← Eesti

1-16-297/6

Obsah (5)§ 424§ 65§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 17. veebruar 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-16-297 (15286000357) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav K.A , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; kesk-eriharidus; elukoht: xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxx“xxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati: - Tartu Maakohtu 02.05.2013.a otsusega

§ 424

järgi kuuekuulise vangistusega,

§ 65

lg alusel moodustati liitkaristus 7 kuud vangistust, mis asendati 420 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmiseks määrati 2 aastat otsuse jõustumisest, asenduskaristus tähtajaliselt (16.05.2015.a) kantud. Tõkend – ei ole kohaldatud. § 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.A

§ 424

järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust K.A suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui K.A ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata K.A katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. -

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks K.A-le täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata katseajaks K.A-le täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulud: Kr

MS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista K.A-lt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot; kaitsjatasu 72,96 (seitsekümmend kaks eurot ja üheksakümmend kuus senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 717,96 (seitsesada seitseteist eurot ja üheksakümmend kuus senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 59,83 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700010576 ning selgituse “K.A, otsus nr 1-16-297, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2

(4)Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus K.A süüdistatakse selles, et tema 27.09.2015 kella 03.53 ajal juhtis Võru linnas Kreutzwaldi tänaval sõiduautot Subaru Legacy registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,91 mg/L, millise teoga pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör K.A-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Anda K.A katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada K.A

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas 3

(4)süüdistatav K.A, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.A süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.A menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72,96 eurot (tl 27-30). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.A on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib K.A-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades K.A varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 717,96 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.