lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 2. Teha uus otsus, s.o tunnistada I.N süüdi
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. 3. Täpsustada otsuse täitmise korda
S § 66 lg 2 alusel määrata, et I.N-ile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 Nordea pangas iga kuu 50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220175115030. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 26.07.2017 otsusega nr 2316,17,003963 karistati I.N-i
840 eurot ja
07.06.2017 koostatud väärteoprotokolli nr AB1536590 (2316,17,003963) kohaselt (muudetud 06.07.2017) 07.06.2017 kell 06:09, Pirita tee 1, Tallinnas, I.N juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz A160 reg.nr. xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,42 mg/l +/- 0,05 mg/l, millega rikkus
lg 3 ja pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.s Kaebuse sisu 21.08.2017 esitas I.N kohtule kaebuse, milles ta taotleb karistuse muutmist juhtimisõiguse äravõtmise osas. Samuti palub lubada maksta rahatrahv 12 kuu jooksul. Kaebaja on kahe lapsega üksikema, juhtimisõigust vajab eelkõige laste transportimiseks kooli, huviringidesse, arsti juurde. Kavatseb minna tööle, kus on vajalikud juhiload. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tutvunud I.N-i kaebusega ja väärteoasja materjalidega asus seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Mootorsõiduki juhtimine alkoholi tarvitamisest tingitud keelatud seisundis on äärmiselt raske liiklusalane süütegu, sest sellises seisundis juht ei ole võimeline rakendama vajaminevat reageerimiskiirust ja –võimet, nagu tavapärastes liiklusoludes vajalik. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Keelatud seisundis mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muuhulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist või omandit. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagilise tagajärgedeni nii juhi enda kui kaasliiklejate suhtes. Seega õiguslik alus otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud I.N-i kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. I.N ei ole kohtule teatanud, et soovib kohtuistungil osaleda. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on I.N-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Menetlusaluse isikuna I.N-i väärteoprotokollis nr AB1536590 märkis „ Juhtisin mootorsõidukit alkoholijoobes, sest arvasin, et olen kaine“. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (07.06.2017 kell 06:09), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena I.N alkoholijoove (0,50 mg/l). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati I.N sõiduki juhtimiselt 07.06.2017, sest ta juhtis sõidukit MB A160 reg.nr. xxxx ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Tunnistaja Agnes Pihlak ütluste kohaselt 07.06.2017 teostas koos patrullpolitseinikuga Maksim Ramazanoviga liiklusjärelevalvet Tallinnas, Narva mnt 90 juures. Kell 06:09 märkas Kesklinna poolt liikumas halli värvi sõiduautot reg.nr xxxx, mis liikus ebakindlalt. Sõiduk peatati Pirita tee 1 juures ja kontrollimisel selgus, et isikul esinevad alkoholijoobele viitavad tunnused (punased silmad, väikesed pupillid, unisus). Indikaatorvahendiga oli tuvastatud isiku joobeks 0,5 mg/l. Isikuks oli I.N XXX, keda toimetati Kesklinna politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga kontrollimisel oli tuvastatud joove 0,37 mg/l. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (07.06.2017) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 07.06.2017 kell 06:35-06:38 I.N alkoholijoove (lõplik lugem 0,42 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,37 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on I.N 1 kehtiv väärteokaristus
Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning I.N süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik I.N juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 mg/l. I.N käitumine sisaldab
224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik I.N, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati I.N
224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud
Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult, mis suurendab süü suurust. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kahetsust on kaebaja avaldanud alles kohtule, millest järeldub, et kahetsus on suunatud üksnes mõistetud karistuse vähendamisele, st et objektiivselt avaldunud asjaolude jadast pole võimalik teha järeldusi kahetsuse siiruse kohta ning olukorras, kus kahetsus pole siiras, pole võimalik seda arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seega ei olnud kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus vastab teo ebaõiglusele, mis mõjutab isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitseb õiguskorda. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale 3 jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (samuti Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13 p 9). I.N-i süü
Süü suurusele viitab asjaolu, et I.N väljahingatavas õhus oli
lg 2 sätestatud vahemiku alla keskmise määra alkoholisisaldus (alkoholi sisaldus 0,37 mg/l). Käesoleval juhul võib lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on alla keskmise, kuna alkoholi piirmäära on
lõikes 2 sätestatu kohaselt ületatud 0,12 mg/l võrra rohkem kui
Käesolevalt tuvastatud menetlusaluse isiku alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on piirmäärde keskmisest määrast allapoole jääv. See omakorda tähendab, et võttes arvesse ülalviidatud Riigikohtu seisukohta karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest allapoole jäävast määrast. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on aga määratud
Seega lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-122-13 võib asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ei ole proportsionaalsed toimepandud rikkumisega. Kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul I.N-i süü suurust.
lg 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem, kui I.N-i käesolevas asjas. Kohtuväline menetleja põhjendab karistuse suurust positiivse eripreventsiooniga, samas puudub info selle kohta, et I.N-i puhul on tegemist isikuga, kes varem rikkus liikluskorda. 10.06.2017 kiiruse ületamise eest (
lg 2 järgi) 10.06.2017 määratud karistust (jõustus 27.06.2017) ei saa käesoleval juhul arvesse võtta, kuna see oli määratud pärast 07.06.2017 toimepanudud rikkumist. Tulenevalt PS § 23 lg-s 1 sätestatud karistusõiguse tagasiulatuva jõu keelust tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldatavat materiaalõigust tõlgendada viisil, mis kõige vähem tema põhiõigusi riivab (lex mitius). Samuti väärteoasjas ei ole tuvastatud, et I.N oma käitumisega kuidagi ohustas, häiris või takistas liiklust. Kaebuse esitaja oli sõidukis üksinda, ei ohustanud kaasliiklejate elu, tervist või vara. Kõik nimetatud asjaolud viitavad sellele, et I.N liikluses ei kujutanud endast kõrget ohtu. I.N liikus suvisel varahommikul Kesklinnast Lasnamäe suunas, tegemist oli tööpäevaga (kolmapäev), kuid liiklus ei olnud veel tihe. Tunnistaja Agnes Pihlak ütlustest nähtub, et sõiduk liikus ebakindlalt, kuid täpsem info juhi sõidustiili kohta puudub. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et ta arvas, et ta on kaine. Kui isik peab end kaineks, kujutab ta oma mõttelaadilt teatud ohtu, mis realiseerub sõiduki juhtimises. Taoline asjaolu viitab sellele, et isik ei ole võimeline adekvaatselt hindama oma tervisliku seisundit. Tegemist on eneseregulatsiooni puudulikkusega, sest juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kohus nõustub aga kohtuvälise menetlejaga, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest taoline eksimus ei ole vabandatav ja I.N tuleb karistada. Sellest hoolimata kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurusega ning on seisukohal, et 26.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2316,17,003963 tuleb tühistada nii
lg 2 alusel määratud rahatrahvi 210 trahviühikut (840 eurot) suuruse osas, samuti ka
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi 4 saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja karistuse määramisel ei arvestanud I.N-i isikut. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole I.N varem mootorsõiduki juhtimine eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud. Menetlusalune isik oli küll karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (
Seetõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, kuid arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse
lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, peab võimalikuks selle vähendamist keskmise määrani, s.o 150 trahviühikut (600 eurot). Kaebusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt on I.N-i ülalpidamisel 2 alaealist last, millega seoses kohus peab võimalikuks rahatrahvi tasumise ositi. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on käesoleval juhul samuti ebamõistlik ja oluliselt piirab isiku võimalust tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärgiks on eelkõige tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 26.07.2017 otsuse väärteoasjas nr 2316,17,003963 I.N-ile
lg 2 ja
lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega määrab I.N-ile
S § 66 lg 2 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul.
lg 3 p 1 alusel I.N-ile lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks kohus tühistab täies ulatuses. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, et mõjutada I.N hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.