1-15-771 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-771 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistu

§ 294lg- le 1 tuginedes, nähtub, et G.

Kravtšenkol olid kokkulepped turvatöötajatega, millisesse kauplusesse saab vargile minna ilma, et nad vahele jääks. Selle eest pidi pool varastatud kauba hinnast andma G. Kravtšenkole, kes edastas raha turvamehele. Kuna ta turvameestele eriti tähelepanu ei pööranud, siis ei osanud ta neid ka tagantjärgi ära tunda. Kuid tema sõnutsi oli tegemist noorte meestega. Kaasas olnud naised tunneb piltide pealt ära kui Lya, Tamara, Galina ja Valentina. 3.

1. B.Kütluste kohaselt ta täpselt ei mäleta, millal ja kus mingi turvamees töötas, aga mäletab seda, et seal poes, kus töötas Vitali, pidi võtma alkoholi turvamehe jaoks. Ä ratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on ta V. Platonovis ära tundnud XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX turvamehe, kes ei takistanud nende varguse toimepanemist ja kellele tuli lisaks raha maksmisele ka alkoholi võtta. 3.
2. A. Z kohtueelses menetluses antud ütlustest,

§ 294lg -le 1 tuginedes, nähtub, et G.

Kravtšenko tegi ettepaneku minna ka uplustesse varastama. Tal olid kokkulepped turvameestega, et need vargustesse ei sekku. Poest väljudes turvamees neid kinni ei pidanud ja pärast andis mingi .raha V.F-ile , kes andis selle turvamehele edasi. Ta ei mäleta täpselt, mis kaupa ja mis päeval kuskilt poest võttis, aga mäletab, et Vitali jaoks pidi võtma alkoholi. Samuti mäletab, et teel koju nägi oma trepikoja juures, kuidas V.F vestles kõrgendatud toonil turvatöötaja P.D-ga, kes töötas 3 XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX . Nad tülitsesid omavahel. Nende vestlusest sai aru, et Galina ei soovinud Vitalile raha maksta. Nad karjusid teineteise peale ja Vitali lahkus. A.Z on ka äratundmiseks esitamisel tundnud P.D ära XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX turvamehe, kes ei takistanud nende varguse toimepanemist ja kellele tuli lisaks raha maksmisele ka alkoholi võtta ning keda ta .nägi V.F-iga vestlemas kodu trepikoja juures. 3.6. V. Olekhneva kohtueelses menetluses antud ütlustest,

§ 294lg- le 1 tuginedes, nähtub, et G.

Kravtšenko pakkus toime panna varguse. Taloli turvamehega kokkulepe. V. Olekhneva s õitisXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX juurde, kus olid ka teised Galina tuttavad naisterahvad Lya, Tamara, Galina, Natalja ja Ljudmilla. Nad läksid kõik koos kauplusesse ja ta võttis poest kõik, mis vaja oli. Kassas maksis vaid osa kauba eest. Poest lahkudes vaatas Galina kauba üle. Ta andis Galinale raha kuskil 15-20 eurot. Turvatöötajat nägi hästi ja võib ta ära tunda. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on ta V . Platonovis ära tundnudXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX turvamehe, kes ei takistanud nende varguse toimepanemist ja kellele tuli lisaks raha maksmisele ka kaupa võtta. – 3.

1. M.T ütluste kohaselt rääkis ta V.F varguste toimepanemise plaanist ka P.D-le, kes töötas temaga ühes firmas. Peale seda tutvustas ta Vitalit Galinale. Vitaliga olid tal tööalased suhted, kuid suhtlesid ka väljaspool tööaega. M.T kinnitas, et ta tunneb NP P.D endist abikaasat, kuid suhted temaga puuduvad. 3.
2. P.D-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX videosalvestusi. Sellest nähtub, et
3. veebruaril 2012 kell 13:05 sisenevad Tallinnas XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXse V.F, T G. . Posudievskaja, V. Olekhneva, O.K , D .R ja B.K. Samal ajal on turvamehena tööl P.D. V.F, A.Z, V. Olekhneva, O.K, D.R ja B.K jalutavad poes ostukäruga ringi, panevad osa kaupa käekotti ja osa kaupa kärusse, suhtlevad omavahel. Näha on ka see, et turvamees ei takista neid, vaid vastupidi, 45 minuti jooksul ei jaluta ta kordagi ostusaalis riiulite vahel ringi, vaid tegeleb ostukorvide tõstmisega. Samuti vestleb üle 10 minuti kaastöötajaga. Samas näha on, et vahetevahel vaatab P.D naiste poole. Kella 13:49 paiku lahkuvad naised poest, maksavad vaid osa kauba eest ning kotis oleva kauba eest ei maksa. Turvamees ei takista nende poest lahkumist. 3.
4. Eelloetletud tõendite põhjal järeldas maakohus, et P.D oli varguste toimepanemise ajal XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX turvamehena tööl. Varguste toimepanemise ajal ei liigu ta ostusaalis ringi ega tegele enda töölepingujärgsete tööülesannete täitmisega, vaid tõstab ostukorve ja jutleb kaastöötajaga. Kohus leidis, et kaassüüdistatavad ei olekski üldse vargusi toime panema hakanud, kui nad ei oleks teadnud, et V.F on turvamehega kokkulepe. Kokkuleppe olemasolu kinnitavad nii kaassüüdistatavate ütlused kui ka kaudselt ka kaupluse videosalvestise vaatlusprotokoll. Lisaks tugines maakohus ka M.T ütlustele, mille põhjal tuvastas maakohus selle, et P.D oli varguste toimepanemises osalemisest huvitatud ja seetõttu tutvustas M.T teda varguste plaani 4 väljatöötanud V.F-ile. V.F ütluste põhjal tuvastas maakohus, et P.D ja V.F leppisid varguse asjaoludes ja P.D tasus kokku (raha ja alkohol). Kohtu veendumust selles, et P.D ja V.F omavahel suhtlesid, kinnitasid täiendavalt veel ka A.Z ütlused. Kaassüüdistatavate ütluste, aga ka äratundmiseks esitamise protokollidele tuginedes jõudis kohus veendumusele, et P.D oli tõepoolest see turvamees, kelle töölviibimise ajal oli võimalik takistamatult vargused toime panna ning et tasuna selle eest tuli P.D jaoks varastada alkoholi ja anda raha. 3.
5. Maakohus luges M.T ütlused usaldusväärseteks, nõustumata kaitsja väitega oluliste vastuolude kohta tema kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütluste vahel. Maakohus leidis, et vastuolud M.T ütlustes puudutavad väheolulisi detaile ja ta on nende vastuolude tekkimist ka kohtuistungil veenvalt selgitanud. Maakohtu hinnangul ei ole ühtki tõendit, mis kinnitaks P.D väidet, nagu oleks kaassüüdistatavad teda inkrimineerivad ütlused omavahel kokku leppinud ja nagu nad valetaks tema peale tema lapse ema NP tellimusel. Kinnitust ei ole leidnud ka P.D alibi. Eelneva põhjal luges maakohus V. Platonovi ennast õigustavad ütlused ebausaldusväärseteks ja jättis need tõendite kogumist välja. 3.
6. Maakohus leidis, et kõik varguse objektiivsed koosseisutunnused on kaassüüdistatavate (s.h P.D ) puhul tõendamist leidnud. Kohus järeldas neile tõenditele tuginedes, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokku lepitud rollijaotusele, kus P.D turvamehena pidi toime pandava varguse suhtes jääma passiivseks. Subjektiivses koosseisus tuvastas maakohus, et kaassüüdistatavad tegutsesid kavatsetusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni P.D kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja P.D õigeksmõistmist . 4.
8. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, märkides, et maakohtu otsuse põhistus on P.D osas ebapiisav ja ebaveenev, mistõttu on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et P.D oli teadlik kaassüüdistatavate toimepandud vargustest. 4.
9. Kaitsja leiab, et P.D on
10. veebruaril 2012 toimunud vargusega seotud tema endise abikaasa NP korraldatud kättemaksuna. P. Butalovil ja NP-l on suhe ja NP eesmärk on P.D-lt ära võtta nende ühise lapse hooldusõigus. Seega peab kaitsja M.T P.D-sse vaenulikult suhtuvaks isikuks. P.D hinnangul ei ole äratundmiseks esitamise protokollide põhjal tema äratundmine usutav, sest selles menetlustoimingus on tema pildina kasutatud pilti aastast
11. Kaassüüdistatavad on tema kohta rääkinud aga üksnes seda, mida neile on öelnud V.F . V.F on ainus süüdistatav, kes on väitnud, et ta suhtles enne varguste toimepanemist P.D-ga. Teiste kaassüüdistatavate teda süüstavad 5 ütlused on sisult oletuslikud ja nende põhjal tehtud maakohtu P.D üüd kinnitavad järeldused viitavad kohtuliku uurimise ühekülgsusele ja puudulikkusele. 4.
12. Kaitsja arvates on kaassüüdistatavate A. Z ja V.F ütluste vahel vastuolu, kuna G. Krvatšenko ei ole midagi rääkinud konflikti st V. Platonoviga raha pärast, kuid A.Z ütlustest nähtub niisuguse konflikti olemasolu. 4.
13. Ülejäänud tõenditest (peamiselt asitõendite vaatlusprotokollid ning äratundmiseks esitamise protokollid ) nähtub kaitsja arvates üksnes see, et P.D oli varguste toimepanemise ajal tööl XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX. 4.
14. Kaitsja arvates on maakohus vastuoluliselt järeldanud, nagu viibinuks kaassüüdistatavad kuritegu toime pannes XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX kokku 55 minutit, ehk küll asitõendi vaatlusprotokolli põhjal olid nad seal ainult 44 minutit. Kohtu järeldused P.D tegevuse kohta müügisaalis varguse toimepanemise ajal (vestlus kaastöötajaga ja korvidega toimetamine, mis ei kuulu tema töölepingujärgsete töökohustuste hulka) ei arvesta kaupluse faktilise töökorraldusega, mille kohaselt kohustati turvamehi ka ostukärude ja –korvidega tegelema. 4.
15. Apellandi hinnangul on maakohus jätnud tõendite uurimisel tekkinud kahtlused P.Dkasuks tõlgendamata, rikkudes nõnda põhimõtet.
16. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja oma apellatsiooni juurde, paludes selle rahuldada. Süüdistatav toetas apellatsiooni ja palus selle rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse P.D-le süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju seisneb taotluse kohaselt tema kahtlustatavana kinnipidamises 3.-
17. veebruarini
18. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ga, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et apellatsiooni s toodud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja seda alljärgnevatel põhjustel.
20. landi Apel arvates on tõendamata see, et P.D oli teadlik kaassüüdistatavate naisterahvaste toime pandavatest vargustest. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus on jõudnud põhjendatult vastupidise järelduseni, analüüsides kogumis esmalt F.BP.ja V.F ütlusi, millest nähtuvalt tutvust as M.T oma kolleegile P.D-le V.F väljatöötatud varguste plaani ja viis need isikud seejärel ka omavahel kokku. V.F ja P.D leppisid kokku varguse toimepanemise üksikasjades, sh P.D tasus (alkohol ja raha). Neid ütlusi kinnitavad maakohtu hinnangul k a asitõendina vaadeldud XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokoll, millest nähtub P.D käitumine varguste toimepanemise 6 ajal, kaassüüdistatavate naisterahvaste ütlused turvamehe rolli, temale makstava tasu ning tema jaoks võetava alkoholi kohta, samuti äratundmiseks esitamise protokollid, millest nähtuvalt on A.Z , V. Olekhneva, O.K ja B.K tundnu V. Platonovis ära XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX
21. veebruaril 2012 tööl olnud turvamehe.
22. Ringkonnakohtu istungil selgitas süüdistatav, et ta ei saanud M.T märgitud ajal, s.o
23. veebruaril 2012 viimasega koos V.F juures käia, sest viidatud ajavahemikus oli üks neist alati tööl. Kolleegium selle väitega ei nõustu. V. M.T ega V.F ei ole andnud ütlusi, et V. Platoniv käis koos M.T-ga V.F juures
24. veebruaril
25. Maakohus ei ole ka sellekohast järeldust teinud. Kohtuistungil
26. augustil 2015 on G. Kravt šenko selle kohta rääkinud järgmist: „See oli nii, et Pavelil oli vaba päev, mõlemad tulid minu juurde koju“ (maakohtu
27. augusti
28. a protokolli lk 5). V.F öeldu kontekstist võib mõista üksnes seda, et kohtumine toimus enne
29. veebruari
30. M.T selgitas aga, et ta ei mäleta, millal ta P.D V.F-ile tutvustas (maakohtu istungi protokolli lk 13). Seega ei välista P.D esitatud tõend selle kohta, et ta oli ajavahemikul 12.-
31. veebruarini 2012 osa ajast tööl Politsei - ja Piirivalveametis, mitte kuidagi võimalust, et ta oleks saanud tuvastamata ajahetkel enne
32. veebruari 2012 koos M.T-ga V.F juures käia. Maakohus on eeltoodu osas tuvastanudki, et „[…] ei ole kinnitamist leidnud väide, et P.D ei -saanud 12.
33. 15.02.2012 V.F juures üldse viibida kuna oli tööl. Tõendatud on see, et P.D viibis tööl õhtul kella 20.00-st kuni 8-ni hommikul […]. Seega olid tal terved päevad vabad ja võimalik minna kuhu iganes, kohtuda ka V.F-iga .“ Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellisele järeldusele jõudnud põhjendatult ning sellega on kolleegiumi arvates tõendamist leidnud, et M.T käis koos P.D-ga enne
34. veebruari 2015 V.F juures.
35. Menetlusõiguse rikkumisi, millele kaitsja viitab, ei ole ringkonnakohus tuvastanud. Kolleegium märgib, et põhjenduste puudumise ega nende ebapiisavusena või kohtu järelduste mittevastavusena tuvastatud asjaoludele ei ole käsitatav pelgalt olukord, kus süüdistatav või kaitsja ei ole kohtu seisukohtadega nõus.
36. Meelevaldne on kaitsja apellatsioonis tehtud järeldus, justkui esineks maakohtu otsuses vastuolu ses osas, kui kaua viibisid kaupu varastanud naisterahvad
37. veebruaril 2012 XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX. Maakohtu otsuses märgitakse selle kohta alljärgnevat: „Lisaks sellele nähtub videosalvestuselt, et turvamees ei liigu selle 45 minuti jooksul kordagi ostusaalis riiulite vahel ringi, vaid tegeleb ostukorvide ja ostukärude värava juurde viimisega ning vestleb üle 10 minuti kaastöötajaga“ (vt maakohtu otsuse lk 68). Eelnevast ei nähtu, et maakohtu hinnangul oleks kogu tegevus kestnud 55 minutit. Maakohus on eelnevalt tuvastanud kaassüüdistatavate kauplusse saabumise ja sealt lahkumise aja ning selle, et P.D vaatas aeg-ajalt varastavate naiste poole (maakohtu otsuse lk 67). Seega on maakohus üheselt mõistetavalt kirjeldanud salvestisest nähtuva põhjal P.D tegevust 45 minuti jooksul (korvide tõstmine, vestlus kaastöötajaga ja asjaolu, et P.D ei jaluta ostusaalis ringi) ega ole kordagi käsitlenud sündmustikku 55 minuti jooksul. 7
38. P.D ja kaitsja tõstatatud kahtlused, nagu oleks kogu käimasolev kriminaalasi P.D vastu üksnes tema endise abikaasa NP kättemaks, on paljasõnalised, ebaloogilised, ebarealistlikud ja seega täielikult ebaveenvad. Nimetatud kahtlusi tõsiselt võttes peaks kohus jõudma järeldusele, et soovist P.D kättemaksuks kriminaalkuriteos süüdi lavastada, mõjutanud NPon ,M.T V.Fit t, A.Z , V. Olekhnevat, O.K, D.R ja B.K panema toime kriminaalkuriteo ja olema valmis kandma ka ise kriminaalvastutust. Kolleegium ei pea sellist stsenaariumit tõsiseltvõetavaks. Kaitsja ega süüdistatav ei ole osanud välja pakkuda ühtki selgitust, miks pidanuks keegi eelnimetatud isikutest, iseäranis aga V.F , A.Z , V. Olekhneva, O.K, D.R ja B.K, kelle jaoks P.D oli võõras isik, P.D peale valetama. Ka ringkonnakohus ise ei suuda ühtki niisugust põhjust tuvastada. Eeltoodud kaitseversiooni seab täiendavalt kahtluse alla asjaolu, et V.F , A.Z, V. Olekhneva, O.K ja B.K – isikud, kes ei olnud kunagi P.D-ga kokku puutunud, tundsid ta äratundmiseks esitamisel ära. Samavõrra ebaveenvad on kaitsja väited M.T ütluste ebausaldusväärsuse kohta. M.T ütlused P.D rolli kohta riimuvad V.F ütlustega ning neid kinnitavad teiste kaassüüdistatavate ütlused ja asitõendina vaadeldud XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokoll.
39. Asjaolu, et V.F, A. Z, V. Olekhneva, O.K ja B.K on P.D ära tundnud
40. a fotolt, ei sea äratundmiseks esitamise protokollide usaldusväärsust mingil viisil kahtluse alla. Nimetatud protokollidele lisatud fototabelis oleval fotol on P.D ringkonnakohtu hinnangul väga sarnane tema tänasele välimusele (sh soeng). Asjaolu, et kõik äratundmiseks esitamise menetlustoimingul osalenud kaassüüdistatavad suutsid P.D, keda nad olid kohanud vaid ühel korral, eksimatult ära tunda ka vanalt fotolt, vastupidi, üksnes tugevdab kolleegiumi veendumust, et äratundmine ei olnud juhuslik ning P.D ei aetud kellegagi segamini. Lisaks osutab kolleegium siinkohal aga ebaloogilisusele seväidetes kait . Nimelt ei ole P.D ega tema kaitsja kriminaalmenetluse käigus eitanud, et P.D viibis
41. veebruaril 2012 tööl XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXX, kus V.F, A.Z, V. Olekhneva, O.K ja B.K teda vargust toime pannes turvamehena kohtasid. Sellises olukorras ei ole aga mingit põhjust seada kahtluse alla seda, et need isikud turvamehe ka hiljem ära võisid tunda.
42. Apellant märgib, et põhimõtte kohaselt tuleks tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused, mida ei õnnestu kõrvaldada, tõlgendada süüdistatava kasuks. Edasiselt leiab ta, et kuna teiste süüdistatavate ütluste pinnalt ei saa P.D-le etteheidetava teo toimepanemist usaldusväärselt tõendatuks lugeda, siis tulekski need kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendada. Kolleegium leiab, et kaitsja on küll asjakohaselt viidanud KrMS § 7 lg 3 rakendamise alusele, kuid ei nõustu sellega, nagu oleks arutatavas asjas jäänud mingeid kõrvaldamata kahtlusi P.Düü osas või et kaassüüdistatavate ütlused ei oleks usaldusväärsed. Eelnevalt on juba käsitletud apellatsiooni konkreetseid väiteid, millega on püütud kahtluse alla seada ühe või teise tõendi usaldusväärsust, ning need väited kummutatud. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid kõrvaldamata kahtlused, mitte aga kõik asjaolud, mis kaitsja arvates võiks olla süüdistatavale kahjulik ud. Maakohus on andnud põhjaliku 8 hinnangu üksikute kahtluse alla seatud tõendite usaldusväärsusele ja teinud tõenditest neid kogumis analüüsides ja hinnates veenvad järeldused. Otsuse aluseks võetud tõendid riimuvad omavahel ja nende vahel ei esine mi ngeid põhimõttelisi vastuolusid. Seega ei esine arutatavas kriminaalasjas mingeid kõrvaldamata kahtlusi, mida saaks ja tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada.
43. Eeltoodust johtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata.
44. P.D kaitsja on esitanud kaks taotlust riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud seitse pooltundi apellatsiooni koostamisele. Teise taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud üks pooltund ringkonnakohtu istungil osalemiseks. Selle eest taotleb kaitsja tasu määramist kokku koos käibemaksuga 192 eurot. Kolleegiumi hinnangul on mõlemad taotlused vormiliselt nõuetekohased ja ka sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Seega, rahuldades kaitsja taotlused, määrab kolleegium kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks kokku kaheksa pooltunni eest 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot.
45. Kuna kolleegium teeb asjas KrMS §337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel P.D-lt riigi kasuks välja mõista.
46. Kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil taotluse V. Pla tonovile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, leides, et P.D-le tekitati 3.-
47. veebruaril 2014 kahtlustatavana kinnipidamisega mittevaraline kahju ja taotledes selle eest talle kokku 72,14 euro hüvitisena väljamõistmist. Kaitsja märkis, et taotlus esitati alles ringkonnakohtule põhjusel, et seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise põhimõtete muutumisega kriminaalmenetluse kestel puudus P.D varem asjakohane teave hüvitise taotlemise kohta. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg 1 p -le 2 võib isik kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju eest hüvitist nõuda juhul, kui ta mõistetakse õigeks või kui tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS g§ 199 l 1 p 1, 2 või 5 alusel. Kuna P.D süüdimõistev kohtuotsus jääb ringkonnakohtu poolt muutmata, puudub alus kaitsja eeltoodud taotlust rahuldada. Kuna P.D puudub arutataval juhul õigus süüteomenetluses kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks, ei võta kolleegium seisukohta kaitsja põhjenduste kohta seoses sellega, miks esitati kahju hüvitamise taotlus vastuolus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 18 lg -ga 1 hilinenult alles ringkonnakohtule ja kas selleks esines sama seaduse § 21 lg-s 1 nimetatud alus. / / 9