4-18-5817 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2018, Tallinn Kriminaalasja number 4-18-5817 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakoh

§-st 198 on käesolev määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Ameti
2. oktoobri
3. a otsusega (üldmenetluses) väärteoasjas nr 963018000170 karistati A.S kaitseväeteenistuse seaduse § 222 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
4. Menetlusalune isik A.S esitas
5. novembril
6. a viidatud väärteootsusele kaebuse.
7. Harju Maakohus jättis 26.11.
8. a määrusega menetlusaluse isiku A.S-i kaebuse läbi vaatamata, sest kaebus esitati pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja isik ei taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Maakohus märkis, et

§ 114

lg 4 näeb ette, et kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast. Väärteoasjas
3. septembril 2018 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus oli A.S-i jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
4. oktoobrist 2018, mistõttu kaebuse esitamise viimane kuupäev oli
5. november
6. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli koopia saamise ja talle

§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta. Seega oli A.S teadlik sellest, mis ajal oli otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokolli on märgitud ka see, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise 1

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12). Praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja kohtule ei ole esitatud ka tähtaja ennistamise taotlust. Isiku eksimus kaebekorras, mis on tingitud tähelepanematusest või hooletusest, ei ole käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennistamist

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 118

lg 2 p-st 1 jättis maakohus A.S-i kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle esitajale. 4. Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse A.S, kes palub tühistada vaidlustatav maakohtu määrus ja tagastada A.S-i 12.11.2018 esitatud kaebus maakohtule menetluse jätkamiseks, kuna A.S-i kaebus oli esitatud maakohtule tähtaegselt ja selle läbi vaatamata jätmine

§ 118lg 2 p 1 alusel oli põhjendamatu.

Määruskaebuse esitaja leiab, et menetlusõigust on rikutud üldmenetluse sätete kohaldamisel ning kohtuväline menetleja ei ole otsuse kättesaadavaks tegemisel lähtunud kehtivast seadusandlusest – menetlusalusele isikule ei ole tutvustatud ega selgitatud

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi ning kohtuväline menetleja on viinud määruskaebuse esitaja eksimusse kaebetähtaja osas. Nimelt on 25.09.2018 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll üldmenetluses, millest nähtuvalt ei ole A.S-ile selgitatud ega tutvustatud menetlusaluse isiku õigusi ega kohustusi vastavalt

§-le 19. Protokollist on puudu menetlusaluse isiku allkiri ning A.S kinnitab, et õigusi ja kohustusi ei ole kohtuväline menetleja kordagi selgitanud. Seejuures on menetlusalune isik kinnitanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis üldmenetluses ainult oma ütlusi väärteo kohta. Täiendavalt ei ole

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi tutvustatud ega selgitatud väärteoprotokolli kättesaamisel. Väärteoprotokolli lõppu on menetlusalune isik A.S märkinud enda allkirjaga kinnitades, et ta on väärteoprotokolli koopia kätte saanud 25.09.2018. a ehk selle tegemise päeval. Samas ei nähtu väärteoprotokollist ning A.S ei ole kinnitanud allkirjaga, et talle on tehtud teatavaks

§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused.

§ 5

järgi on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused, s.t selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Käesoleval juhul kohtuvälises menetluses A.S-ile õigusi ei tagatud. Kuigi menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu, juhib määruskaebuse esitaja kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuväline menetleja on viinud A.S-i eksimusse ning sellest johtuvalt on A.S esitanud kaebuse otsuse peale tähtaegselt. Nimelt saatis kohtuväline menetleja 25.10.2018 e-kirja teel määruskaebuse esitajale otsuse, millega kohustati kaebuse esitajat maksma rahatrahv hiljemalt 08.11.2018. Ühtegi muud valikuvõimalust (nt kaebuse esitamine otsuse peale) kohtuväline menetleja ei sedastanud. Seetõttu lähtus A.S üldmenetluse otsusest väärteoasjas nr 963018000170, millest nähtub üheselt, et Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus 2 2

§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt lähtus A.S kaebuse esitamisel otsuses sedastatust ehk kaebus esitati lähtuvalt otsuse kättesaamisest, s.o kaebetähtaega hakati lugema 29.10.2018 kuupäevast, mistõttu oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 13.11.2018. Seega oli 12.11.2018 esitatud kaebus tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus ei tõusetunud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole lahendi kättesaadavaks tegemisel lähtunud kehtivast seadusandlusest. Esmalt on ebaõige kohtuvälise menetleja 25.10.2018 saadetud e-kirja sisu, milles kohustatakse rahatrahvi tasuma 08.11.2018 kuupäevaks, arvestades, et 15-päevane kaebetähtaeg ei möödunud 08.11.2018 kuupäeval. Teiseks, kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

§ 70

lg-s 4 sätestatud korras menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Seega tuleneb

§ 70

lg 4 imperatiivsest sõnastusest, et väärteoprotokolli koopia kätteandmise järgselt peab mööduma 30 päeva, misjärel ( pärast) alates 31 päevast peab olema kohtuvälise menetleja lahend menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Teisisõnu ei tohi väärteoprotokolli koopia kätteandmise ja kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise vaheline periood olla vähem kui 31 päeva, v.a kui menetlusalune isik on esitanud taotluse tähtaja lühendamiseks ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Seega peab menetlusalusele isikule jääma mõistlik aeg (mitte vähem kui 31 päeva) protokolli kättesaamise ja lahendi saamise vahele, sest tähtaja ühepoolne lühendamine riivab menetlusaluse isiku kaebeõiguse teostamist. Kui menetleja ei ole eeltoodud regulatsioonist (

§ 70

lg 4) kinni pidanud, siis ei ole kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Seetõttu ei ole käesoleval juhul asjakohane Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 sedastatu, kuna Riigikohtu otsuses öeldu rakendub juhul, mil kohtuväline menetleja on pidanud kinni

§ 70regulatsioonist.

Käesoleval juhul on tegemist vastupidise olukorraga, mil kohtuväline menetleja on eiranud

§ 70lg-s 4 sätestatud nõuet.

Seega tuleb lähtuda otsuses sätestatust. Määruskaebuse esitaja leiab, et praeguses asjas rikuti väärteoprotokolli koostamisel

§ 70

lg 4 nõudeid, sest väärteoprotokolli on märgitud ebaõige kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seda minetust tuleb silmas pidada kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel. Arvestades, et väärteoprotokolli koopia oli määruskaebuse esitajale kätte antud 25.09.2018, möödus

§-s 70 lg 4 sätestatud 30päevane tähtaeg 26.10.2018, millisest kuupäevast pidanud kohtuvälise menetleja lahend olema kättesaadav. Lähtudes, et kohtuvälise menetleja lahend pidanuks olema kättesaadav alates 26.10.2018 kuupäevast, saabus kaebuse esitamiseks ettenähtud 15-päevane tähtaeg 10.11.2018 (laupäev) ning TsÜS § 138 lg 8 kohaselt loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval, s.o 12.11.2018, mil kaebus otsuse peale maakohtusse esitati. 3 3

§ 114lg-s 4 sätestatud tähtaega.

Tulenevalt eeltoodust puudus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

§ 118

lg 2 p-s 1 nimetatud alus, kuna määruses märgitu ei vastanud faktilistele asjaoludele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimikumaterjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohus jättis põhjendatult A.S-i kaebuse läbi vaatamata.
2. Maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus esitanud põhjalikud põhjendused selle kohta, millal möödus kaebuse esitamise tähtaeg ja millistel konkreetsetel asjaoludel selline arvamus tugineb. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, sest kaebetähtaja viimane päev oli 09.11.
3. a, kuid kaebus esitati alles 11.11.2018.a. Seega jättis maakohus põhjendatult A.S-i kaebuse läbi vaatamata. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Antud juhul on aga isikule vastu tuldud ja otsus on talle edastatud ka elektrooniliselt 25.10.

1. a. Seejuures ei oma tähtsust, millal isik otsuse kättesaamist kinnitas, sest nagu juba öeldud, oli A.S juba väärteoprotokollis märgitust tulenevalt teadlik, et otsus on menetleja juures jättesaadava alates 25.10.
2. a. Seega polnud tal mingit takistust otsusega juba sel päeval tutvuma minna. Seega ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et isik kinnitas otsuse kättesaamist 29.10.
3. a, sest otsus oli kättesaadavaks tehtud juba 25.10.
4. a kohtuvälise menetleja juures. Samuti ei saa nõustuda kaebuse esitajaga selles, et tema kinnitas otsuse kättesaamist alles 29.10.
5. a, mistõttu kaebetähtaeg möödus 13.11.
6. a, kuivõrd tema lähtus otsuses kajastatust ja seal on märgitud, et otsuse kättesaamisest 15 päeva jooksul on õigus kaebus esitada. Nimelt nähtub otsusest, et järgmises lõigus on selgitatud, et otsus pööratakse täitmisele

§ 203

lg 2 sätestatud korras, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või ei ole otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Seega juba ainuüksi otsuse sisust nähtuvalt pidi isik teadlik olema sellest, et otsuse vaidlustamise kaebetähtaeg hakkab kulgema päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumises kättesaadav ja seega sellest ajast 15 päeva jooksul oli võimalik otsust vaidlustada, milline tähtaeg lõppes aga 09.11.

1. a. Seejuures lisaks otsuses märgitule, on A.S allkirjastanud 25.09.
2. a väärteoprotokolli, kus selgitati samuti otsuse edasikaebekorda ning märgiti, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast ning lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.10.
3. a. Seega nii otsuses märgitu kui ka väärteoprotokollis kajastatu kohaselt pidi A.S olema teadlik sellest, et otsuse vaidlustamise 15-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema alates 25.10.
4. a ja lõppes seega 09.11.
5. a. Seejuures omab ka tähtsust asjaolu, et

§ 70

lg 5 kohaselt menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Samuti nähtub

§ 70

lg-st 6, et menetlusalusele isikule selgitatakse väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Nõustuda tuleb määruskaebuses märgituga selles, et kohtuväline menetleja on oma 25.10.2018. a e-kirjas ekslikult märkinud rahatrahvi tasumise tähtajaks 08.11.2018. a, mis näitab ühtlasi ka 4 4

§-s 19 märgitud õigusi ja kohustusi. Tegelikult nähtub aga toimikumaterjalidest, et 25.09.2018. a, s.o samal päeval kui A.S kuulati üle menetlusaluse isikuna ja tema suhtes koostati väärteoprotokoll, on talle tutvustatud ka

§-s 19 märgitud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Nimelt on A.S kinnitanud 25.09.2018. a oma allkirjaga, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt

§-le 19 ning õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Seega pole kaebuse väited selles osas kooskõlas toimikumaterjalidega ning ei vasta tõele. 8. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebuse esitajaga selles, et rikutud on

§ 70

lg-s 4 sätestatud tähtaega, kuivõrd kaebaja hinnangul möödus 30 päevane tähtaeg lahendi kättesaadavaks tegemiseks kohtuvälise menetleja juures tulenevalt väärteoprotokolli koopia kätteandmisest alles 26.10.

1. a ja kaebetähtaeg lõppes sellest lähtuvalt alles 12.11.
2. a. Ringkonnakohus leiab aga, et tulenevalt 25.09.
3. a menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisest oli 25.10.
4. a lahendi kättesaadavaks tegemine kohtuvälise menetleja juures igati kooskõlas

§ 70lg-s 4 sätestatuga, sest selleks ajaks oli möödunud 30 päeva.

9.

§ 199

lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Antud juhul oli kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks 09.11.

1. a. Kuivõrd eelnimetatud tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus otsus 10.11.
2. a ning jõustunud otsuse vaidlustamine on välistatud. Seega jättis maakohus

§ 118

lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu A.S-i kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 10. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 26.11.2018. a määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5