KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10413 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Vi ru Vangla materjalid T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.G, i.k. xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.06.2013 ja lõpp 28.02.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg
- 11.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta T.Gvangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista T.G-lt menetluskuluna riigituludesse 114 eurot kaits etasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900 , selgitusse märkida „T.G, 1-13-10413, menetluskulud“. Kui r ahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse äitemenetluse t seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendi test Advokaadibüroo LMP kasuks 114 eurot (sh k äibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu T.G kaitsjana riigiõigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse ärakiri saata Viru Va nglale, T.G-le, kaitsjale ja prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.03.2014 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 214 lg 2 p 1,4, § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti talle KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetu karistust kolmandiku võrra ning isikut karistati va ngistusega 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 04.09.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aluseks loeti 28.06.
- Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega ettepanekuga määrata kinnipeetava katseajaks kuni määratud karistusaja lõpuni s.o. 28.02.2016 ja allutada isik katseajaks käitumiskontrollile koos lisakohustuste täitmisega. Kohtuistung T.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et vaatamata sellele, et tal on jäänud karistusaja lõpuni 3 kuud, soovib ta siiski vabaneda ennetähtaegselt ja asuda õppima keevitaja ametit. Plaan on asuda elama ema juurde 2-toalisesse korterisse koduste ülalpidamisele ja võtta end töötuna arvele. Narkootikumidega probleem ei ole, alkoholi vabaduses tarvitada ei tahaks. Kinnitab, et sattus vanglasse 15-aastasena, kuna oli noor, ei mõelnud oma peaga ja oli mõjutatav. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega . Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. T.G puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui mh I astme vägivaldsete kuritegude (röövimise ja väljapressimise ) toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 761 lg 1 p 2 mõttes) avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja on seisukohal, et T.G tuleks vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna tegemist on väga noore isikuga, kes on alles saanud täisealiseks ja on aru saanud, et varasemalt ei ole ta tegutsenud õigesti. Ta on vanglas läbinud mitmed sotsiaalprogrammid, tegelenud psühholoogiliste probleemidega ning muutnud ellusuhtumist ja soovib juba alates veebruarist minna õppima. Kaitsja märgib, et T.G edaspidine viibimine vanglas ei osutuks otstarbekaks ning see ei täidaks karistuse eripreventiivset eesmärki, kuivõrd tegemist on alaealisega, kes on teinud omad järeldused. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.G näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteokorras 11 korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab väljapressimise eest, mis on toime pandud grupis, asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud grupis, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Kinnipeetava käitumist ja kuritegusid iseloomustab majandusliku kasu saamise eesmärk ja grupi mõju. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetaval on vangistuses 2 kehtivat ja 9 arhiveeritud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja tagajärgedest ning ei ole ka vangi stuses ülesnäidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise munitsipaalkorteriga, kus elavad peale kinnipeetava ema ka veel kasuisa ja alaealised õed ning vend. Kohtu hinnangul on korter ülerahvastatud, kuigi isikul on vabanedes olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vangistuse ajal on T.G omandanud põhihariduse Jõhvi Gümnaasiumis. Samuti on positiivne see, et isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja EQUIP, osalenud välitoitlustuse erialaõppes motivatsioonisüsteemi raames ning korduvalt viibinud vestlustel psühholoogi juures. Eeltoodust järeldab kohus, et kinnipeetav on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Kohus leiab, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetavat ootab vabanedes lähivõrgustik ema, kasuisa, venna ja õdede näol. Samas märgib kohus, et ema ja kasuisa on kriminaalkorras karistatud ning vend on probleemkäitumisega noor. Seega on alust arvata, et T.G puudub vabaduses seaduskuulekas lähikond, kes teda moraalselt toetaks. Ka suhtlusringkonna moodustavad probleemse käitumisega noored, kes võivad kinnipeetavale avaldada negatiivset mõju. Samuti puudub isikul vabanedes töökoht. Kohus märgib, et kuna kinnipeetaval on tasumata võlgnevusi 3758 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. Samuti võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste 3 ilmnemisel. Majanduslike raskuste saabumine on aga tõenäoline, kuna perekonna sissetulekud moodustuvad kinnipeetava ema töövõimetuspensionist, lastetoetustest ning võetavatest kiirlaenudest. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub erialane kvalifikatsioon, mis raskendab kinnipeetava olukorda ja konkurentsivõimet tööturul. Vangla hinnangul iseloomustab T.G riskiv ja hoolimatu elustiil, probleeme lahendab seadusevastaselt, arvestab ainult lühiajaliste tagajärgedega mõtlemata tulemustele pikemas perspektiivis. Konfliktiolukorras võib kasutada vägivalda. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele, ta võib toime panna uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus nõustub prokuröriga ja märgib, et tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest (mh vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. T.G kannab liitkaristust, mh röövi toimepanemise eest. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Antud juhul on põhjendatud jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kohus on ka seisukohal, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (kindel elukoht, toetav ema) ja käitumine karistuse kandmise ajal (hariduse omandamine , sotsiaalprogrammide läbimine) ei kaalu üle s tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks –nende elu, tervise, isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 1 Ka ei kohaldu T.G puhul KarS § 76 lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue, kuna ta kannab mh liitkaristust KarS § 200 lg 2 p 4,8 ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ettenähtud I astme tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kristel Vedro Kohtunik 4