1-10-9023/11

(09250101102)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Rahvakohtunikud Raivo Ruut ja Mai Eplik Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi V.K süüdistus KarS § 422 lg 2 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav V.K , isikukood XXX, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, töövõimetu 80%, varem kriminaalkorras karistatud: 05.02.2009.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistus 4 kuud ja 28 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.K KarS § 422 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 05.02.2009.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 4 kuud ja 28 päeva, võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada ja pöörata karistus täitmisele. Välja mõista V.K-lt riigituludesse kannatanu sõidukulu 423.75 (nelisada kakskümmend kolm krooni ja 72 senti) krooni, ekspertiisitasu 29 928.00 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 1260.00 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 65.40 (kuuskümmend viis krooni ja 40 senti) krooni ja sundraha 10 875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034800017 Ühispank või 221023778606 AS Swedbank, viitenumber 2800049696, märkides selgitusse lahendi number, isik, kelle eest makstakse ja nõude liik). Asitõendid – DNA proovid, mis asuvad kriminaalasja juures – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus V.K süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobeseisundis (veres alkoholisisaldus 2,21+-0,06 mg/g, k=2) ja juhtides sõiduautot Honda Civic Aerodeck registreerimismärgiga xxx xxx ajavahemikul 21.09.2009.a. kell 21.00 kuni 22.09.2009.a. kell 07.35 põhjustas liiklusõnnetuse xxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxx linna piiril xxxxxxxxxxxxxxxx mnt.89.kilomeetril, rikkudes Liikluseeskirja (LE) § 79 nõudeid sellega, et juht ei tohi olla joobeseisundis, LE § 68 p 5 nõudeid selles, et ei nõudnud kaassõitjatelt turvavöö kinnitamist, LE § 123 nõudeid sellega, et ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, mille tagajärjel kaldus sõiduauto xxxxxxxxxxxx ringteel vastassuunda, sõitis teelt välja ning rullus üle katuse. Sõiduautos viibisid kaasreisijatena I P, A H, M P, M K. Sündmuskohal hukkusid I P ja A H, kes said liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikud vigastused. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai M P eluohtlikud tervisekahjustused ja M K raske tervisekahjustuse. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, millega ettevaatamatusest põhjustati kahe inimese surm, pani V.K toime KarS § 422 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Asjaolud ja kohtu põhjendused Süüdistuses nimetatud kohas toimunud liiklusõnnetust sõiduautoga Honda Civic tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 2-3), liiklusõnnetuse akt ja fototabelid (tl 4-22) ja protokoll liiklusvahendi ülevaatuse kohta koos fototabelitega (tl 23-35). Nimetatud tõenditest nähtub ka, et auto turvavööd olid kinnitamata ning esimesed turvapadjad olid avanenud. Seda, et turvavööd olid kinnitamata, on tõendanud ka päästekeskuse töötaja tunnistaja I M. Tunnistaja T V on selgitanud, kuidas ta juhtunud liiklusõnnetuse avastas ning tunnistajad I M ja K R on kirjeldanud sündmuskohal nähtut. Hukkunute I P ja A H ekspertiisiaktidest nr 158 ja 157 nähtub, et nende surm saabus tömbi vägivalla toimel, võimalik et süüdistuses märgitud ajal ja viisil – 22.09.2009.a. toimunud liiklusõnnetuse käigus (tl 38-54; 57-74). Liiklusõnnetuse käigus said vigastusi ekspertiisiaktide nr 83 ja 84 alusel autos viibinud M P ja M K, kellel on tuvastatud vastavalt eluohtlik ja raske tervisekahjustus (tl 80-82; 88-90). Ka on tõendiks väljavõte kindlustuspoliisist (tl 134135). 2 Tunnistajate T L ja A T ütluste kohaselt oli A T korteris xxxxxxxxxxxx tänaval 21.septembri õhtul seltskond, kuhu kuulusid A T, M P ja I P. Tunnistaja A T ütluste kohaselt sai ta 21.septembri õhtupoole õlut ostma minnes Säästumarketi juures kokku V.K-ga, kes rääkis, et tal on auto parklas, kuid sellega ta ei sõida, kuna on joonud. V.K tuli temaga ka xxxxxxxxxxxxx tänavale üürikorterisse, kus joodi koos õlut. Ka M P on V.K ära tundnud kui isiku, kes oli Säästumarketi juures, kuhu oli tulnud autoga (tl 117-121). Süüdistatav V.K ei eita, et viibis xxxxxxxxxx juba 21.septembri päeval ja sõitis ka autoga ringi, kuid hakkas õhtul hiljem tehisjärve juures alkoholi tarvitama ning pärast seda autoga ei sõitnud. Seda, et V.K poolt juhitava autoga 21.septembri õhtupoole ringi sõideti, on kinnitanud nii autos viibinud M P kui ka M K. Tunnistaja M P on rääkinud, et istus tagaistmel, mõlemal pool temast istusid mehed. Tunnistaja M K on samuti rääkinud istumisest M P auto tagaistmel, kusjuures I P istus ees. Ka on tunnistaja kinnitanud, et kuigi tehti sõidul ka peatusi, istekohti ei vahetatud. Tunnistaja M K ütluste kohaselt juhtis autot süüdistatav. Tunnistaja on algselt nimed segamini ajanud, kuid on ära tundnud autot juhtinud isiku, kelleks osutus V.K (tl 108-109). Kuigi V.K on eitanud I P istumist juhi kõrvalistmel, ühtivad kannatanute M P ja M K ütlused selle kohta, et I P istus kõrvalistmel. V.K enda sõnul järve äärest ärasõitu, mil ilmselt sõidetigi avariikohale, ei mäleta, küll on aga seda hetke mäletanud M K. Tunnistajad K R ja I M ei ole osanud avariikohal leitud isikute asukoha järgi päris kindlalt väita, kes oli roolis, kuid nende kirjelduste kohaselt oli I P täiesti auto all, seega pidi ta olema esimene, kes autost välja lendas. Kannatanud M P ja M K on välistanud nende poolt auto juhtimise, samuti on auto juhtimise välistanud I P poolt E R ning A H poolt V H. Puudub kohtu arvates ka mõistlik põhjendus, miks pidi V.K andma auto juhtimise üle isikule, kes seda ei osanud või A H, kes oli võõras. V.K on kohtuistungil väitnud, et alkoholijoobes ta autot ei juhi ning olevat nii öelnud ka seltskonnale, kuid kohtu arvates on see väheusutav. V.K on isik, kes on varem juhtinud sõidukit alkoholijoobes ning tunnistaja I A ütluste kohaselt on tänu tunnistaja keelitustele seda suudetud ka vältida. Tunnistaja I A kinnitab ka seda, et oli 21.septembri õhtul süüdistatavaga telefonitsi ühenduses ning sai aru, et viimane on joonud. Antud asjas on teostatud ka ekspertiis turvapadja tükkidel oleva DNA kohta (tl 227-230), mille tulemusel on neljast proovist kahel täielik ja ühel osaline segaprofiil, samas ekspertiisi tulemusel ühest proovist, turvapadja tumedast plekist, saadud DNA profiil, on kokkulangev V.K profiiliga. Kuigi kannatanud M P ja M K olid alkoholijoobes (tl 96, 99) ega mäletanud kõike, on nende järjekindlad ja sarnased ütlused usutavad. Süüdistatava V.K oletus, et autot võis juhtida tema asemel keegi teine, ei ole leidnud millegagi kinnitust. Seega leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on V.K-le esitatud süüdistus KarS § 422 lg 2 järgi on leidnud tõendamist. V.K oli alkoholijoobes (tl 93), rikkudes Liikluseeskirja (LE) § 76 nõudeid sellega, et ei tohi autot juhtides olla joobeseisundis. Ka leidis tõendamist, et sõiduki juht rikkus LE § 68 p 5 nõudeid selles, et ei nõudnud kaassõitjatelt turvavöö kinnitamist ning LE § 123 nõudeid sellega, et ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, mille tagajärjel kaldus sõiduauto Reopalu ringteel vastassuunda, sõitis teelt välja ning rullus üle katuse. V.K poolt pandi tegu toime otsese tahtlusega, mille tagajärjel ettevaatamatusest põhjustati kahe inimese surm. V.K teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3 Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.K on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, pannes antud kuriteo toime katseajal. Iseloomustavad andmed tema kohtu puuduvad, ka ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistusena näeb KarS § 422 lg 2 ette üksnes vangistuse kolm kuni kaksteist aastat. Kuna V.K pani toime kuriteo katseajal ning teda on varem ka karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest, pole V.K kohtu arvates teinud piisavaid järeldusi talle mõistetud varasematest karistustest. Sellise isiku karistuseks saab arvestades süüdistatava süü suurust olla üksnes reaalne vangistus. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb süüdimõistetult välja mõista KarS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 5 ja 9 kohaselt kannatanule makstavad summad, ekspertiisitasu, kaitsjatasu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja sundraha (2,5 kuupalga alammäära). Kaitsja Matti Reinsalu on osalenud algselt määratud korras kriminaalasja kohtueelses menetluses ning prokuröri poolt on kinnitatud õigusabikulud 1260.00 krooni ulatuses (3 menetlustoimingut, lisaks käibemaks). Ingrid Niinemägi Raivo Kuut Mai Eplik 4