järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Erte J.E , isikukood XXX , kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel- vene keel, xxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud:
lg2 p 1, 3 alusel ja
17.04.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja,
ja
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 2 aastat. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 31.01.2012 Sergei Politšev Kaitjsa 10.01.2013 Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 249, kohus O T S U S T A S: J.E süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Lähtudes
lg 1,3 jätta vangistus tingimisi J.E suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui J.E katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseajak s määrata 18 (kaheksateist ) kuud. Katseaja algus – 10.01.2013.
lg 1 p 1-5 tulenevalt kohustada J.E käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:
lg 1 p 1 alusel võtta J.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest. J.E-le valitud tõkend –elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada J.E osaliselt menetluskulude tasumisest. Välja mõista J.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 100 eurot sundraha, 71 eurot ekspertiisitasu. Ülejäänud osa menetluskuludest: sundraha 335 eurot, 96 eurot kaitsjatasu, 0,45 eurot toimiku koopia tasu, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 määrata J.E-le menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistatavl ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovis ttuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud J.E on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, 15.11.2011.a kella 13.10 paiku juhtis Jõhvis, xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx ja kellel tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 2719T ekspertiisi käigus narkootilise aine morfiini, metadooni, alprasolaami ja oksasepaami sisaldus uriinis, millega J.E rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega pani J.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör kar istada J.E
järgi 3 kuulise vangistusega.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.E ei pane 18 (kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutada J.E käitumiskontrollile ühes kohustusega järgida
Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 3 kuuks. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et J.E tuleb süüdi tunnistada
Menetlusku lud tuleb jätta J.E ja riigi kanda. Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.