S § 63 lg 1 alusel
lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt tuli sõber külla, sõber on invaliid ja liigub ratastoolis. Tegid sauna, kuid sõbra autojuhiks olnud tuttav jõi ennast täis ja ei olnud võimeline enam sõitma. Oli ka ise paar purki õlut joonud, kuid sõber oli vaja koju saada. Sõber oli auto omanik, kuid auto ei olnud veel ümber registreeritud, mistõttu on märgitud omanikuna teine isik. Juhtimisõigust ei ole ja ka ei anta, sest põeb I astme diabeeti. Selle tõttu ei tarvita ka enam alkoholi, väga harva vahest. Kuna sõbral võetud juht oli täis, raha takso jaoks ei olnud, siis tuli sõber kuidagi ära viia. Sõitma hakkas kodust xxxx, xxxx peeti kinni. Otsiti muid võimalusi, kuid inimesed olid tööl ja keegi tulla ei saanud. Sõber oli pärast teel olnud neli tundi enne kui kaine juht leiti. On ka varem sõiduki juhtimiselt kinni peetud. Rahatrahvid on tasumata, rahalised vahendid puuduvad. Kriminaalhooldaja ei ole ka piiri taha tööle laknud. Uuel aastal loodab siiski tööle saada, et hakata trahve tasuma. Saab aru, et käitus valesti ja tuleb karistust kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Oli teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, samuti sellest, et oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Vaatamata varasemale kogemusele kristuste osas samasuguste rikkumiste eest ei näinud takistusi toime panna uued rikkumised. Tegemist on enamohtlike süütegudega, milliste tõttu saab vigastada ja surma palju liiklejaid. Menetlusalune isik pidas tähtsamaks enda heaolu, täita kohustus sõbra ees sõber koju toimetada. Oli võimalus õiguserikkumised ära hoida. Karistuse liigi osas ei ole rahatrahv põhjendatud, kuivõrd menetlusalune isik on töötu, sissetulekut ei ole ja ta pole võimeline rahatrahvi tasuma. Ainus kohaldatav karistusliik on arest. Selline karistus annab võimaluse sügavamalt järele mõelda, milline käitumine liikluses on oodatav, samuti selle üle, millal võib sõidukit juhtida ja millal mitte. Väärteoprotokollis on menetlejal tekkinud inimlik eksitus, kui teo toimepanemise ajana on märgitud 2018. Kõik väärteoasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et süüteod on toime pandud 2019. aastal. Arvestades KarS § 56 sätteid, preventsioone, taotleb menetlusaluse isiku karistamist karS § 63 lg 1 alusel
Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et väärteoprotokoll on koostatud 23.09.2019 selle kohta, et menetlusalune isik 23.09.2018 kella 16.10 pani toime temale inkrimineeritud väärteod. Samas nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, näidu väljatrükist ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et väärteod on toime pandud mitte 23.09.2018, vaid 23.09.2019. Sellisele asjaolule viitavad ka teised menetlusdokumendid. Seetõttu leiab kohus, et väärteoprotokolli märgitud väärteokirjelduses on väärteo toimepanemise aja osas aastaarvuga eksitud ja tegemist on kirjaveaga ning õigeks aastaarvuks tuleb lugeda 2019.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt V.T juhtimisõigus 23.09.2019 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 02.03.2019 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli
02.03.2019 koostatud sõiduki 2 juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest karistatud ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka
Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 23.09.2019.a kella 16:55 kuni 16:59 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-19-00052). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,52 ja 0,51 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,46 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja I I, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,46 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,46 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime 3 pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on lisaks teistele kuritegudele korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning talle on mõistetud selle eest vangistus. Lisaks on isikut ühel korral karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Eelnimetatud liiklusalase väärteo eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, karistati isikut rahatrahviga. Kuna V.T talle määratud rahatrahvi tähtaegselt ning vabatahtlikult ei tasunud, sest tal puudusid selleks rahalised vahendid, samuti puudus vara, millele sissenõuet pöörata, asendati Harju Maakohtu kohtumäärusega nr 4-18-414/7 isikule määratud rahatrahv arestiga. Lisaks sellele nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et teda on karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ning menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on ka see karistus rahaliste vahendite puudumise tõttu tasumata. Arvestades nii rahatrahvi kui rahalise karistuse tasumata jätmist ning püsiva ja legaalse sissetuleku puudumist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite maksmiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seega varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek ning tal on senini tasumata varasemad rahalised mõjutusvahendid ning võlgnevuste tõttu on ka tema pangakontod arestitud, siis ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Puutuvalt rahatrahvi kui tulemuseta jäänud karistusliiki, näitab ka uue väärteo teadlik ja eesmärgipärane toimepanemine – isik on taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel puudub juhtimisõigus olles samal ajal ka juhile keelatud seisundis . Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on juba kolm korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning teist korda on ta ajal, mil tal puudub juhtimisõigus, kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist ning liikluse ohustamist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü
Ehkki lubatud alkoholipiirmäära on ületatud vähesel määral alla
lg 2 sätestatud keskmise määra, on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel ühe liiklusalase väärteo, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud ning kahetsust ei avaldanud menetlusalune isik ka kohtuistungil. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks 4 arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest ajal, mil tal puudus juhtimisõigus. Samuti on teda korduvalt karistatud kriminaalkorras sõiduki joobes juhtimise eest. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses ning selle ohustamisele. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, vaid aresti on kohaldatud karistuse asendamise korras, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb määrata arest, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, kuid jääb vähesel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal ning annaks menetlusalusele isikul arusaama, et järgmise süüteo toimepanemisel saab karistus olema oluliselt rangem. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.