← Eesti

4-18-4306/10

Obsah (8)§ 132§ 123§ 87§ 19§ 150§ 29§ 204§§ 120

4-18-4306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2018. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-4306 Kohtunik Piia Jaaks

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on andnud nõusoleku kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses / KT tl 18-19, tl 21-22/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluses toimub asja arutamine kiirmenetluse otsuses oleva väärteokirjelduse piires. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas D .R on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. S.E on menetlusaluse isikuna kiirmenetluse otsuse omakäeliselt kirjutanud, et kiirustas praamile ületades kiirust. Tegu on ebaõige ja hoolimatu kaasliiklejate suhtes ning kahetseb oma tegu sügavalt. 03.08.2018 kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et Suuremõisa- KäinaEmmaste

  1. km on D.R juhtinud mootorsõidukit Mazda 6 rg -märk * * ning politseiametnik K P on 03.08.2016 kell 17.06 fikseerinud kiirusmõõturi Stalker Dual nr DC 095739 lugemi 116 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääratlus + - 8 km/h, lõplik 2 4-18-4306 mõõtetulemus 108 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, märkuseid ei olnud. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Kiirusmõõturi protokoll on allkirjastatud protokollija-mõõtja, tunnistaja ja menetlusaluse isiku poolt. Kohus leiab, et need kaks tõendit kinnitavad kokkulangevalt, et D.R on toime pannud teo, mille toimepanemist 03.08.2018 talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse. D.R rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1 mis sätestab, et suurim sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et D.R poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 1 sätest atud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et D.R pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. D.R on oma käitumist selgitanud, et kiirustas praamile ületades kiirust. Seega toimus kiiruse ületamine tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. D.R on talle süüks arvatud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et D.R-i poolt toime pandud tegu v astab LS § 227 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu le, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kiirmenetluse otsuse tegemise aeg Esitatud kaebuses leiab D.R, et kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, kuna 03.08.2016 ei omanud tema mootorsõiduki juhtimisõigust ja ei viibinud Hiiumaal. Kohtuväline menetleja on tunnistanud, et väärteootsuse kuupäev on ekslikult kirjutatud valesti - 03.08.2016, kuid õige pidanuks olema 03.08.
  2. Kiirmenetluse otsuse lahtris „Koostamise koht/aeg“ on tõepoolest otsuse tegemise ajana märgitud 03.08.
  3. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-119-12 p 6, 8, 7 on käsitletud samuti olukorda, kus väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise aeg märgitud ekslikult. Riigikohus on leidnud, et

§ 19

lg 1 p 1 kohaselt on oluline, et väärteo toimepanemise aeg oleks väärteoprotokollis märgitud. Samas on Riigikohus leidnud, et kui väärteo toimepanemise aeg on märgitud ekslikult valesti, ei ole see automaatselt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes, mis kohustaks väärteomenetlust lõpetama.

Riigikohus on leidnud, et kohus on kohustatud sellisel juhul tuvastama, kas väärteo toimepanemise õige aeg on tuvastatav väärteomaterjalides olevate muude tõendite pinnalt. Kiirmenetluse otsuses lahtris allkiri on D.R andnud allkirja selle kohta, et ta on kiirmenetluse otsuse 03.08.2018 kätte saanud. Samuti on kiirusmõõturi kasutamise protokoll is korduvalt kirjas kuupäev 03.08.2018, protokoll on allkirjastatud menetlusaluse isiku, mõõtja-protokollija ja tunnistaja poolt. Kohus leiab, et eelkirjeldatu pinnalt on üheselt tuvastatav, et kiirmenetluse otsus on koostatud 03.08.2018. Seega ei ole kiirmenetluse otsusesse ekslikult märgitud otsuse aasta kiirmenetluse otsuse tühistamise aluseks. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsusesse sattunud kirjaviga tuleb parandada ja õigeks tuleb lugeda, et kiirmenetluse otsus nr 2390,18,000241 koostamise aeg on 03.08.2018. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, väärteomenetluse lõpetamiseks.

§ 30 loetletud aluseid Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 3 4-18-4306 LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on D.R-i karistanud rahatrahviga 15 trahviühikut s.o 60 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis D.R puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et D.R süü on keskmisest suurem – kiirust on ületatud lõikes 1 ette nähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 13 olev karistusregitri teati näitab, et D.R on karistamata isik. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaolu ga, kuidas kaitsta õiguskorda. D.R on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul tahtlikult ületas kiirust. Liikluseeskirju peavad täitma kõik liiklejad ja see kohustus on sätestatud kõikide liiklejate turvalisuse huvides. Eirates tahtlikult kehtestatud piirkiirust, väljendab liikleja oma ükskõiksust teiste liiklejate turvalisusesse. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt D.R-ile määratud karistus vastab KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Karistuse täitmine Kuna D.R vaidlustas väärteootsuse, siis rahatrahvi tasumine ei toimu enam väärteootsuses näidatud tähtajal vaid vastavalt

§ 204

lg 3, mille kohaselt rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Trahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on näidatud politsei poolt koostatud kiirmenetluse otsuses.

§ 204

lg 3 alusel, kui trahv ei ole tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Tasumata trahvile lisanduvad täitemenetluse kulud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et D. R kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus parandab kiirmenetluse otsuses oleva kirjavea ja muus osas jätab kohtuvälise menetleja väärteootsus muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS §§ 227 lg 1, 15 lg 1 p 1 , KarS § 56 lg 1,

§§ 120lg 1, 132 p 2, 133, 134.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.