1-09-13536/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (eelmenetlus) Kriminaalasja number 1-09-13536 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus menetluskulude ositi tasumise taotluste läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.H määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 328 lg 1 p-st 2 tühistada Tartu Maakohtu
3. mai 2013 määrus ja saata B.H
4. detsembri 2012 ja
5. märtsi 2013 taotlused temalt Harju Maakohtu
6. novembri 2009 otsusega välja mõistetud menetluskulude ositi tasumiseks maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega tunnistati B.H süüdi KarS § 25 lg 2 – § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti B.H-lt riigituludesse välja sundraha 10 875 krooni ja menetluskulud 18 875,80 krooni. 14.04.2010 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 26.11.2009 otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas B.H süüditunnistamises KarS § 25 lg 2 ja § 113 järgi ning tegi kuriteo kvalifikatsiooni osas uue otsuse, millega tunnistas B.H süüdi KarS § 118 p 1 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Otsus jõustus Riigikohtu 17.06.2010 määrusega.
8. Süüdimõistetu B.H esitas 26.12.2012 ja 18.03.2013 Tartu Maakohtule taotlused, milles palus võimaldada temalt välja mõistetud menetluskulude ositi tasumist.
9. Tartu Maakohtu 14.05.2013 määrusega jäeti B.H taotlused läbi vaatamata. Kohus märkis, et on B.H samasisulisi taotlusi juba mitmel korral läbi vaadanud ning oma 3.06.2011, 24.01.2012, 17.09.2012 ja 30.11.2012 määrustega rahuldamata jätnud. Määrustes on ammendavalt põhjendatud, millistel kaalutlustel jäeti B.H-lt kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude tasumine ajatamata.
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B.H , taotledes määruse tühistamist ning taotluste saatmist maakohtule uueks arutamiseks. B.H leiab, et kohus ei ole tema taotlustesse süvenenud, mis olid varasematest taotlustest hoopis erinevad. Maakohus ei põhjendanud, miks jättis menetluskulud ajatamata, vaid viitas sellele, et B.H on ka varem kohtu poole pöördunud ning tema taotlused on jäetud rahuldamata. B.H leiab, et üksnes eeltoodu põhjal ei saanud maakohus võtta seisukohta uute taotluste osas. B.H juhib tähelepanu ka sellele, et Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2012 määrusega saadeti B.H taotlus maakohtule uueks arutamiseks, aga maakohus on seda eiranud ega ole asja uuesti lahendanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna maakohtul puudus õigus jätta B.H taotlused menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks läbi vaatamata.
12. Enne B.H määruskaebuse lahendamise juurde asumist peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et analoogset olukorda on ringkonnakohus oma 20.12.2012 määrusega juba lahendanud. Nimetatud määrusele juhtis kaebuses tähelepanu ka B.H. Sel korral lahendas ringkonnakohus B.H kaebust Tartu Maakohtu 30.11.2012 määruse peale, millega oli B.H 1.11.2012 taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks jäetud samuti läbi vaatamata. Vahemärkusena märgib ringkonnakohus, et seega on väär käesolevas maakohtu määruses märgitu, mille kohaselt on maakohus oma 30.11.2012 määrusega jätnud B.H taotluse rahuldamata – kohus ei käsitlenud B.H taotlust sisuliselt, leides, et B.H samasisulisi taotlusi on juba korduvalt läbi vaadatud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse, asudes seisukohale, et maakohus rikkus taotlust läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, ning saatis B.H taotluse maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Käesolevalt aga ilmneb, et maakohus ei ole eeltoodud ringkonnakohtu juhist järginud ning on jätnud B.H 1.11.2012 taotluse lahendamata. Samuti on maakohus B.H uute taotluste osas toiminud samamoodi nagu eelnevaga, s.o jätnud taotlused läbi vaatamata, korrates ringkonnakohtu määruses osundatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Kuivõrd maakohus on jätnud Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2012 määruse tähelepanuta, kordab ringkonnakohus siinkohal selles toodud põhjendusi.
13. KrMS §-st 423 ja §-st 424 tulenevalt on võimalik kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine osade kaupa mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Nimetatud sätted ei kehtesta aga piirangut esitada sama taotlust maakohtule korduvalt ega näe maakohtule ette võimalust korduvalt esitatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.2012 lahendi nr 3-1-1-48-12 p-le 15.1 ei ole analoogselt võimalik karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotlust jätta läbi vaatamata põhjusel, et see kattub oma sisult sama isiku poolt samas asjas varem esitatud taotlusega, mille kohus on jätnud rahuldamata. Nimetatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et sama isiku korduvate samasisuliste taotluste korral tuleb kohtul järgnevad taotlused sarnaselt esimesele taotlusele rahuldamata (mitte läbi vaatamata) jätta, kusjuures määruse põhistustes võib kohus piirduda viitega varasema samasisulise taotluse kohta tehtud määruse põhistustele. 2
14. Seega on ringkonnakohus jätkuvalt seisukohal, et maakohtul on võimalik korduvaid taotlusi menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ositi tasumiseks jätta küll rahuldamata, kuid taotluse läbi vaatamata jätmise õigust maakohtul ei ole. Lisaks on varasema määruse põhjendustele viitamine võimalik vaid juhul, kui tegemist on sisult samasuguse taotlusega ja viidatava määruse põhjendustes on menetluskulude tasumise tähtaja pikendamisest või ositi tasumise määramisest keeldumist piisavalt põhjendatud, mistõttu tuleb asja lahendaval kohtul taotluses ja varasemalt tehtud määruses esitatud asjaolusid sisuliselt hinnata. Kuna maakohus ei ole B.H taotlusi sisuliselt lahendanud ja on jätnud need läbi vaatama, tuleb B.H menetluskulude ositi tasumise võimaldamise taotlused saata KrMS § 339 lg 2 ja § 328 lg 1 p 2 järgi tagasi maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Samuti kordab ringkonnakohus, et maakohtul on jätkuvalt lahendamata B.H 1.11.2012 taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 14.05.2013 määrus tuleb tühistada ja B.H 26.12.2012 ja 18.03.2013 taotlused temalt Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega välja mõistetud menetluskulude ositi tasumiseks saata maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3