1-14-5735/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 17.06.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.06.2016 koht Kohtuasja number 1-14-5735 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.P, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 01.12.2014 ja lõpp 01.11.2017 RESOLUTSIOON Vabastada P.P temale Harju Maakohtu 01.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata P.P-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 01.11.2017, millest esimeseks 12 (kaheteistkümneks) kuuks allutada P.P kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada P.P katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada P.P katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest;  osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Määrata P.P kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada P.P tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista P.P-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu P.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, P.P-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 01.12.2014 otsusega tunnistati P.P süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 23.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.12.
2. P.P on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval hetkel kannab karistust tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud tervisehäire. Teo põhjuseks oli oskamatus lahendada konfliktolukorda ning tegu on toime pandud katseajal. Varasemalt on toime pannud kehalise väärkohtlemise. Kuriteod on 2 liigiliselt jäänud saamaks, kuid laadilt on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on impulsiivne käitumine. Kinnipeetav omandab alates 01.09.2015
3. klassis põhiharidust. Alates 02.01.2015 töötab vangla majandustöödel. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treeningus ja Viha juhtimine, omandas Kutseharidussüsteemis puhastusteeninduse eriala, motivatsiooniprogrammi raames osales toiduvalmistamise ja pagar-kondiitritööde koolitusel. Isikuga on läbi viidud riskipõhine vestlus seaduserikkumiste, kuritegeliku käitumise üle ning väärtushinnangutest, on motiveeritud elama õiguskuulekalt. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne kinnipidamist elas koos ema, õe ja vendadega aadressil xxxx, kuhu suundub elama peale vabanemist. Korter on 2-toaline ja kuulub perekonnale. Korter on üle rahvastatud ning halvas seisukorras. Enne kinnipidamist töötas ametlikult xxxx. Töö meeldis ning kinnipeetav oli motiveeritud tööl käima, sai aru sissetuleku vajadusest. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxxx. Kinnipeetav on pärit paljulapselisest perest, keda kasvatas viimased 10 aastat ema. Isa surm suurendas isiku vastutustunnet perekonna ees ning on ta väga kaitsev perekonna suhtes. Emal on aastaid probleeme alkoholiga, kuid vaatamata sellele hindavad nii kinnipeetav kui ka tema ema omavahelisi suhteid heaks. Kinnipeetav jätkab suhtlemist oma perekonnaga ning helistab emale peaaegu iga päev. Tal on kaheaastane laps, kelle kasvatamisest soovib kindlasti osa võtta. Isiku suhtlusringkonda kuulub varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid enda sõnul ta ei ole mõjutatav nende poolt. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, samuti ei ole kuriteod seotud alkoholi tarvitamisega. Teadaolevalt oli esimene kuritegu seotud isa surmaga ja selle tagajärgedega. Tegemist on emotsionaalse ja impulsiivsuse käitumisega inimesega. Probleemide lahendamise oskus on nõrk. Sooritatud kuriteod viitavad sellele, et kinnipeetav kõigepealt tegutseb ja hiljem hakkab tagajärgedele mõtlema ja toimepandut kahetsema. Kõik sooritatud kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega ja isiku emotsionaalse seisundiga. Eesmärke oskab püstitada ja neid analüüsida. Kriminaalhoolduses ei ilmunud kokkulepitud ajal osakonda ning katseajal pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav vajab tegelemist väärtushinnangutega. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 39%, vägivaldse kuriteo puhul 49%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist ning teeb ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei ole vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Isiku käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine, põhihariduse omandamine, majandustöödel töötamine, sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ning Viha juhtimine aktiivne osalemine, kutseharidussüsteemis puhastusteeninduse eriala omamine, motivatsiooniprogrammi raames toiduvalmistamise ja pagar-kondiitritööde koolituse läbimine jm) viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piiravad oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta, kuid 3 katseaja määramisel palub lähtuda KarS § 76 lg 5 sätestatust, mille kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur P.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 09.06.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib ennetähtaega vabaneda. Elukoht olemas ema juures, hiljem plaan elukaaslase ja ühise lapsega omaette elama asuda. 13.06 lõpeb põhihariduse omandamine, peale mida soovib minna keskkooli. Selgitab, et suhtleb hetkel vaid perekonnaga ning ei soovi vabanemisel jätkata suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, ei osanud kuritegelikku käitumist hinnata. Praeguseks on muutnud oma hinnanguid, saab aru, et ei tee oma käitumisega halba ainult teistele, vaid ka endale. Kriminaalhoolduse nõudeid rikkus seetõttu, et käis tööl ning ei jõudnud registreerimas käia ning unustas ka hooldajat teavitada. Vabanemisel lubab täita kõiki nõudeid kohusetundlikult. Leiab, et oskab edaspidi oma emotsioone vaos hoida, on läbinud vastavad programmid. Vabanemisel olemas garanteeritud töökoht xxxx, kus töötas ka enne vangistust. Kaitsja seisukoht Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht, omandas põhihariduse, vangistuse jooksul ei ole olnud distsiplinaarkaristusi. Samuti nähtub materjalidest, et isik kahetseb tehtud. Eeltoodut tulenevalt, kuna ka vangla ja prokurör toetavad vabastamist, palub kaitsja kinnipeetav enne tähtaega vangistusest vabastada, määrates kaitseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele karistusseadustiku §-s 76 sätestatut. P.P oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ning ta on talle mõistetud karistusest praeguseks ärakandnud üle poole, mis on rohkem kui 4 kuud vangistust. Seega on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise formaalsed tingimised täidetud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaega vabanemist. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul P.P ennetähtaegset 4 vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetav kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta omandab põhiharidust, on omandanud Kutseharidussüsteemis puhastusteeninduse eriala, samuti osalenud toiduvalmistamise ja pagar-kondiitritööde koolitusel. Lisaks on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja Viha juhtimine ning temaga on läbi viidud riskipõhine vestlus seaduserikkumiste, kuritegeliku käitumise üle ja väärtushinnangutest ning töötab vangla majandustöödel. Samuti puuduvad kinnipeetavad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust ning kus käesoleval ajal elab ema koos isiku õdede-vendadega. Samuti on isikul vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal majanduslikult toime tulla. Ema ja õdede-vendade näol on tegemist isikutega, kes teda vajadusel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetavad. Suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kuid isiku enda sõnul ei ole ta nende poolt mõjutatav. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo puhul 49%, mille puhul on tegemist küll kõrgete riskidega, kuid mida on kohtu hinnangul võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste kohaldamisega. Kuigi varasemalt on isik rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus P.P vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5