada aktsiaid parima võimaliku hinnaga müügiäärelt ning müüa aktsiaid parima võimaliku hinnaga ostuäärele. Tunnistades müügiäärel kauplemise taunitavaks, tuleks aktsiaturg sulgeda. Kohus on kasutanud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamiseks meelevaldseid meetodeid, mis ei põhine hindamissüsteemil ega loogikal ning mis ei arvesta aktsiaturu toimimise kõige üldisemaid põhimõtteid, sh ostu - ja müügiäärte olemust ja kujunemist. 17 Kohus on ekslikult tuvastanud ja seostanud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. T uvastanud, et Z. Z-i käitumine oli kantud kaudsest tahtlusest, jättis kohus tähelepanuta, et turumanipulatsiooni süüteokooseisu realiseerimine eeldab finantsinstrumendi turuhinna mõjutamises osas kavatsetust. Täielikult on kohus seejuures jätnud tähelepanuta nii finantsinstrumendi turuhinna mõiste kui ka selle, mida saab pidada turuhinna mõjutamiseks. Süüdistatavatele etteheidetavate tehingukorralduste andmisel kehtinud karistusseadustiku redaktsioon sätestas turumanipulatsiooni süüteokoosseisu alternatiivaktiliselt. Käesoleva kriminaalasja kontekstis tuli kohtul lahendada küsimus sellest, kas süüdistatavad on esitanud reguleeritud turul kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viivaid või tõenäoliselt eksitusse viivaid tehingukorraldusi. K ohtuotsusest nähtuvalt on kohus küll analüüsinud seda, kas süüdistatavate poolt esitatud tehingukorraldused olid eksitavad või tõenäoliselt eksitavad, kuid mitte seda, kas need olid esitatud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil. Kohtu poolt esitatud seisukohtade ainus kokkupuutumus „ “ on sedastus, mille kohaselt tuli kohtul tuvastada, kas objektiivses mõttes vähemalt tõenäoliselt eksitavad tehingud või tehingukorraldused tehti eesmärgiga mõjutada finantsinstrumendi turuhinda. Kirjeldatud sedastusele ei järgne aga sellega haakuvaid järeldusi ega põhjendusi. Kohus ei ole avanud finantsinstrumendi turuhinna mõistet ega selgitanud, kuidas oli Z.Z-i käitumine kantud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgist. Seevastu on kohus sedastanud, et Z.Z-i käitumine oli kantud kaudsest tahtlusest ja osundanud enda eelnevatele seisukohtadele, mille kohaselt tahtis Z.Z vähemalt kaudselt mõjutada SKN sulgemishinda. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kohus on ekslikult tuvastanud Z. Z-i käitumise vastavuse turumanipulatsiooni süüteokoosseisule. 8. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitasid apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad süüdistatav Z. Z ja prokurör. 8.1. Prokurör palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Leiab, et kaitsjate apellatsioonides esitatud seisukoht, mille kohaselt maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata, mistõttu ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ning et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ning maakohus on oluliselt rikkunud tõendite kogumis hindamise kohustust, ei ole millegagi põhjendatud. Kohus on loetlenud otsuses kõik tõendid, millele ta otsuse tegemisel tugines ning sedastanud, et kõik need tõendid kogumis kinnitavad esitatud süüdistust. Tõendeid, mille tulemusena kohus süüdimõistva otsuse tegi, on käsitletud otsuse lk-l 20-22 ning 24-29, kusjuures kohus on avanud ka tõendite sisu ning põhjendanud, miks need tõendid on olulised. Asjaolu, et apellandid ei nõustu kohtu järeldusega tõendite hindamise osas, ei tähenda seda, et tõendeid ei ole hinnatud kogumis. Prokurör ei nõustu apellantide väitega selles, et kohus ei ole kohtuotsuses selgitanud, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ning millised mitte . Otsusest tuleneb üheselt, et kohus on lugenud süüdistuses märgitud asjaolud täies ulatuses tõendatuks. Ebaõige on apellantide väide, nagu ei oleks kohus hinnanud süüdistatavate ütlusi. Süüdistatavate ütlusi ja seisukohti on otsuses hinnatud, kuid kohus ei ole pidanud neid veenvateks, et teha õigeksmõistev otsus. Kohus on käsitlenud süüdistatavate väiteid ning selgitanud, miks ta nendega ei nõustu. Otsuses ei peagi süüdistatavate ütlusi tsiteerima, mistõttu nende puudumise näol ei ole tegemist menetlusnormide rikkumisega nagu apellandid ekslikult leiavad. Nimetatud asjaolu on kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. 18 Ei saa nõustuda apellantide väitega, mille kohaselt rajaneb kohtuotsus olulisel määral lubamatutel tõenditel. Kõik tõendid, millele kohus otsuse tegemisel tugines, on kogutud KrMS-s sätestatud normide kohaselt ja kohus on otsuses ka põhjendanud, miks ta peab tõendeid lubatavateks. Kuriteokaebus on käsitletav muu dokumendina ja tõendina aktsepteeritav. Finantsinspektsioon on asutus, kellele on finantsinspektsiooni seadusega pandud kohustus teostada riigi nimel finantsjärelevalvet, s.h järelevalvet väärtpaberituru toimimise üle. Seega oli Finantsinspektsioon pädev tuvastama faktilisi asjaolusid Tallinna Börsil väärtpaberitega tehtud tehingute osas ning need ka õiguskaitseasutusele edastama. Kuriteokaebuses esitatud faktilised asjaolud on kinnitust leidnud kohtus uuritud muude tõenditega. Seega on ebaõige kaitsjate väide, nagu oleks süüdimõistmine tuginenud üksnes Finantsinspektsiooni kaebusele. Finantsinspektsiooni turujärelevalv e divisjoni 5.09.2014 märgukirja näol on tegemist samuti lubatava tõendiga. Selle kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetlusnorme ning seda oli võimalik hinnata kogumis teiste tõenditega. Samuti oli võimalik tunnistajana üle kuulata MP ning tugineda otsuse tegemisel tema ütlustele. Tegemist on Finantsinspektsiooni töötajaga, kes puutus vahetult selle kuriteosündmusega kokku seoses tööalase seirega. On tavapärane, et kuriteokaebuse esitanud isik kuulatakse üle tunnistajana, saamaks infot asjaolude kohta, mis tingis kuriteokaebuse esita mise ja tõendamisele kuuluvate asjaolude kohta. Juhul, kui Finantsinspektsiooni töötajad avastavad finants järelevalve käigus kuriteosündmuse, siis ei näe seadus takistust neid selles osas üle kuulata. KrMS § 66 sätestab erandi vaid uurimisasutuse töötajate suhtes, keda saab üle kuulata vaid tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Finantsinspektsiooni töötajad ei ole käsitletavad uurimisasutuse töötajatena KrMS § 66 mõttes. Seonduvalt AS-i LHV Pank poolt tagatisena aktsepteeritavate finantsinstrumentide nimekirjaga, AS-i LHV Pank tagatisvara ja vabade omavahendite arvestuse ja laenu tagasikutsumise korraga ning AS-i LHV Pank laenu ja võimendustega tehingute eritingimustega märgib prokurör, et nimetatud tõenditest nähtub see, et AS LHV Pank andis väärtpaberite ostuks laenu ning aktsepteeris tagatisena teatud aktsiaid, s.h AS Skano Group aktsiad, millega tehti süüdistuse kohaselt manipulatiivseid tehinguid. Samuti nähtuvad nendest dokumentidest laenu andmise tingimused, mille kohaselt võis AS LHV Pank juhul, kui kliendi omavahendite osakaal jõuab 40 %-ni, kliendi nõusolekuta kliendi positsioone likvideerida, kuni omavahendite osakaal on vähemalt 50%. Kuigi apellandid väidavad, et nimetatud tõenditest ei nähtu, kas need reeglid kehtisid ka kuriteosündmuse ajal, tuleneb nende reeglite olemasolu ja kehtivus ka teistest kohtus uuritud tõenditest. Süüdistatav Z. Z kinnitas kohtus, et tema poolt juhitav äriühing OÜ Vip Invest oli võtnud AS ist LHV Pank laenu, tagatiseks olid AS Skano Group aktsiad ning laenuleping nägi ette, et kui omavahendite osakaal langeb alla 50 %, siis ei saa Vip Invest enam sooritada ostutehinguid, kui omavahendite osakaal langeb alla 45%, siis saadab pank likvideerimisteate väärtpaberitele ja kui omavahendite osakaal langeb alla 40 %, on pangal õigus asuda tagatiseks olevate väärtpaberite realiseerimisele. Samuti kinnitas Z.Z , et OÜ -l Vip Invest oli 2014 märtsis probleeme omavahendite osakaaluga ja AS LHV Pank saatis OÜ-le Vip Invest Invest nii likvideerimishoiatusi kui likvideerimisteateid. Ühtlasi kinnitas Z.Z seda, et tema motivatsiooniks kõrgema hinnaga tehingute tegemisel oli AS Skano Group aktsia sulgemishinda tõsta, et vältida tagatiseks olevate aktsiate likvideerimist panga poolt. Lisaks Z.Z-i ütlustele kinnitab nimetatud asjaolu ka AS LHV Pank k iri 25.03.2014 nr 61/2-1 Finantsinspektsioonile, milles pank kinnitab väärtpaberite tagatisel laenu andmist OÜ-le Vip Invest ja likvideerimishoiatuste ja teatiste saatmist, kui OÜ Vip Invest omavahendite osakaal langes alla nõutud 19 määra. Samuti on kriminaalasja materjalide juures AS LHV Pank likvideerimishoiatused ja likvideerimisteated. Seega kinnitavad apellantide poolt vaidlustatud dokumentide kehtivust teised kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid ja kohus tugines põhjendatult otsuse tegemisel ka nimetatud dokumentidele . Isegi juhul kui apellantide poolt osundatud dokumendid tõendite kogumist välja jätta, on AS LHV Pank poolt väärtpaberite tagatisel laenu andmine OÜ -le Vip Invest ja laenu andmise tingimused tõendatud teiste kohtus uuritud tõenditega ning mingit sisulist muudatust tuvastatud faktilistes asjaoludes see kaasa ei tooks. Apellantide väidetega, mille kohaselt puudub kohtuotsuses varem kehtinud KarS § 398¹ lõike 1 analüüs ning kohus ei ole hinnanud süüdistatavate poolt väidetavalt toime pandud tegude vastavust nimetatud sättes kirjeldatud süüteokoosseisu objektiivsetele asjaoludele, prokurör nõustub. Kohus on analüüsinud süüdistatavatele etteheidetavate tegude vastavust üksnes hetkel kehtivale KarS-i redaktsioonile, kuid puudub varasema redaktsiooni analüüs. Tegemist ei ole sellise menetlusnormi rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise, vaid selle vea saab parandada ringkonnakohtus. 1 Kuni 1.01. 2015 vastas Z. Z-i ja Z.Z-i tegevus KarS §-s 398 lg 1 sätestatud 1 kvalifikatsioonile ning OÜ Vip Invest tegevus KarS § 398 lg 2 järgi sätestatud kvalifikatsioonile, mis nägi ette vastutuse muuhulgas finantsinstrumendi turuhinna või reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva või tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemise eest. Kuivõrd maakohus tuvastas, et süüdistatavad tegid eksitusse viivaid või tõenäoliselt eksitusse viivaid tehinguid ja tehingukorraldusi, mille eesmärgiks oli mõjutada AS Skano Group sulgemishinda e aktsia turuhinda, olid nende teod karistatavad ka teo toimepanemise ajal, s.t tegemist oli finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva või tõenäoliselt eksitusse viiva te tehingu te ja tehingukorralduste tegemisega. Maakohtu otsuses on käsitletud kõiki süüdistuses kirjeldatud tehinguid ning motiveeritud, miks on kohtu hinnangul tegemist manipulatiivsete tehingutena. Kohtu seisukoha muutmiseks puudub alus. Tegemist ei olnud mitte tavalise nõudluse-pakkumuse tingimustes tehtud tehingutega, vaid tagatisvara suurendamise eesmärgil börsipäeva lõpus sihilikult kõrgema hinnaga tehtud tehingutega. Nende tehingute ainsaks eesmärgiks oli tõsta AS Skano Group aktsia sulgemishinda ning selle kaudu OÜ Vip Invest tagatiste väärtust, püüdes sel viisil päästa äriühingu aktsiad sundmüügist. Tehingud ei oleks õnnestunud ilma isikute grupi koostööta, sest ainuüksi asjaolu, et Z.Z , kes oli eelkõige huvitatud sulgemishinna tõstmisest, pani välja kõrgema hinnaga tehingukorralduse, ei oleks sulgemishinda tõstnud, sest sellele tehingukorraldusele pidi keegi vastama, et tehing realiseeruks ja sulgemishind ka reaalselt tõuseks. Ainus, kes sellise hinnaga AS Skano Group aktsiad ostis, oli Z.Z ning seda situatsioonis, kus aktsia hind oli languses ja tehinguid oli võimalik teha ka soodsama hinnaga. Z.Z ise andis kohtus ütlusi, et tema eesmärgiks oli osta võimalikult odavalt, mistõttu tal puudus igasugune objektiivne põhjus süüdistuses märgitud tehingute tegemiseks. Isikute kooskõlastatud tegevus tuleneb käesoleval juhul järgmistest objektiivsetest asjaoludest: 1) Z. Z-i poolt ülespandud turuhinnast kõrgematele SKN aktsiatega seotud tehingukorraldustele andis vastassuunalised tehingukorraldused Z. Z , mille tulemusena tehingud ka reaalselt toimusid ja aktsia sulgemishind tõusis. Keegi teine isik nii kõrge hinnaga SKN aktsiatega süüdistuses märgitud päevadel tehinguid ei teinud; 2) Z.Z puudusid õigustatud põhjendused päeva kõrgeima hinnaga aktsiate ostmiseksolukorras, kus tema huviks oli teha võimalikult odava hinnaga ostutehingud, puudus igasugune vajadus süüdistuses märgitud tehingute tegemiseks; 3) Z.Z-i juhitav äriühing OÜ Vip Invest oli OÜ -lt Gamma Holding korduvalt laenu võtnud, s.h selleks, et tõsta AS Skano Grupp aktsia hinnalanguse tõttu vähenenud omavahendite väärtust - seega 20 oli Z. Z teadlik oma venna poolt juhitava äriühingu OÜ Vip Invest m ajandusraskustest, s.h omavahendite osakaalu langemist alla LHV Pank nõutud määrasid; 4) Tegemist ei olnud ühekordse tehinguga, mille võiks kvalifitseerida „juhusena“ (s.t olukorrana, kus Z.Z täiesti kogemata ostab venna poolt kõrgema hinnaga üles pandud aktsiaid), vaid korduvate tehingutega, mis välistavad „juhusliku kokkusattumuse“. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-36-12 märkinud, et turumanipulatsiooni tunnustele vastavate tehingute või tehingukorralduste tegemisel õigustatud põhjenduste esinemise tõendamise kohustus on tehingukorraldusi või tehinguid teinud isikul, s.t selles osas lasub pööratud tõendamiskohustus. Seetõttu on apellatsioonis toodud etteheide maakohtu otsusele, mille kohaselt kohus on jätnud õigusvastasusega seonduva analüüsimata , alusetu. Turuosaline peab olema võimeline põhjendama iga oma tehingut ja tehingukorraldust ja iseäranis peab isik suutma põhjendada niisuguse tehingu majanduslikku sisu ja vastavust turu tunnustatud tavale, millel on manipulatiivse tehingu tunnused. Z.Z ja Z.Z ei ole kohtuliku uurimise käigus esitanud selliseid õigustatud põhjendusi, mis välistaksid nende käitumises käesoleval juhul turumanipulatsiooni koosseisu. Z.Z-i kaitsja apellatsioonis esitatud väide, mille kohaselt esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud, ei tulene asjas kogutud tõenditest. Z.Z-i kaitsja apellatsioonis esitatud väit ega, mille kohaselt esinevad süüd välistavad asjaolud, nõustuda ei saa. Apellandi väitel ei ole seadusandlikul tasemel piisavalt reguleeritud, millised tehingud on keelatud, mistõttu puudus süüdistatavatel võimalus aru saada tehingute keelatusest ja manipulatiivsusest. Väärtpaberituruseaduses on piisava selguse kirjeldatud keelatud tehinguid. Nii Z.Z kui Z.Z on kinnitanud, et nad on pikalt tegelenud väärtpaberitesse investeerimisega ja seega oli tegemist neile tuttava valdkonnaga, mille reeglid pidid neile ka selged olema. 8.2. Süüdistatav Z.Z selgitab enda kirjalikus selgituses kokkuvõtvalt, et ei tema ega tema vend ei ole grupis tegutsenud kurjategijad. Tema tehingud on kõige tavalisemad tehingud turuhindadega, ilma neid mõjutamata. Temal ei olnud mingit soovi turuga manipuleerida ja kindlasti ei ole sellist soovi ka vennal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 9. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalidega, maakohtu otsuse ja apellatsioonide väidetega ning menetluspoolte kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuses toodud seisukohta de ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava te süüküsimuses ja nende käitumisele antud õigusliku hinnangu osas. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks märkida, et asjaolu, kui apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt ja rikkunud sellega menetlusõigu se norme. Esitatud apellatsioonides taotlevad kaitsjad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks apellantidele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel 21 tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esita takse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 31-1-92-11, p 15.1). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p- s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Süüdistatavad on oma süüd maakohtu istungil eitanud. See ei tähenda aga automaatselt seda, et nad tuleks id neile esitatud süüdistuses, nagu kaitsjad taotlevad, õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel süüdi - või õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-05 ja nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamisel ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Maakohus on süüdistatavate ütlusi hinnanud kooskõlas teistest tõenditest tehtud järeldustega ning leidnud põhjendatult, et süüdistatavate ütlusi ei saa pidada veenvateks. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu otsused nr 3-11-113-13, nr 3-1-1-23-11 ja nr 3-1-1-92-11). 11. Maakohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud lubamatutele tõenditele nagu apellandid, tulenevalt kaitsepositsioonidest, jätkuvalt leiavad. Finantsinspektsiooni kuriteokaebusest, mida saab KrMS § 63 lg 1 alusel käsitleda muu dokumendina, nähtuvad faktilised asjaolud Tallinna Börsil väärtpaberitega tehtud tehingute osas, samuti dokumentide edastamine uurimisasutusele. AS-i LHV Pank poolt tagatisena aktsepteeritavate finantsinstrumentide nimekirjast (kd II, lk 36-38), AS-i LHV Pank tagatisvara ja vabade omavahendite arvestuse ja laenu tagasikutsumise korrast (kd II, 50-53) ja AS- i LHV Pank laenu ja võimendustega tehingute eritingimustest (kd II, lk 54- 62) nähtub, et AS LHV Pank andis väärtpaberite ostuks laenu ning aktsepteeris tagatisena teatud aktsiaid, s.h AS Skano Group aktsiad, millega tehti süüdistuse kohaselt manipulat iivseid tehinguid. Samuti nähtuvad eelnimetatud dokumentidest laenu andmise tingimused, mille kohaselt võis AS LHV Pank juhul, kui kliendi omavahendite osakaal jõuab 40 % -ni, kliendi nõusolekuta kliendi positsioone likvideerida, kuni omavahendite osakaal o n vähemalt 50%. Kuigi apellandid väidavad, et nimetatud tõenditest ei nähtu, kas need reeglid kehtisid ka 2014 märtsikuus , ei ole apellandid esitanud omapoolseid tõendeid, mis kinnitaksid, et kuriteosündmuse ajal kehtisid mingisugused teised reeglid. Samas tuleneb nende reeglite olemasolu ja kehtivus kuriteosündmuse ajal teistest kohtus uuritud tõenditest. Nii on süüdistatav Z. Z kinnitanud, et tema poolt juhitav äriühing OÜ Vip Invest oli võtnud AS-ist LHV Pank laenu, tagatiseks olid AS Skano Group aktsiad ning laenuleping nägi ette, et kui omavahendite osakaal langeb alla 50%, siis ei saa Vip Invest enam sooritada ostutehinguid, kui omavahendite osakaal langeb alla 45%, siis saadab pank likvideerimisteate väärtpaberitele ja kui omavahendite osakaal langeb alla 40 %, on pangal õigus asuda tagatiseks olevate väärtpaberite realiseerimisele. Lisaks on Z.Z kohtuistungil tunnistanud, et OÜ Vip Invest laenu omavahendite osakaal langes alla 40% kahel korral, s.o 11.03.2014 ja 17.03.2014 ja AS LHV Pank saatis OÜ -le Vip Invest märtsis 2014 nii likvideerimishoiatusi kui likvideerimisteateid. Kuivõrd likvideerimisteadete saamisega samal päeval võttis Z. Z laenu tagatise realiseerimise vältimiseks laenu oma venna firmalt Gamma Holding, ei asunud AS LHV Pank 22 OÜ Vip Invest aktsiaid tagatisena realiseerima. Seejuuures oli et tema motivatsiooniks börsil aktsiate kõrgema hinnaga tehingute tegemisel AS -i Skano Group aktsia sulgemishinda tõsta, et vältida tagatiseks olevate aktsiate likvideerimist panga poolt (kd I. lk 112-119). Süüdistatava Z.Z-i ütlusi kinnitab usaldusväärselt AS LHV Pank 25.03.2014 vastus konfidentsiaalsele päringule (kd I, lk 132 -135), milles pank kinnitab OÜ -le Vip Invest väärtpaberite tagatisel laenu andmist ja 7 likvideerimishoiatuste ja 2 likvideerimis teate saatmist, kuna OÜ VIP Invest omavahendite osakaal langes 45%-ni. Seega tuvastas maakohus ülalnimetatud tõenditest tulenevad faktilised asjaolud õigesti. Kohtukolleegium jagab maakohtu arusaama tunnistaja MP ütluste lubatava tõendina käsitlemisest ja tõendite kogumis hindamisel nendele tuginemisele. Tunnistaja MP Finantsinspektsiooni töötajana, puutus vahetult kuriteosündmusega kokku seoses tööalase seirega. Just kuriteokaebuse esitanud isiku tunnistajana ülekuul amisel antud ütlustest on saadud informatsiooni tõendamisele kuuluvate asjaolude kohta, mis tingis käesoleva kuriteokaebuse esitamise. KrMS § 66 sätestab erandi üksnes uurimisasutuse töötajate suhtes, keda saab üle kuulata vaid tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Et Finantsinspektsiooni töötajad ei ole KrMS § 66 lg 2 mõttes käsitletavad uurimisasutuse töötajatena, ei tulene seadusest tulenevat takistust neid finants järelevalve käigus avastatud kuriteosündmuse asjaolude osas üle kuulata. 12. Apellantide seisukohad selles, et kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata, mis tõttu ei ole kohtu sis eveendumuse kujunemine jälgitav, ei ole asjakohased. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja andnud süüdistatavate käitumisele kohtukolleegiumi arvates õige juriidilise hinnangu. Kohus on otsuses loetlenud ja avanud kõigi kohtu käsutuses olevate tõendite sisu koos põhjendusega, miks üks või teine tõend kohtu arvates oluline on. Mittenõustumine kohtu järeldustega tõendite hindamise osas ei tähenda kindlasti seda, et tõendeid kogumis hinnatud ei ole. Asjaolu, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates erinevalt apellantidest süüdistatavate süüküsimuses teistsugusele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. Vaidlustatud otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. 13. Kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohaga, on maakohus kohtukolleegiumi arvates kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega kummutanud. Turumanipulatsiooni sooritamise keeld tuleneb otsesõnu Väärtpaberituruseaduse (VPTS) § 18815 lg-st 2. Turumanipulatsioo ni mõistet sisustavad Väärtpaberituruseaduse (VPTS) § 18815 lg 1 ja lg lg 11. Tulenevalt VPTS § 18815 lg 1 p- st 1 ja 2, mille kohaselt on turumanipulatsiooniks finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna suhtes eksitusse viivad või tõenäoliselt eksitusse viivad tehingud ja tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale ning isiku poolt või isikute koostöös tehtavad finantsinstrumendi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidvad või sinna viivad tehingud või tehingukorraldused, kui tehingu või tehingukorralduse teinud isikul puuduvad õigustatud põhjendused oma tehtud tehingule või tehingukorraldusele ning kui selline tehing või tehingukorraldus ei vasta turu tunnustatud tavale. Süüdistuse kohaselt tehti AS Skano Grupp aktsiatega turuhinnale mittevastavaid tehinguid ajavahemikul 6.03.2014 - 18.03.2014 ning tehingute eesmärgiks oli tõsta AS Skano Grupp aktsia sulgemishind kunstlikult kõrgemale tasemele võrreldes selle tegeliku turuhinnaga. Süüdistatavatele etteh eidetavate manipulatiivsete tehingute tegemine on tõendatud NASDAQ OMX Tallinna poolt esitatud väljavõttega kõikidest tehingukorraldustest perioodil 06.03.2014, 07.03.2014, 11.03.2014, 23 13.03.2014, 14.03.2014 ja 18.03.2014, millest nähtuvad AS-i Skano Grupp aktsiate ostu- ja müügihinnad, eelmiste tehingute hinnad ning aktsiate ostu- müüdi kogused nimetatud kuupäevadel. Maakohus on põhjendatult, tuginedes tunnistaja MP ütlustele tuvastanud, et sooritades tehinguid kell 15:54 ja 15:52 sellise hinnaga, millest ilmselgelt teised investorid huvitatud ei olnud, oli süüdistatavatel õigus eeldada, et nende poolt pakutav hind kujunebki aktsia sulgemishinnaks, sest tõenäoliselt toimub tehing sama hinnaga järgmise kauplemispäeva hommikul. Kuivõrd maakohus tuvastas, et süüdistatavad tegid eksitusse viivaid või tõenäoliselt eksitusse viivaid tehinguid ja tehingukorraldusi, mille eesmärgiks oli mõjutada AS Skano Group sulgemishinda e aktsia turuhinda, olid nende teod karistatavad ka teo toimepanemise ajal, ehk tegemist oli finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva või tõenäoliselt eksitusse viiva tehingute ja tehingukorralduste tegemise ga. O tsuses süüdistatavate tegevuses süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude analüüsi puudumine kuni 1. jaanuarini 2015 kehtinud KarS § 3981 lg-s 1 ja 2 redaktsiooni kohaselt, mis nägi ette vastutuse muuhulgas finantsin strumendi turuhinna või reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva või tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemise eest, ei ole menetlusnormi rikkumine, mis tooks kaasa tõenditele teistsuguse hinnangu andmise. Etteheidetavate tegude toimepanemise ajal, 2014 märtsis kehtinud KarS § 3981 lg 1 ja 2 redaktsiooni kohaselt eeldas eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemine kavatsetust mõjutada reguleeritud turgu, finantsinstrumendi turuhinda või reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi hinda. Kehtiva redaktsiooni kohaselt eeldab turumanipulatsiooni koosseis subjektiivsest küljest tahtlust. Seega on a pellantide väited turumanipulatsiooni koosseisu puudumise kohta süüdistatavate tegevuses ainetud. Käesolevas asjas ei olnud süüdistatavate tehingud AS Skano Grupp aktsiatega tehtud mitte tavalise nõudluse -pakkumuse tingimustes, vaid tagatisvara suurendamise eesmärgil börsipäeva lõpus sihilikult kõrgema hinnaga - eesmärgiga tõsta AS Skano Group sulgemishinda ja OÜ Vip Invest tagatiste väärtust , et sel viisil vältida äriühingu aktsiad sundmüügist. Samas ei oleks tehingud saanud õnnestuda ilma isikute grupi koostööta. Ainuüksi asjaolu, et Z.Z (kes oli eelkõige huvitatud sulgemishinna tõstmisest) pani välja kõrgema hinnaga tehingukorralduse, ei oleks sulgemishinda tõstnud, sest sellele tehingukorraldusele pidi keegi vastama, et tehing realiseeruks ja sulgemishind ka reaalselt tõuseks. Ainus, kes sellise hinnaga aktsiad ostis, oli Z.Z ning seda situatsioonis, kus aktsia hind oli languses ja tehinguid oli võimalik teha ka soodsama hinnaga. Z.Z-i ütluste kohaselt oli tema eesmärgiks osta aktsiaid võimalikult odavalt, mistõttu tal puudus igasugune objektiivne põhjus süüdistuses märgitud tehingute tegemiseks ja seega ka õigustatud põhjendused päeva kõrgeima hinnaga aktsiate ostmiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et Z.Z-i juhitav äriühing OÜ Vip Invest oli OÜ-lt Gamma Holding korduvalt laenu võtnud, s.h selleks, et tõsta AS Skano Grupp aktsia hinnalanguse tõttu vähene nud omavahendite väärtust. S eega oli Z.Z ilmselgelt teadlik OÜ -l Vip Invest omavahendite osakaalu langemisest alla LHV Pank nõutud määrasid. Ka kohtukolleegium peab vajalikluks rõhutada, et süüdistuses märgitud tehingute puhul ei olnud tegemist ühekordse tehinguga, mille võiks kvalifitseerida „juhusena“ , kus Z.Z täiesti kogemata ostab venna poolt kõrgema hinnaga üles pandud aktsiaid, vaid kor duvate tehingutega, mis välistavad AS Skano Grupp aktsia te kõrgemate hindadega ostmise-müümise „juhusliku kokkusattumuse“. 14. Otsuses nr 3-1-1-36-12 on Riigikohus sedastanud, et turumanipulatsiooni tunnustele vastavate tehingute või tehingukorralduste tegemisel õigustatud põhjenduste esinemise tõendamise kohustus on tehingukorraldusi või tehinguid teinud isikul, ehk selles osas lasub pööratud tõendamiskohustus. Seega peab turuosaline olema võimeline põhjendama iga oma tehingut ja tehingukorraldust ja iseäranis peab isik suutma põhjendada niisuguse tehingu majanduslikku sisu ja vastavust turu tunnustatud tavale, 24 millel on manipulatiivse tehingu tunnused. Süüdistatavad Z.Z ja Z. Z ei ole kohtuliku uurimise käigus selliseid õigustatud põhjendusi, mis välistaksid käesoleval juhul turumanipulatsiooni koosseisu, ka kohtukolleegiumi arvates esitanud. Ka apellatsioonides selliseid õigustatud põhjendusi esitatud ei ole. See tõttu on Z.Z-i kaitsja etteheide maakohtu otsuses õigusvastasuse analüüsi puudumisele alusetu. 15. Nii Z.Z kui Z.Z on oma ütlustega kinnitanud, et nad on pikalt tegelenud väärtpaberitesse investeerimisega ja seega oli tegemist neile tuttava valdkonnaga, mille reeglid pidid neile ka selged olema. Z.Z-i ka itsja apellatsioonis väidetu , mille kohaselt esinevad käesolevas asjas süüdistatavate süüd välistavad asjaolud, eelkõige seetõttu, et seadusandlikul tasemel ei ole siiani piisavalt reguleeritud, millised tehingud on keelatud, mistõttu süüdistatavatel puudus võimalus aru saada tehingute keelatusest ja manipulatiivsusest, ei tulene kogutud ja hinnatud tõenditest. Väärtpaberituruseaduses on piisava selguse keelatud tehinguid kirjeldatud. 16. Maakohus, hinnates tõendeid kogumis, leidis õigesti, et OÜ-l VIP Invest omavahendite osakaal u langemisel alla 40%, tekkis pangal õigus asuda laenu tagatiseks olevate väärtpaberite realiseerimisele ja mis juhul kui AS LHV Pank oleks hakanud AS Skano Grupp aktsiaid madala turuhinnaga realiseerima, tähendanuks see omakorda OÜ-le VIP Invest suure kahjumi tekkimist. Just aktsiate realiseerimise vältimiseks võttis aga Z.Z laenu Gamma Holding OÜ -lt, eesmärgiga tõsta börsil aktsiate kõrgema hinnaga tehingute tegemisel AS-i Skano Group aktsia sulgemishinda. Sellega pani ta toime turumanipulatsiooni juriidilise isiku huvides. Kuigi keeld investoril parimaid pakkumisi aktsia ostu-müügiäärel tegemiseks puudub, on samas keelatud teha aktsiatega tehinguid hinnaga, mis on märkimisväärsemalt kõrgemad viimastest tehingute hindadest, mis võivad viia teisi turul tegutsevaid isikuid eksitusse. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et selliseid tehinguid AS Skano Grupp aktsiatega süüdistuses märgitud ajal süüdistatavad tegid. Maakohus on andud süüdistatavate tegevusele õige juriidilise hinnangu. 17. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatavate kaitsjad. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Z.Z-i valitud kaitsja advokaat S. Sepp esitas ringkonnakohtu le taotluse apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulutuste hüvitamiseks. Taotlusele lisatud arve nr S040 ja kulude aruande kohaselt on õigusabi osutamise tunnihinnaks 120 eurot ja ajakuluks kokku 28,5 tundi. H üvitamisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga on märgitud 4104 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud apellatsioonkaebuse koostamisele (sh kooskõlastamine kaitsealusega) kokku 22 tundi, mida kohtu kolleegium ei pea põhjendatuks. Kaitsja osales kriminaalmenetluses ka esimese astme kohtus, mistõttu kriminaalasja tehiolud pidid olema talle põhimõtteliselt selged juba enne apellatsioonkaebuse koostamist. Samuti ilmnes, et kaitsja seisukohad ringkonnakohtus kattusid põhimõtteliselt samade argumentidega, millised esitas kaitsja maakohtus ja mille osas on maakohus otsuses seisukoha võtnud. Ka õigusvaidluse sisu ei ole enda olemuselt ülemääraselt keerukas. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamise le võiks hinnata 10 tundi. Ülejäänud menetluskulu on kulude aruande järgi põhjendatud ja vajalik. Seega kuulub apellatsioonimenetluses Z.Z-ile õigusabi osutamise eest taotletav kaitsja tasu vähendamisele 12 tunni võrra ja hüvitamisele koos käibemaksuga summas 2 376 eurot. Z.Z-i valitud kaitsja vandeadvokaadi abi K. Z.Z esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulutuste hüvitamiseks. Taotlusele lisatud arve nr L294 ja kulude aruande kohaselt on õigusabi osutamise tunnihinnaks 120 eurot ja ajakuluks kokku 25,5 tundi. 25 Hüvitamisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga on märgitud 3672 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud apellatsioonkaebuse koostamisele (sh Riigikohtu praktika analüüs, kooskõlastamine ja ühildamine OÜ VIP Invest kaitsja seisukohtadega, et minimaliseerida kliendile tekkivaid koondkulusid) kokku 19 tundi, mida kohtukolleegium ei pea põhjendatuks. Kaitsja osales kriminaalmenetluses ka esimese astme kohtus, mistõttu kriminaalasja tehiolud pidid olema talle põhimõtteliselt selged juba enne apellatsioonkaebuse koostamist. Samuti ilmnes, et kaitsja seisukohad ringkonnakohtus kattusid põhimõtteliselt samade argumentidega, millised esitas kaitsja maakohtus ja mille osas on maakohus otsuses seisukoha võtnud. Ka õigusvaidluse sisu ei ole enda olemuselt ülemääraselt keerukas. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisele võiks hinnata 10 tundi. Ülejäänud menetluskulu on kulude aruande järgi põhjendatud ja vajalik. Seega kuulub apellatsioonimenetluses Z.Z-ile õigusabi osutamise eest taotletav kaitsja tasu vähendamisele 9 tunni võrra ja hüvitamisele koos käibemaksuga summas 2376 eurot. OÜ VIP Invest valitud kaitsja vandeadvokaadi abi O. Lepmets esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud kulutuste hüvitamiseks. Taotlusele lisatud arve nr L295 ja kulude aruande kohaselt on õigusabi osutamise tunnihinnaks 120 eurot ja ajakuluks kokku 16 tundi. Hüvitamisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga on märgitud 2304 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud apellatsioonkaebuse koostamisele (sh kooskõlastamine ja ühildamine Z.Z-i kaitsja seisukohtadega, et minimaliseerida kliendile tekkivaid koondkulusid ) kokku 11 tundi, mida kohtu kolleegium ei pea põhjendatuks. Kaitsja osales kriminaalmenetluses ka esimese astme kohtus, mistõttu kriminaalasja tehiolud pidid olema talle põhimõtteliselt selged juba enne apellatsioonkaebuse koostamist. Samuti ilmnes, et kaitsja seisukohad ringkonnakohtus kattusid põhimõtteliselt samade argumentidega, millised esitas kaitsja maakohtus ja mille osas on maakohus otsuses seisukoha võtnud. Ka õigusvaidluse sisu ei ole enda olemuselt ülemääraselt keerukas. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamisele võiks hinnata 7 tundi. Ülejäänud menetluskulu on kulude aruande järgi põhjendatud ja vajalik. Seega kuulub apellatsioonimenetluses Z.Z-ile õigusabi osutamise eest taotletav kaitsja tasu vähendamisele 4 tunni võrra ja hüvitamisele koos käibemaksuga summas 1584 eurot. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud maakohtu kohtuotsuse muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud süüdistatavate endi kanda. 18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ja § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20. oktoobri 2015 otsuse muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Pavel Gontšarov Orvi Tali 26 27