Obsah (9)

§ 76§ 75§ 751§ 121§ 64§ 68§ 74§ 200§ 761

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2020, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-764 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kohtuasi Viru Vang

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata G S katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 07.12.2020 ning katseajaks allutada G S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada G S käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas -xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada G S käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 2 p -des 2, 7 ja 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata G Si elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata G S kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada G S tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 177,12 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi Nikolai Kõivu poolt süüdimõistetu G Si kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 177,12 eurot riigi kanda. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, G S, kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-764 tunnistati G S süüdi

§ 121

lg 1, § 199 lg 2 p 5, 7, 9, § 215 lg 2 p 2 ja § 200 lg 1 järgi ning kohus mõistis talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva karistusaja hulka ning kohus luges G S i ärakandmata karistuseks vangistuse 1 aasta 11 kuud 26 päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata ning G Sile määrati katseajaks 2 aastat 6 kuud. Kohus kohustas G Sit täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning määras

§ 75

lg 2 p 4 alusel G Sile käitumiskontrolli ajaks kohustuse jätkata üldhariduse omandamist. Tartu Maakohtu 23.11.2018 määrusega pöörati G S Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges G S mõistetud vangistuse kandmise alguseks 11.12.

1. Viru Vangla esitas 03.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava G S tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht 2 Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta G S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, G Si ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 22.01.2020 kohtuistungil avaldas G S, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta on valmis täitma kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ning ta on teadlik ka sellest, mis tähendab elektrooniline valve. Käesoleval hetkel elab ta emaga ning ka tema isa on valmis teda toetama. Ta on 17-aastane ning soovib õppida ning asuda tööle. G S selgitab, et temale mõistetud karistus jäeti varasemalt tingimisi kohaldamata, kuid ta sattus alkoholi ja sõprade tõttu vanglasse. Kui varasemalt kriminaalhoolduse ajal tarvitas ta alkoholi ja kontrollnõudeid ei täitnud, siis nüüd saaks ta kontrollnõuete täitmisega hakkama, sest ta ei taha enam vanglasse tagasi tulla. G S lisab, et tal võimaldati käia kodukülastusel ning kodukülastus läks hästi. Lubab, et alkoholi edaspidi ei tarvita ning kinnitab, et vanglas tal probleeme ja rikkumisi ei ole olnud. Kaitsja nõustus kohtuistungil prokuratuuri seisukohaga ning leidis, et G S tuleks vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leidis, et G Si võiks ennetähtaegse vabastamise korral allutada elektroonilisele valvele. G S on olemas elukoht ning tema ema on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja tõdeb, et G S puudub käesoleval hetkel töökoht, kuid seda ei saagi olla, sest G S on alaealine. Varasemalt olid perekonnal rahalised raskused põhjusel, et lapse isa ei maksnud lapsele elatist, kuid nüüd on isadus tuvastatud ning isa maksab elatist. Kui varasemalt lapse isa kasvatamisega ei tegelenud, siis nüüd on G S olemas ka seaduslik isa ning isa lubas rohkem pojaga tegeleda. Vangla on märkinud, et G S lõpetas
2. klassi, läbis erinevad sotsiaalprogrammid, käis psühhiaatri vastuvõtul ning ka kodukülastus kulges probleemideta. Nüüdseks on G S kandnud vanglas karistust rohkem kui aasta ja isik on teinud endale järeldused, et soovib olla edaspidi õiguskuulekas. Ka prokurör toetab G Si ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palub, et kohus vabastaks G Si tingimisi enne tähtaega, kuid peab vajalikuks, et kohus kohaldaks G Si suhtes elektroonilist valvet. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. G S mõisteti alaealisena süüdi muuhulgas

§ 200

lg 1 järgi, s.o röövimises, mis on esimese astme kuritegu ning pool karistusajast täitu s G S 09.12.2019.

§ 761

lg 1 p 2 ei kohusta alaealisena kuriteo toime pannud isikut ennetähtaegselt vabastama, kuid säte annab kohtule kaalutusõiguse otsustamaks, kas vabastada süüdimõistetu või mitte, arvestades

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 G S on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Kohus andis süüdimõistetule võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus ja kohus pidi pöörama G S mõistetud karistuse täitmisele, sest süüdimõistetu rikkus üldhariduse omandamise kohustust ning registreerimiskohustust. Tõsi, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine muudab kohut süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise suhtes ettevaatlikumaks. Samas võtab kohus arvesse, et tegemist on noore inimesega, kelle puhul võib reaalses vangistuses viibitud aeg ja vangistuses läbitud tegevused avaldada suurt mõju oma varasema eluviisi muutmiseks. G S puhul on olnud kuritegude toimepanemise põhjusteks majandusliku kasu saamine, grupi mõju, alkoholi kuritarvitamine, sotsiaalsete oskuste ja viha kontrollimise puudulikkus ning impulsiivne ja tagajärgedega mittearvestav käitumine. Vangla materjalidest selgub, et G Si probleemkäitumise põhjustega on vanglas tegeletud. Kinnipeetav omandas vangistuses põhihariduse, osales pereteraapias, käis psühhiaatri vastuvõtul, läbis sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osales sotsiaalprogrammis EQUIP. G S on temale mõistetud karistusajast ära kandnud juba rohkem kui pool ning ta on ennast käesoleva ajani vangistuses korrektselt ülal pidanud. G S ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta osaleb vanglas motivatsioonisüsteemis, kus on hea käitumise eest välja teeninud preemiaid ning talle on võimaldatud motivatsioonisüsteemi raames osaleda ka väljaspool vanglat korraldatud kodukülastamisel, mis kulges probleemideta. Hea käitumine karistuse kandmise ajal ning erinevate tegevuste läbimine annab kohtule alust loota, et süüdimõistetu on oma hoiakuid muutnud. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused soodustavad tema õiguskuulekust vabaduses. G S on avanenud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamiseta, kuid ta on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema ennetähtaegse vabastamise korral. Tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning elukohta on elektroonilise valve paigaldamine võimalik. Kui varasemalt kasvatas G S ema üksinda ning emal oli raskusi lapse kontrollimise, ohjamise ning piiride kehtestamisega, siis käesolevaks ajaks on ka G S isa lubanud samuti pojaga tegeleda. Positiivne on seegi, et kinnipeetav osales vanglas pereteraapias ning tema suhted emaga ja perekonnaga on muutunud vangistuses paremaks. G S ei ole tööharjumust ja töökogemust ning noore ea tõttu võib olla töökoha leidmine keeruline. Samas on tähtis, et kinnipeetav on motiveeritud edasi õppima ning G Si ema on valmis poega igati toetama. G S on vanglas diagnoositud alkoholi kuritarvitamine. Süüdimõistetu on vangistuses läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ta tunnistab alkoholi kahjulikkust. Tõsi, kinnipeetava varasemat elukäiku (tarvitas katseajal korduvalt alkoholi, pani alkoholijoobes toime süütegusid) arvesse võttes ei saa tagasilangust välistada, kuid sõltuvusainete tarvitamise oht püsiks ka vangistuse täielikul ärakandmisel. Alkoholiga seonduvat riski aitaks vähendada

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi ning suuremat kontrolli isiku käitumise üle tagaks kindlasti ka elektrooniline valve. Kuna G Si ema sõnul oli poeg sõprade poolt mõjutatav ning sõprusringkonda kuulus ka kriminaalkorras isikuid, siis aitaks uute kuritegude toimepanemise riski maandada ka

§ 75

lg 2 p-s 7 sätestatud kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata. Kohus, võttes arvesse kõiki

§ 76

lg -s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et G Sile tuleb anda võimalus näidata, et ta on käesolevast vanglakaristusest õppinud ning teinud endale mõistetud karistusest järeldusi. Käesoleval juhul toetavad G Si vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ka vangla ja prokuratuur. 4 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ning juhindus

§ 76, 761 , Kr

MS § 426, § 432, § 384, § 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5