Obsah (8)

§ 121§ 199§ 66§ 69§ 75§ 266§ 64§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-1326 (kohtueelses menetlus

§ 121

järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Herli Koort (isikukood 37804026013; elukoht xxxxxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx; töötab ; omab kriminaalkaristatust)

§ 121

järgi advokaat Raul Tosmann I.I (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx x xxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxx ; töötab; kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 1, § 266 lg2 p 1, 3 järgi advokaat Raul Tosmann omab RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Indrek Ojaste süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 4140 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata Indrek Ojastele mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 4140 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 414 krooni kuus; tühistada Indrek Ojastele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada Herli Koort süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 päeva;

§ 69

alusel asendada Herli Koortile mõistetud vangistus 30 päeva üldkasuliku tööga 60 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 28. detsember 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada Herli Koort

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumis- kontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; tühistada Herli Koortile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.3 tunnistada I.I süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära, s. o 7500 krooni; ning tunnistada I.I süüdi

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära, s.

o 2500 krooni

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista I.I-le liitkaristus rahalise karistusena 200 päevamäära, s. o 10 000 krooni;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 06.-07.04.2009 mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda I.I-le karistusena rahaline karistus 194 päevamäära, so 9700 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata I.I-le mõistetud rahaline karistus 194 päevamäära, so 9700 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 970 krooni kuus; tühistada I.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tartu Maakohtu 20.12.2007 otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele Muud otsustused

1. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Aare L.i tsiviilhagi ning välja mõista I.I-lt 960 krooni Aare L.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Indrek Ojastelt sundraha 3262 krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 930 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4232,50 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a maikuust igakuise menetluskulu osa 423,25 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 sundraha 3262 krooni 50 senti jätta riigi kanda; 2.2.3 Herli Koortilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 930 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7495 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a maikuust igakuise menetluskulu osa 749.50 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.4 I.I-lt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 930 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7495 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a maikuust igakuise menetluskulu osa 749.50 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 270 krooni. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-10-1326“); 2 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-1326“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused 1.
4. Süüdistusest nähtuvalt on Indrek Ojaste toime pannud kuriteona kehalise väärkohtlemise, so teise inimese löömise

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema, isikute grupis koos Herli Koortiga 05.04.2009.a. kella 21:00 paiku olles sõitnud Viljandimaal xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx asuva xxx xxxx juurde lõi käte ja jalgadega Aare L.it, millega tekitas kannatanule tervisekahjustusi ja valu. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on Herli Koort toime pannud kuriteona kehalise väärkohtlemise, so teise inimese löömise

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema, isikute grupis koos Indrek Ojastega 05.04.2009.a. kella 21:00 paiku olles sõitnud Viljandimaal xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx asuva xxx xxxx juurde lõi käte ja jalgadega Aare L.it, millega tekitas kannatanule tervisekahjustusi ja valu. 1.3 Süüdistustest nähtuvalt on I.I toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

§ 199

lg1 järgi, mis seisnes selles, et tema 05.04.2009.a kella 21:00 paiku Viljandimaal xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx asuva xxx xxxx viibides Aare L.ile kuuluvas suvemajas, võttis nagis olnud jope taskust rahakoti ja varastas sealt 1500 krooni Aare L.ile kuuluvat sularaha. 2) valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi, mis seisnesid: 1) tema 21.07.2009.a kella 01:00 paiku isikute grupis koos Tomi Soolo ja Gunnar Haritonoviga tungis valdaja tahte vastaselt avatud akna kaudu Viljandimaal Suure-Jaani Gümnaasiumi ruumidesse; 2) 23.07.2009.a kella 00:50 paiku tungis I.I isikute grupis koos Tomi Soolo, Gunnar Haritonovi, Margus Bordijani ja Meelis Vendeliniga valdaja tahte vastaselt avatud akna kaudu Viljandimaal Suure-Jaani Gümnaasiumi ruumidesse. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Indrek Ojaste

§ 121järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 30 päevamäära, s.

o 4140 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata Indrek Ojastele mõistetud rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 4140 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 414 krooni kuus; 2) Herli Koort

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 30 päeva;

§ 69

alusel asendada üldkasuliku tööga 60 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 28. detsember 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada Herli Koort

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 3) I.I

§ 199lg 1 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 150 päevamäära, s.

o 7500 krooni;

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, s.

o 2500 krooni 3

§ 64alusel liitkaristus rahalise karistusena 200 päevamäära, s.

o 10 000 krooni;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 06.-07.04.2009 mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda I.I-le karistusena rahaline karistus 194 päevamäära, so 9700 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata I.I-le mõistetud rahaline karistus 194 päevamäära, so 9700 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 970 krooni kuus.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 199

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 1, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Aare L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 960 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista I.I-lt 960 krooni Aare L. kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava Indrek Ojaste kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Indrek Ojaste 4 kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava Herli Koorti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Herli Koorti kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava I.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava I.I kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus leiab, kuna Indrek Ojaste on arvel töötuna, tuleb sundraha summas 3262 krooni 50 senti jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Indrek Ojastelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262 krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 930 (840 + 90) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; 2) Herli Koortilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 930 (840 + 90) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; 3) I.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 930 (840 + 90) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 40 krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. I.I on kahtlustatavana kinni peetud 06.-07.04.2009.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Helle Tamm Kohtunik 5