Obsah (8)

§ 66§ 2§ 15§ 16§ 18§ 56§ 58§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3958 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi O.T kaebus Polit

§ 66

lg 2 ja 3 alusel võimaldada O.T tasuda 620 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank EE403300333416110002 või Luminor Bank EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kui rahatrahv ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsus toimetada kätte kaebuse esitajale ning saata kohtuvälisele menetlejale. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseinik Toomas Kivilo koostas väärteoasjas nr 2590,17,003289 väärteoprotokolli nr AB 1461838 . Väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis O.T 18.06.2017 kell 16:13 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rakvere-Rannapungerja tee 56.km-l liikudes Rakvere suunas autot kiirusega 168 +/- 6 km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h ning isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse ( edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõuet pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt on tõenditeks mõõtmeseadme kasutamise protokoll ja videosalvestus. Menetlusalune isik O.T esitas 18.06.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri väärteoprotokollile vastulause. O.T selgitas, et tegemist oli vähese liiklusega metsavaheteega ning ta tegi tema ees järelhaagisega liikuvast autost möödasõitu, kuna haagisest lendas välja erinevat ehitusprahti. Ta kiirendas mõtlematult. Enda teole ta vabandusi ei otsi ning ta mõistab, et käitus valesti ja ta kahetseb siiralt. Omalt poolt saab O.T lubada, et järgib edaspidi hoolikalt kõiki liikluseeskirju, peab kinni liikluspiirangutest ning lubab, et selline asi enam ei kordu. Ta on praeguseks hetkeks oma vigadest õppinud.
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 11.07.2017 otsusega väärteoasjas nr 2590,17,003289 määrati O.T-le LS § 227 lg 4 alusel karistuseks rahatrahv 155 trahviühiku ulatuses, s.o 620 eurot ning LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Karistus määrati selle eest, et O.T 18.06.2017 kell 16:13 Tudulinna vallas, Ida-Viru maakonnas Rakvere-Rannapungerja 56.km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 168 +/ - 6 km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h, ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h. Kõnealuse teoga pani menetlusalune isik toime LS § 15 lg 1 p-s 1 nimetatud rikkumise. Otsusest nähtuvalt pani menetlusalune isik nimetatud teo toime tahtlikult. Karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja märkinud , et isik kahetseb juhtunut. Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et otsuse tegemisel vastulauses esitatut ei arvestata. Kohtuväline menetleja leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, videosalvestusega aga ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Tulenevalt eeltoodule jätab kohtuväline menetleja vastulauses esitatu arvestamata ja on seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. Menetlusaluse isiku selgitused, et tegemist oli vähese liiklusega metsavaheteega ei vähenda tema süüd. Nii suures ulatuses kiiruse ületamist õigustada 2 ei saa, tegemist on tahtlikult toime pandud teoga, millega menetlusalune isik seadis ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik omab kehtivat karistust piirkiiruse ületamise eest, määratud rahatrahv on tasutud, kuid see ei sundinud isikut uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ning vastulauses toodud selgitustega, kui arvestab ka asjaoludega, et nii suures ulatuses kiiruseületamine on üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h), mitte vähem kui 72 km/h sõites kiirusega 168 +/- 6 km/h. Arvestades eeltoodut, teo ohtlikkust ja õiguskorra kaitsmise huve, peab kohtuväline menetleja õiglaseks sellise rikkumise korral määrata keskmise määra lähedane rahatrahv. Arvestades avaldatud kahetsust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni miinimum määras.
5. 29.07.2017 esitas menetlusalune isik O.T Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse väärteoasjas nr 2590,17,003289 tehtud otsuse peale. Menetlusalune isik leiab, et tal ei ole tulenevalt temale määratud karistusest võimalik lubade äravõtmisel teha oma igapäevast tööd. Tema tööks on klientidele valmistatud toodangu kätte toimetamine. Juhtumisõigus on talle hädavajalik, sest vastasel juhul kaotab ta oma töö. Samuti on uue aasta alguses tema perre sündimas laps ning naine ei ole võimeline rasedana ise autot juhtima ning naine vajab arsti juures käimiseks tema abi. O.T palub temale määratud karistus väärteoasjas nr 2590,17,003289 üle vaadata ning tühistada. Ta soovib, et kohus jätaks alles talle juhtimisõiguse ning kohaldaks ainult rahalist karistust. Lisaks taotleb menetlusalune isik rahatrahvi ositi tasumist kuna tema sissetulek ei võimalda rahatrahvi ühekordset tasumist.
6. Viru Maakohus leidis, et O.T kaebus ei vasta Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 115 nõuetele ning jättis 13.09.2017 määrusega O.T esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. O.T saatis 26.09.2017 Viru Maakohtule tõendi enda elukaaslase raseduse kohta ning koondpalgateatise
7. aasta sissetulekute kohta. Kuivõrd kaebuses esinesid jätkuvalt olulised puudused, mis takistasid kaebuse läbivaatamist, jättis Viru Maakohus 12.10.2017 O.T kaebuse uuesti käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 22.10.2017 saabusid Viru Maakohtule O.T-lt kaebuse täiendused, milles menetlusalune isik täpsustab, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning märgib, et ta ei soovi enda kohtuistungile kaitsjat.
8. Kohtuväline menetleja esitas 04.12.2017 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr 2590,17,
9. Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta otsus muutmata ning O.T kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav Liiklusseaduse alusel. Asjaolu, et menetlusvälisel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Menetlusaluse isiku selgitused, et tegemist on vähese liiklusega metsavaheteega ei vähenda tema süüd. Nii suures ulatuses kiiruse ületamist ei saa õigustada, tegemist on tahtlikult toime pandud teoga, millega menetlusalune isik seadis ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja ei saa nõustuda, et menetlusalune isik on seekord teinud omad järeldused. Menetlusalune isik omab kehtivat karistust piirkiiruse ületamise eest, määratud rahatrahv on tasutud, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Praeguseks on see karistus kustunud, kuid teo toimepanemise ajal oli kehtiv. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava 3 sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ning vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestas ka asjaoludega, et nii suures ulatuses kiiruseületamine on üks ohtlikumaid liiklusalaseid rikkumisi. Arvestades eeltoodut, teo ohtlikkust ja õiguskorra kaitsmise huve, peab kohtuväline menetleja õiglaseks sellise rikkumise korral määrata keskmise määra lähedane rahatrahv. Arvestades avaldatud kahetsust kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni miinimum määras. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Väärteomenetluse seadustiku ( edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § -le
11. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
12. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et O.T juhtis 18.06.2017 kell 16:13 Ida-Viru maakonnas Tudulinna vallas RakvereRannapungerja 56.km- l mootorsõidukit kiirusega 168 +/- 6 km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h, ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h, rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõuet. LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. LS § 227 lg 5 p 3 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et O.T juhtis 18.06.2017 kell 16:13 Ida-Viru maakonnas Tudulinna vallas Rakvere-Rannapungerja 56.km- l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 168 +/- 6 km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h ning ületas sellega suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 72 km/h. Eeltoodut tõendavad kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 18), videosalvestus (tl 20) ning menetlusaluse isiku O.T enda ütlused väärteo toimepanemise kohta väärteoprotokollile esitatud vastulauses (tl 19). Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et O.T on rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ning tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. 8.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise 4 vormidest kõige kergem hooletus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et O.T pani väärteo toime tahtlusega. Täpsemalt, O.T pani väärteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süütekoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Eelnevalt on leidnud tõendamist, et O.T ületas suurimat lubatud sõidukiirust teel, kus oli lubatud sõita kuni 90 km/h, vähemalt 72 km/h võrra. Kõikidele sõidukijuhtidele on teada, et asulavälisel teel on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kuivõrd O.T ületas lubatud kiirusepiirangut 72 km/h, siis ei saanud selline kiiruseületamine juhtuda kogemata ehk ettevaatamatusest. O.T on ka ise vastulauses väärteoprotokollile selgitanud, et ta kiirendas mõtlematult ning tegi tema ees liikuvast järelhaagisega autost möödasõitu kuna haagisest lendas välja erinevat ehitusprahti. Eelnimetatud põhjustel leiab kohus, et O.T oli teadlik, et antud teelõigul on suurim lubatud kiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata soovis ta sõita ja sõitiski oluliselt kiiremini kui lubatud. Järelikult on O.T pannud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega. 9. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid O.T teos ei esine. Samuti ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et O.T on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi. 10.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.T süü suurust mõjutab esmalt kiiruse ületamise määr. Arvestades, et LS § 227 lg 4 kohaselt karistatakse kiiruse ületamise eest üle 60 km/h ning O.T ületas kiirust vähemalt 72 km/h võrra, siis ei saa tema süü d LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises väikseks lugeda. Teiseks mõjutab O.T süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult või ettevaatamatusest ning O.T pani antud väärteo toime tahtlusega, täpsemini otsese tahtlusega, on tegemist isiku süüd suurendava asjaoluga. Kohtul ei ole võimalik süü suurust mõjutava asjaoluna arvestada menetlusaluse isiku väiteid selle kohta, et ta kiirustas selleks, et tegemist oli vähese liiklusega metsavaheteega. Samuti ei saa suurust mõjutada asjaolu, et isik tegi möödasõitu järelhaagisega autost, sest haagisest lendas välja erinevat ehitusprahti. Seda põhjusel, et nii suures ulatuses kiiruse ületamine on ilmselgelt põhjendamatu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga osas, et O.T puhul esineb karistust kergendav asjaolu – isik kahetseb juhtunut. Nimelt esitas O.T Politsei- ja Piirivalveametile väärteo toimepanemise päeval vastulause väärteoprotokollile, milles avaldas siirat kahetsust juhtunu üle. O.T enda teole vabandusi ei otsinud, mõistis, et käitus valesti ning lubas edaspidi järgida kõiki liikluseeskirju ja pidada kinni liikluspiirangutest. O.T puhul karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik O.T mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on võtnud karistuse määramisel arvesse, et O.T omas kehtivat liiklusalast rikkumist. Käesolevas väärteoasjas menetletava väärteo toimepanemise ajal, s.o 18.06.2017 oli O.T 1 kehtiv väärteokaristus. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 22.07.2015 otsusega, mis jõustus 11.08.2015, karistati O.T LS § 227 lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine 21 –40 kilomeetrit tunnis) kvalifitseeritava teo 24.06.2015 toimepanemise eest rahatrahviga 388 5 eurot ning O.T täitis karistuse

1. 07.
2. Käesoleval ajal on kõnealune karistus arhiveeritud, kuid väärteo toimepanemise ajal, s.o 18.06.2017 kõnealune karistus kehtis. O.T-le 22.07.2015 otsusega määratud karistus on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga, mistõttu võttis kohtuväline menetleja õigustatult karistuse mõistmisel arvesse varasemat karistust. Võttes arvesse kõiki eelnevalt nimetatud asjaolusid tuleb kohtu hinnangul pidada O.T süü suurust keskmiseks. Kohtuväline menetleja on määranud O.T-le LS § 227 lg 4 alusel põhikaristuseks rahatrahvi 155 trahviühiku ulatuses, s.o 620 eurot, mis on keskmise määra lähedane rahatrahv. LS § 227 lg 4 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni.

§ 47lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

Sanktsiooni keskmine määr oleks 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt O.T-le mõistetud rahatrahv 155 trahviühikut summas 620 eurot vastab täielikult O.T süü suurusele. Kohtuväline menetleja on põhikaristuse määramisel õigesti hinnanud O.T süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid vajadusi. O.T-le on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistus on proportsionaalne ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud 155 trahviühiku ehk 620 euro suuruse rahatrahvi muutmata. Lisakaristus K ohtuväline menetleja võib kohaldada isiku suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 5 p 3 alusel 6 - 12 kuuni. Kohtuväline menetleja on O.T-le kohaldanud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on võtnud lisakaristuse määramisel arvesse O.T avaldatud kahetsust, mistõttu kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist miinimummääras. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Karistuse valiku üks eesmärkidest on sundida isikut edaspidi loobuma süütegude toimepanemisest ning Riigikohus on korduvalt andnud juhiseid, mille kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus - või juhusesüüteoga). O.T omas väärteo toimepanemise ajal kehtivat karistust ning ta oli kõnealuse karistuse täitnud 21.07.2016. Asjaolu, et O.T-le on varasemalt määratud üks rahatrahv, kuid sellest hoolimata pannud toime väärteo, ei tohiks kohtu hinnangul automaatselt tingida lisakaristuse määramist. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et eelnev rikkumine oli toime pandud kaks aastat enne käesoleva väärteo toimepanemist . Seega võib käesolevat rikkumist pidada pigem juhusüüteoks ning kohus ei pea O.T harjumusrikkujaks. Viited menetlusaluse isiku teo ohtlikkusele, õiguskorra kaitsmise huvidele ning O.T ühele väärteokaristusele ei ole kohtu hinnangul lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav ad. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul täidab O.T-le mõistetud sanktsiooni keskmist ületav 155 trahviüh iku suurune rahatrahv karistuse eesmärgid. Asja lahendamisel arvestab kohus 6 ka asjaoluga, et O.T töö ja elatise teenimine on seotud mootorsõiduki juhtimisega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine raskendaks oluliselt perekonna ülalpidamist. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus täielikult O.T-le kohtuvälise menetleja poolt LS § 227 lg 5 p 3 alusel määratud lisakaristuse ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. 11.

§ 66

lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. O.T on kohtule esitatud kaebuses taotlenud, et kohus võimaldaks tal tasuda rahatrahvi ositi. Antud taotlust on menetlusalune isik põhjendanud sellega, et tema sissetulek ei võimalda rahatrahvi ühekordset tasumist. O.T on kohtule esitanud 2017 aasta koondpalgateatise, millest nähtub, et tema igakuine sissetulek on 520 eurot. Kohtuväline menetleja ei ole oma kirjalikus seisukohas rahatrahvi ositi tasumise kohta seisukohta avaldanud. Kohus juhib tähelepanu, et karistuse kandmine ei peagi olema isikule mugav, kuid sellest hoolimata ei tohi karistuse kandmine muuta isiku majanduslikku toimetulekut võimatuks. Arvestades O.T madalat, kuid püsivat igakuist sissetulekut ning juhindudes

§ 66

lõikest 2, leiab kohus, et O.T-le mõistetud rahatrahvi tasumiseks võib määrata 4 kuud. Seega tuleb O.T tasuda temale mõistetud 620 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt kuulub tasumisele 155 eurot. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133, § 134 rahuldab kohus O.T kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 11.07.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,17,003289 ning tühistab kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse määramise ning põhikaristuse kandmise viisi osas. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 7