Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Materiaalset kahju kuriteoga ei tekitatud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Tõendid: Tunnistaja Axxx Dxxx ütlused (t.l. 1-4) – tõendavad süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Isikusamasuse tuvastamise protokoll ja isiku tuvastamise määrus (t.l. 5, 11) – tõendavad, et menetlustoimingutele oli allutatud A.F. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 EST MK III EST nr.ARAF-0012 tulemuse väljatrükk (t.l. 6-8) – tõendab süüdistataval 25.02.2016.a. esinenud alkoholijoovet 1,17 mg/l väljahingatavas õhus kuriteo toimepanemise ajal. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.l. 10) – tõendab, et 25.06.2016 kell 08.00 kõrvaldati joobetunnustega A.F mootorsõiduki juhtimiselt. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (t.l. 12-16) – tõendab süüdistatava vabaduse piiramise kestust. Kahtlustatava A.F ütlused (t.l. 17-22) – isik tunnistab kuriteo toimepanemist. A.F juhtimisõigust tõendav dokument (t.l. 25-26) – tõendab juhtimisõiguse olemasolu. A.F Karistusregistri väljavõte (t.l. 31) – tõendab, et isik on varasemalt karistamata. Tõend A.F 2014 sissetulekute kohta (t.l. 32-33) – tõendab süüdistatava 2014.a. sissetuleku suurust. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin taotleb kirjalikult tunnistada A.F süüdi
alusel ning karistada teda
alusel rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses (miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot), s.o. summas 1000 eurot.
1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 97 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 970 eurot.
lg.1, 3 alusel mitte pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg.1 p.1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmin e 2 kuuks. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga.
järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga
3 lg.3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab A.F süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. A.F on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. A.F on kindel eluja töökoht. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt oli A.F keskmine päevasissetulek 2014. aastal 8,16 eurot. Ülalpeetavad puuduvad. Isik ise on kinnitanud, et tal on kindel töökoht Sotsiaalametis. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistav töötab, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o. summas 1000 eurot, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ja lõplikult määrata rahaliseks karistuseks 970 eurot. Kohus nõustub asjaoluga, et nimetatud karistust ei pöörata
Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 2 kuud. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §175 lg.1 p. 4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja KrMS §175 lg.1 p.9 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, mida KrMS §2565 lg.2 alusel vähendab kohus poole võrra. Eeltoodu alusel kuulub A.F-ilt väljamõistmisele sundraha. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.