Obsah (8)

§ 306§ 179§ 180§ 71§ 291§ 61§ 15§ 175

1-15-3014 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2016.a Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-3014 (14750000047) Kohtukoosseis: Kohtunik An

§ 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1 1-15-3014 Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Smirnov Kar

S § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 3.20 €), so 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Süüdi tunnistada J.O KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 12,05 €), so 1446 (üks tuhat nelisada nelikümmend kuus) eurot. Süüdi tunnistada B.Z KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 3.20 €), so 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Süüdi tunnistada N.F KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäär 3.20 €), so 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot.

§ 179

lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2,4,9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Smirnov´ilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 645 €; - tunnistaja sõidukulu (A S) 5,13 €; - tasu riigi õigusabi eest 936 €, kokku 1586,13 €.

§ 180

lg 3 alusel jätta Aleksei Smirnov´i riigi õigusabi korras määratud kaitsja Andres Veski kohtuistungile ilmumisega seotud sõidukulud summas 751,68 € riigi kanda.

§ 179

lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2,4,9, § 180 lg 1 alusel välja mõista J.O-lt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 645 €; - tunnistaja sõidukulu (A S) 5,13 €; - tasu riigi õigusabi eest 876 €, kokku 1526,13 €.

§ 180

lg 3 alusel jätta J.O riigi õigusabi korras määratud kaitsja Gennadi Kull´i kohtuistungile ilmumisega seotud sõidukulud summas 380,16 € riigi kanda.

§ 179lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2,4,9, § 180 lg 1 alusel välja mõista B.

Z-ilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 645 €; - tunnistaja sõidukulu (A S) 5,13 €; - tasu riigi õigusabi eest 132 €, kokku 782,13 €.

§ 179

lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2,4,9, § 180 lg 1 alusel välja mõista N.F´ilt menetluskuluna riigituludesse: 2 1-15-3014 - sundraha 645 €; - tunnistaja sõidukulu (A S) 5,13 €; - tasu riigi õigusabi eest 852 €, kokku 1502,13 €. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Aleksei Smirnov´il kasutada viitenumbrit 99916400000954, J.O kasutada viitenumbrit 99916400000967 , B.Z kasutada viitenumbrit 99916400000983 ja N.F ´il kasutada viitenumbrit

1. Välja mõistetud rahaline karistus tasuda Aleksei Smirnov´il, B. Z ja N.F ´il 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada J.O rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Aleksei Smirnov´il kasutada viitenumbrit 99916700011012, J.O kasutada viitenumbrit 99916700011025 , B.Z kasutada viitenumbrit 99916700011038 ja N.F ´il kasutada viitenumbrit
2. ,

§ 180

lg 3 alusel välja mõistetud menetluskulud tasuda Aleksei Smirnov´il, J.O , B.Z N.F ´il 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Süüdistuse sisu 3 1-15-3014 Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Aleksei Smirnov´ile selles, et tema andis altkäemaksuna vara, s o raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Bkategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Ckategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. 4 1-15-3014 R.J töötas alates 29.06.2009 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos (tööle asumise ajal Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo) peaspetsialistina. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku (KarS) § 288 lg 1 mõttes, mistõttu oli ta ametiisik. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2012 a maksis Aleksei Smirnov altkäemaksu andmise eesmärgil V.Kale sularahas 500 eurot. Aleksei Smirnovi ja V.Ka vahelise kokkuleppe kohaselt pidi V.K talle antud sularaha eest tagama, et Aleksei Smirnov läbib igal juhul positiivselt B-kategooria teooriaeksami. Üle antud rahast jättis V.K endale vahendamise eest 200 eurot. V.K lasi kanda Aleksei Smirnovi poolt antud sularahast 300 eurot J.Pile, kes vahendas altkäemaksu edasiandmist ja eksami sooritamist ning võttis ise altkäemaksu vahendamise eest 100 eurot ja teatas Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist R.Jile eksami sooritamise aja ning andis üle R.Jile A.Smirnovi B-kategooria teooriaeksami eest altkäemaksu 200 eurot. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. 08.09.2012 Haapsalu linnas pöördus J.P H K poole palvega, et ta annaks oma arvelduskonto numbri, sest talle tahetakse raha üle kanda, kuid enda kontole ta kanda ei saa. J.P edastas H K arvelduskonto numbri V.Kale. 08.09.2012 kell 14:26 pani V.K’a elukaaslane A S Tallinnas Mahtra 27 Mustakivi keskuses asuvas AS Swedbank sularaha sissemakse automaadis oma arvelduskontole nr xxx 200 eurot. 08.09.2012 kandis A S oma elukaaslase V.K palvel enda AS Swedbank arvelduskontolt H K arvelduskontole nrxx 200 eurot, selgitusega „x“. H K võttis oma arvelduskontolt 200 eurot ja andis selle edasi J.Pile. 11.09.2012 kandis A S elukaaslase V.K palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt J.Pi arvelduskontole nr xxx veel 100 eurot, selgitusega „x“. Saadud 300 eurost võttis J.P endale 100 eurot ja 200 eurot andis altkäemaksuna edasi eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas Haapsalu linnas Maanteeameti eksaminaatorile R.Jile. Aleksei Smirnov taotles sularaha maksmisega V.Kale seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. 12.09.2012 kell 13:00 toimus Aleksei Smirnovil Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos Tallinna mnt 70 Uuemõisa alevik Ridala vald Läänemaa B-kategooria teooriaeksam, mille Aleksei Smirnov sooritas positiivselt. Seega Aleksei Smirnov, altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.O süüdistatakse selles, et tema andis altkäemaksuna vara, s o raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. 5 1-15-3014 Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Bkategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Ckategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. R.J töötas alates 29.06.2009 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos (tööle asumise ajal Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo) peaspetsialistina. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku (KarS) § 288 lg 1 mõttes, mistõttu oli ta ametiisik. 6 1-15-3014 Eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas 2012 a maksis J.O altkäemaksu andmise eesmärgil V.Kale sularahas 500 eurot. J.O ja V.Ka vahelise kokkuleppe kohaselt pidi V.K talle antud sularaha eest tagama, et J.O läbib igal juhul positiivselt Bkategooria teooriaeksami. V.K lasi kanda J.O poolt antud sularahast altkäemaksu edasiandmiseks 300 eurot J.Pile, kes vahendas altkäemaksu ja eksami sooritamist ning võttis ise altkäemaksu vahendamise eest 100 eurot, teatas Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist R.Jile eksami sooritamise aja ning andis üle eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas Haapsalu linnas R.Jile J.O B-kategooria teooriaeksami eest altkäemaksu 200 eurot. J.O poolt üle antud rahast jättis V.K endale altkäemaksu vahendamise eest 200 eurot. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. 23.10.2012 kell 15:58 pani V.K’a elukaaslane A.S Tallinnas Mahtra 27 Mustakivi keskuses asuvas AS Swedbank sularaha sissemakse automaadis oma arvelduskontole nr 1106048363 kokku 600 eurot. 23.10.2012 kandis A.S kahel korral elukaaslase V.K palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt J.Pi arvelduskontole nr 10602008756003 kokku 500 eurot: 300 eurot selgitusega „VITALIK“ ja 200 eurot selgitusega „vitalik“. 24.10.2012 kandis A.S elukaaslase V.K palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt J.Pi arvelduskontole nr 10602008756003 veel 100 eurot, selgitusega „vitalik“. Ülekantud rahast võttis J.P 100 eurot endale altkäemaksu vahendamise eest ja 200 eurot andis Haapsalus altkäemaksuna üle Maanteeameti eksaminaatorile R.Jile. J.O taotles sularaha maksmisega V.Kale seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. 24.10.2012 kell 12:00 toimus J.O Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos Tallinna mnt 70 Uuemõisa alevik Ridala vald Läänemaa B-kategooria teooriaeksam, mille J.O sooritas positiivselt. Seega J.O , altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.Z-i süüdistatakse selles, et tema andis altkäemaksuna vara, so raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. 7 1-15-3014 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Bkategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Ckategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. R.J töötas alates 29.06.2009 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos (tööle asumise ajal Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo) peaspetsialistina. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku (KarS) § 288 lg 1 mõttes, mistõttu oli ta ametiisik. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2012 a maksis B.Z V.Kale altkäemaksu edasiandmise eesmärgil sularahas 500 eurot. B.Z-i ja V.Ka vahelise kokkuleppe kohaselt pidi V.K talle antud sularaha eest tagama, et B.Z läbib igal juhul positiivselt B-kategooria teooriaeksami. Üle antud rahast jättis V.K endale altkäemaksu vahendamise eest 200 eurot. V.K lasi kanda B.Z-i poolt antud sularahast 300 eurot 8 1-15-3014 J.Pile, kes vahendas altkäemaksu edasiandmist ja eksami sooritamist, võttes vahendamise eest 100 eurot, teatades Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist R.Jile eksami sooritamise aja ning andes üle altkäemaksuna R.Jile B. Z-i B-kategooria teooriaeksami eest altkäemaksu 200 eurot. Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. 23.10.2012 kell 15:58 pani V.K’a elukaaslane A.S Tallinnas Mahtra 27 Mustakivi keskuses asuvast AS Swedbank sularaha sissemakse automaadis oma arvelduskontole nr x kokku 600 eurot. 23.10.2012 kandis A.S elukaaslase V.K palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt kahel korral J.Pi arvelduskontole nr x kokku 500 eurot: 300 eurot selgitusega „x“ ja 200 eurot selgitusega „x“. 24.10.2012 kandis A.S elukaaslase V.K palvel oma AS Swedbank arvelduskontolt J.Pi arvelduskontole nr x veel 100 eurot, selgitusega „vitalik“. Üle kantud rahast võttis J.P 100 eurot endale altkäemaksu vahendamise eest ja 200 eurot andis Haapsalus altkäemaksuna üle Maanteeameti eksaminaatorile R.Jile. B.Z taotles sularaha maksmisega V.Kale seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. 24.10.2012 kell 16:00 toimus B. Z Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Ridala vald, Läänemaa B-kategooria teooriaeksam, mille B. Z sooritas positiivselt. Seega B.Z , altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.F´i süüdistatakse selles, et tema andis altkäemaksuna vara, so raha selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust 9 1-15-3014 juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Bkategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Ckategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 kohaselt ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. R.J töötas alates 29.06.2009 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos (tööle asumise ajal Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo) peaspetsialistina. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku (KarS) § 288 lg 1 mõttes, mistõttu oli ta ametiisik. 03.10.2012 kell 16:37 Tallinnas Kadaka tee 56a asuva Kadaka Selveri parklas maksis N.F A Kle sularahas 700 eurot. N.F-i ja AK eelneva kokkuleppe kohaselt pidi A K talle antud sularaha eest tagama, et N.F läbib igal juhul positiivselt B-kategooria teooria-ja sõidueksami. A.K andis N.F-i poolt antud sularahast 600 eurot J.Pile, jättes endale altkäemaksu vahendamise eest 100 eurot. J.P, kes vahendas altkäemaksu andmist ja eksami sooritamist, teatas Maanteeameti eksamineerijale R.Jile eksamite sooritamise aja ning andis üle R.Jile N.F-i B-kategooria teooria-ja sõidueksami eest 400 eurot altkäemaksu. 10 1-15-3014 Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija R.J, kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb Maanteeameti eksamineerija R.J eksami „sooritatuks“. N.F taotles sularaha maksmisega A.Kule seda, et ametiisik, kes eksameid vastu võtab, paneks toime seadusega mittelubatud teo. 28.09.2012 kandis A.Ku abikaasa H K enda Swedbank AS arvelduskontolt nr xxx A.Ku korraldusel J.Pi kontole xxx Nordea pangas 600 eurot. 05.10.2012 võttis J.P sularahas pangaautomaadist välja 500 eurot ja andis sellest 400 eurot altkäemaksuna 06.10.2012 Haapsalu linnas edasi R.Jile. 400 eurot oli tasu R.Jile selle eest, et tema kui eksamineerija garanteeris altkäemaksu eest, et N.F läbib igal juhul eksamid positiivselt. 03.10.2012 kell 10:00 toimunud B-kategooria teooriaeksami ja 15.10.2012 kell 13.16 toimunud B-kategooria sõidueksami sooritas N.F Maanteeameti Lääne regiooni Haapsalu esinduses Tallinna mnt 70 Uuemõisa alevik Ridala vald Läänemaa positiivselt. Seega N.F , altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik ja maakohtu seisukohad Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde, leides, et Aleksei Smirnovi, J.O , B.Z-i ja N.F-i süü neile esitatud süüdistuses on tõendatud ning palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatavad süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista kõikidele karistuseks rahalise karistuse 120 päevamäära. Kaitsjad palusid süüdistatavad süüks arvatavates kuritegudes õigeks mõista, leides, et isikute süü ei ole leidnud tõendamist. Altkäemaksu andmise objektiivse koosseisu moodustab ametiisikule või ametisikuga seotud kolmandale isikule altkäemaksu lubamine või andmine. Altkäemaksu lubamise või andmise eesmärk on tuletatav KarS §-s 294 sätestatud altkäemaksu võtmise koosseisust, mille kohaselt taotletakse altkäemaksuga ametiisiku poolt tema ametiseisundi kasutamist altkäemaksuandja või kellegi teise huvides. Seega peab isiku süüdi tunnistamiseks altkäemaksu andmises olema tuvastatud, et isik, kellele vara või või muud soodustust antakse, on ka tegelikult ametiisik KarS § 288 tähenduses. Käesolevalt on süüdistatavatele esitatud süüdistus altkäemaksu andmises, et pääseda lihtsamini läbi B-kategooria teooriaeksamist ja sõidueksamist. 11 1-15-3014 Kuivõrd süüteokoosseis räägib ametiisiku R.Jile altkäemaksu lubamisest ja andmises peab kohus vajalikuks hinnata asjaolu, kas R.J oli ametiisik. Vastavalt Majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus" on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele" (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et A-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg-le 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte - kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded KarS § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on 12 1-15-3014 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. peaspetsialistide ehk Kohus, tuginedes R.Ji 29.06.2009.a töölepingule nr 872 ning Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialisti ametijuhendile tuvastas, et tema eelkirjeldatud tööülesanded on vaadeldavad kui järelevalveülesanded KarS § 288 lg 1 mõttes, millest tulenevalt oli R.J ametiisik. Altkäemaksu andmine on lõpule viidud kui toimepanija on ametiisiku suhtes näidanud üles valmisolekut tasuda talle osutatud ametialase teo eest, st lubanud ametiisikule või temaga seotud kolmandale isikule altkäemaksu või andnud altkäemaksu eseme ametiisiku või temaga seotud kolmanda isiku valdusesse. Pole oluline kas ametiisik altkäemaksu vastutasuna ka pani reaalselt toime ametialase teo või jättis selle toime panemata. Seega on altkäemaksu andmine kärbitud tagajärjedelikt. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab altkäemaksu andmise süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb süüteokoosseisule vastava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Aleksei Smirnovile, J.O-le, B. Z-ile ja N.F-ile on esitatud süüdistus selles, et nemad, altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), panid toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Aleksei Smirnov end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil andis süüdistatav Aleksei Smirnov ütlusi, et esimest korda läks ta autokooli 2006.a. Tal oli autokooli lõpetamisega probleeme, kuna töötas Soomes ja ei olnud varem aega teha eksamit, kui alles 2012.a. Enda sõnade kohaselt käis ta autokoolis Tallinnas, aga teooriaeksamile läks Haapsallu, kuna tal oli Haapsaluga tihedam suhe ja väidetavalt oli seal ka eksamit lihtsam teha. Prokuröri küsimusele, kas Aleksei Smirnovile on teada, kes kasutab telefoninumbrit xxx, süüdistatav vastata ei osanud. Samuti ei osanud ta öelda, miks on ta selle numbri taga oleva isikuga enne eksamit tihedalt suhelnud, väites, et näeb seda numbrit esimest korda. Aleksei Smirnov andis kohtuistungil ütlusi, et ta ei soovinud kellegi abi teooriaeksami sooritamiseks. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused eluliselt usutavad ja on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus ei pea loogiliseks väidet, et teooriaeksamit on Haapsalus lihtsam sooritada kui Tallinnas. Küsimused esitab eksamineeritavale arvutisüsteem, mis on igal pool ühesugune ning kohtul puudub alust arvata, et Haapsalus valib arvutisüsteem eksamineeritavale lihtsamad küsimused kui teistes linnades, kus eksamit on võimalik sooritada. Kohus asub seisukohale, et oma ütlustega püüab süüdistatav enda vastutust välistada. Kohus asub samuti seisukohale, et Aleksei Smirnovi väide, et ta ei tea, kas kasutab numbrit xx ja kellega on suhelnud nii tema ise kui ka V.K vahetult enne eksami toimumist Haapsalus, ei ole usaldusväärne. Süüdistatav J.O kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtuistungil andis süüdistatav J.O ütlusi, et sai autojuhiload 2003.a. 2012.a pidi ta eksamit sooritama uuesti, kuna load võeti ära. Enda sõnade kohaselt elab ta Tallinnas, kuid Haapsallu läks ta teooriaeksamit tegema, kuna see päev, mil Haapsalus oli võimalik eksamit 13 1-15-3014 teha sobis talle rohkem. Ta käis ka Sauel uurimas võimalust eksami sooritamiseks, kuid otsustas, et teeb selle siiski Haapsalus. Sõidueksami sooritas ta Tallinnas, kuna teab seal kõiki tänavaid ja see tundub talle lihtsam koht eksami sooritamiseks. J.O ütluste kohaselt ta V. K ja J. P ta ei tunne ja kinnitas, et ei tundud ka eksaminaatorit enne eksamile minekut. Väidetavalt ei otsinud ta võimalust, kuidas saaks teha eksamini lihtsamini ära, kellegi kõrvalise abiga. V K poolt J. Ple saadetud kirjet „J.O, homme kell 11“ süüdistatav selgitada ei osanud. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud väide ei ole eluliselt usutav, et keegi suvaline isik teab, et J.O nimeline isik on end registreerinud Haapsalus toimuvale B-kategooria sõidueksamile ning teab isegi detailselt eksami toimumise kuupäeva ja kellaaega. Kohus leiab, et süüdistatava J.O ütlused ei haaku teiste kohtulikult uuritud tõenditega ning on vastuolulised ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Samuti on süüdistatav J.O oma ütlustega kinnitanud fakti, et võttis automaadist välja raha, kuid ei mäleta, kas see oli 500 eurot või vähem, kuid lisas, et selle summa kulutas ta oma vajadustele. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et nimetatud summa võttis süüdistatav välja selleks, et tasuda see altkäemaksuna teooriaeksami edukaks sooritamiseks. Süüdistatav B.Z kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatav B.Z andis kohtuistungil ütlusi, et ta sõitis teooriaeksami sooritamiseks Haapsallu, kuna see aeg sobis talle ja ta oli sõbraga selle koha läheduses. Esmalt mõtles ta teha eksami Tallinnas, kuid otsustas hiljem siiski Haapsalu kasuks. Juhiload on tal olnud 2006. aastast, kuid eksam tuli sooritada uuesti, kuna libedasõit oli aegunud. Ta lasi õige aja käest ning sellest tulenevalt oli uuesti vaja teha ka teoorieksam. Väidetavalt ta kelleltki eksami sooritamiseks abi ei palunud. Samuti on talle tundmatu V.Ka nimeline isik. Teooriaeksami sooritas ta Haapsalus, sõidu aga Tallinnas, sest tunneb pealinnas olevaid tänavaid ja teid paremini, kuna elab Tallinnas. B.Z andis ütlusi, et ei tea, kes kasutas numbrit xxx, kuid lisas, et seda nr-it võis kasutada tema Aleksandri nimeline tuttav. Kohus tuvastas, et see number on samuti suhelnud V.K enne B.Z-i eksamit toimumist Haapsalus. B.Z ei osanud midagi öelda Aleksandri nimelise tuttava kohta, kus ta elab, millega tegeleb, väites vaid seda, et temaga 5-6 korral kohtunud ja väljas käinud. Kohus asub seisukohale, et B. Z-i ütlused on paljasõnalised ning ei ole usaldusväärsed, sest uuritud tõendid kinnitavad vastupidist. Asjaolu, et konto väljavõttest ei nähtu, et B.Z oleks võtnud välja summa, et tasuda altkäemaksuna kindel summa teooriaeksami eduka sooritamise eest, ei välista süüdistatava vastutust toimepandud teo eest. Teised kohtulikult uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et altkäemaksu B.Z-i B-kategooria eksami sooritamise eest tasuti. Süüdistatav N.F end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav N.F keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses kui kohtulikus menetluses. Kohus leiab, et seetõttu on vajalik analüüsida muid tõendeid, millised on käesolevalt asjassepuutuvad. Tunnistaja V.K keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning prokurör taotles tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Sellele vaidles vastu kaitsja Gennadi Kull, kes leidis, et isiku ütlusi ei saa avaldada. 14 1-15-3014 Kohus leiab, et V.Ka kohtueelses menetluses antud ütlused on tõendina kasutatavad ja lubatavad. V.Kal oli ütluste andmisest keeldumise õigus

§ 71lg 2 p 2 alusel isikuna, kes on süüdi mõistetud samas kuriteos.

V.K tunnistati Pärnu Maakohtu 6.11.2014.a. otsusega süüdi KarS § 296 lg 2 p 1 järgi, selles, et tema vahendas korduvalt altkäemaksu, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Seega oli täidetud

§ 291

lg 1 p 2 nimetatud tingimus – tunnistaja keeldumine kohtus ütluste andmisest ja prokurör võis taotleda V.Ka poolt varem antud ütluste vastuvõtmist tõendina.

§ 291

lg 1 p 2 juhul võib kohus deponeerimata ütlused tõendina vastu võtta vaid

§ 291lg 3 loetletud kolme tingimuse samaaegsel esinemisel.

Esiteks ei tohi ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik anda alust kahelda tõendi ehk siis tunnistaja usaldusväärsuses. Kaitsja G. Kull leidis, et V.K ei ole usaldusväärne isik, kellel on menetluses veel teinegi kriminaalasi ja seetõttu võis ta anda selliseid ütlusi, mis oleksid menetlejale meelepärased. Kohtu hinnangul on selliseid väited meelevaldsed ja ei ole teiste tõenditega kinnitust leidnud. V.K andis kohtueelses menetluses ütlusi, ta mõisteti kuriteo toimepanemises süüdi ja karistati. Tema ütlustest ei tulene, et teda oleks kallutatud valeütluste andmisele. Asjaolu, et teda kahtlustatakse veel teise kuriteo toimepanemises, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Teiseks tingimuseks, et tõendit vastu võtta, peab see olema kriminaalasja kui terviku seiskohalt olulise asjaolu tõendamiseks. Kohus leiab, et see tingimus on täidetud. V.Ka varasemate ütluste avaldamise eesmärgiks on kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu, s.o. Aleksei Smirnovi, J.O ja B.Z-i süü tõendamine. Kolmanda tingimusena tõendi vastu võtmisel peab vastaspoolel olema tagatud küllaldane võimalus esitada ütlustele vastuväiteid. Kohus arutas käesolevat kriminaalasja neljal kohtuistungi päeval. V.Ka ülekuulamine oli planeeritud esimesele päevale, kus ta ütluste andmisest keeldus. Seega oli kaitsjatel küllaldane võimalus ütlustele vastuväiteid esitada. J.O kaitsja Gennadi Kull ka vastuväiteid esitas ja need on ka protokollitud. Seega on kohus seisukohal, et

§ 291

lg 1-3 sätestatud tingimused olid samaaegselt täidetud ja V.Ka varasemate ütluste avaldamine oli põhjendatud ja tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi saab tõendina kasutada. V.Ka ütluste kohaselt tundis ta J. P ajast, mil elas Haapsalus. J.P käest kuulis ta, et Haapsalus on võimalik raha eest kergemini juhtimisõiguse taotlemise eksamitest läbi saada ning sellest võimalusest rääkis V.K ka oma tutvusringkonnas. Selleks, et eeltoodud võimalust kasutada, oli vaja ennast eelnevalt registreerida eksamile Haapsalu ARK-is. Enda ütlustega kinnitas V.K, et sel viisil pääsesid eksamile ka A.Smirnov, J.O ja B.Z. Need isikud kontakteerusid temaga, kuid kust nad tema telefoninumbri said, ta öelda ei osanud. Eksamite eest tuli maksta 500 eurot, millest 200 eurot võttis ta endale ja ülejäänud andis iga isiku eest Ple, kes pidi selle edasi toimetama. V.K kinnitas oma ütlustega, et sai raha sularahas ja pani selle oma elukaaslase A.S nimel olevale kontole, millele oli tal endal ka juurdepääs ning mille pangakaarti ta samuti omas. Kuna tal oli olemas juurdepääs kontole läbi internetipanga, sai ta teha elukaaslase kontolt ülekandeid J.Ple. Kohtueelses menetluses küsiti V.Kalt, miks ta on teinud 08.09.2012 H K kontole ülekande 200 eurot ning V.K selgitas, et see oli J.P soov, et tema tuttava kontole raha kantaks. See 200 eurot 15 1-15-3014 oli mõeldud üle andmiseks J.Ple, et Aleksei Smirnov´i eest altkäemaksu vahendada. H K konto nr-i saatis talle J.P ise. Ta andis ka ütlusi, et A.Smirnovi ja J.O-ga kohtus ta ühel korral Tallinnas, kus sai nendelt raha. Asjaolu, kas ta kohtus isiklikult ka B.Z-iga või kellegi teisega, kes B.Z-i eksami eest talle raha üle andis, ta ei mäletanud. Nimetud isikud saatsid talle SMS-i eksami toimumise ajaga ning tema ülesandeks oli andmed edasi saata J.Ple. Samuti on ta oma ütlustega kinnitanud, et tegi ülekandeid ka 23.10.201224.10.2012 vahemikus, kuid ei mäleta, kelle eest konkreetselt siis ülekandeid tegi, kuid tõdes, et mingil muul põhjusel ta J.Ple ülekandeid ei teinud, kui ainult altkäemaksuna ette nähtud raha vahendamiseks. Kohus leiab, et seega on V.K oma ütlustega kinnitanud asjaolu, et just A.Smirnov, J.O ja B.Z on talle maksnud sularaha juhtumisõiguse eksami sooritamise eest altkäemaksuna, mida tema on vahendanud J.Ple. Kohtu hinnangul on vajalik hinnata ka teisi tõendeid, mis kinnitaksid V.Ka ütluste usaldusväärsust ja kas need tõendid, mis on kogutud ja uuritud, kinnitavad ka altkäemaksu andmist A.Smirnovi, J.O ja B.Z-i poolt. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-74-05 p 15 märkinud: ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus tuvastas, et V.K on andnud kohtueelses menetluses põhjalikke ütlusi ja puudub eluline usutavus, miks ta peaks andma valeütlusi konkreetselt A.Smirnovi, J.O ja B. Z-i kohta. Samas on ta ise nendes kuritegudes ehk neilt saadud altkäemaksu vahendamises süüdi mõistetud. Pärnu Maakohtu otsus kinnitab samuti asjaolu, et R.J, J.P ja V.K end süüdi tunnistanud altkäemaksu saamises ja vahendamises A.Smirnovilt, J.O-lt ja B.Z-ilt. Samuti puudub loogiline põhjendus, miks on ta just nende isikute kohta saatnud J.Ple sõnumeid, nii nende isikuandmete ja eksamiaegade kohta ja samas on needsamad isikud käinud Haapsalus R.J juures eksameid tegemas. Kohus leiab, et on eluliselt usutav asjaolu, et nimetatud isikud ise vahetult pöördusid V.K poole või kasutasid tuttava kaasabi, kes need andmed V.K edastas ja rahasummad üle andis, et saada garantii, et eksameid oleks võimalik igal juhul Haapsalus edukalt sooritada. V.Ka ütlused ei ole ainus määrava tähtsusega tõend, millele saaks kohus otsuses tugineda, vaid kohus peab hindama V.K ütlusi kogumis teiste tõenditega. Riigikohtu lahendi 3-1-1-8-10 p-des 9-10 on tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli 16 1-15-3014 korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Kuid seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis.

Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Riigikohtu lahendis 3-1-1-41-13 on öeldud, et isiku varasemate ütluste avaldamisel, toimugu see siis

§ 291või § 294 alusel, otsustatakse tõendi lubatavuse küsimus.

Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda

§ 15Ig-s 3 sätestatust.

Kohtulahend tugineb

§ 15

lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses'') kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemait tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb ( ). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistajana J.P, kelle sõnade kohaselt tunneb ta R. J just seetõttu, et viimane on ta majanaaber. Tunnistaja andis ütlusi, et pakkus R. Jle raha, et ta teeks süsteemi, millega oleks lihtsam kategooria kätte saada. Konkreetselt ta ei mäleta, kelle eest ta raha eksami sooritamiseks pakkus, kuid nentis, et need nimed on asjas kirjas. Ta kinnitas, et teab ka A, kellega sai tuttavaks Tallinnas ja kes andis talle raha ning tunnistaja ülesandeks oli see raha edasi anda R. Jle. Tal ei ole konkreetselt meeles, kas ta andis raha enne eksamit või peale eksamit, aga see A kandis talle summa pangaarvele või andis sularaha, mingit kindlat reeglit selleks ei olnud. R. J pidi selle raha, u 200 euro, eest tegema seda, et ta aitas eksamit sooritada nii teoorias kui sõidus. Kuidas see konkreetselt välja nägi, ta öelda ei osanud. R. J sai isikutest, kes tulid eksamitele teada sõnumi teel. J. P kinnitas, et ta saatis R. J´ile sõnumiga inimeste andmed, kes tulevad eksamile. Informatsiooni eksamite toimumise kohta sai ta ka A.Ku käest. Tunnistaja J.P andis ütlusi, et tunneb V.Ka nimelist isikut, kes on Haapsalust pärit ja keda ta tunneb pikalt ja kes samuti palus abi kategooria eksami tegemisel. V.K andis talle andmed, kes eksamit soovivad teha ning tema edastas need andmed ilmselt sõnumiga R. Jle. Ta mäletab, et altkäemaksu kandis V.K pangakontole. Summasid ta konkreetselt ei mäleta, aga üks inimene ja üks kategooria võis olla umbes 300 eurot. Ta kinnitas, et tunneb ka H K nimelist isikut, sest lasi kanda raha tema arvele mingite kategooriate eest. Esmalt kanti raha H K nimele, kes raha välja võttis ja P andis. Ta kinnitas, et on andud V.Kale H K pangakonto numbri. 17 1-15-3014 Kohus peab usaldusväärseks J. P antud ütlusi, kes kohtumenetluses kinnitas juba kohtueelses menetluses antud ütlusi. Tema poolt antud ütlused haakuvad samuti teiste kohtulikult uuritud tõenditega ning seega saab pidada tunnistaja J. P poolt antud ütlusi tõepärasteks. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi ka R.J, kes tunnistas, et on saanud altkäemaksuna raha selle eest, et aitas osadel inimestel läbi saada teooriaeksamist. Tema sõnade kohaselt olid rahasummad erinevad, 200-250 eurot. Rahasummad sai ta J. Plt, kellelt sai teada ka eksamitele tulnud isikute nimed. J.P helistas talle ja ütles nimed või saatis sõnumiga isiku nime ja eksami aja. R. J ülesandeks oli jälgida, et teooriaeksami tegemise ajal valed vastused ei ületaks lubatud piiri ja kui see oligi nii, siis pidi ta pearaputusega andma märku, et vastused on vajalik veel sooritaja poolt üle vaadata. Ise ta konkreetselt mingeid muudatusi teha ei saanud. Kindlat aega raha saamiseks ei olnud, vahel sai ta raha kohe peale eksamit, vahel veidi hiljem. Kohtualuseid ta enda sõnade kohaselt ei mäleta, sest inimesi käis palju läbi, kuid kinnitas, et need nimed, mis olid ülekuulamise protokollis, J.O ning B.Z, on õiged, sest ütlused olid antud vahetult ja sel hetkel mäletas ta ka asjaolusid konkreetsemalt. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja R.Ji ütlused on usaldusväärsed, sest haakuvad teiste tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. Ta on andnud samasisulisi ütlusi ka kohtueelses menetluses, millest tulenevalt puudub alus kahtlus tema antud ütluste usaldusväärsuses. Kohus leiab, et R.Ji ütlused haakuvad teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Seega J.Pi ja R.Ji poolt antud ütlused kinnitavad samuti, et V. K poolt antud ütlused on tõesed ja usaldusväärsed. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja A.K, kes kinnitas, et tunneb J. P nimelist isikut ning sai tema telefoninumbri ja teadis, et tänu temale saab altkäemaksu abil sooritada hõlpsamini Haapsalus ARK-is eksameid. Ta pöördus J. P poole ja küsis, kas on võimalik teha eksamit, kes kinnitas, et see on võimalik. A. K sõnade kohaselt pidi J.P raha kellelegi edasi vahendama, aga kellele konkreetselt, seda tunnistaja öelda ei osanud. Rahad liikusid J.Pi kätte, mis nendest edasi sai, ta ei tea. Ta mäletab, et raha sai talle ilmselt üle kantud. Vahel võis olla ka nii, et saadi kokku ka Tallinnas ja anti raha üle. Kohus tuvastas, et A.K on 06.11.2014.a Pärnu maakohtu poolt süüdi tunnistatud N.F-i poolt antud altkäemaksu 600 eurot vahendamises J.Pile ja J.Pi poolt 400 euro edasiandmises R.Jle. Kohtuistungil ei tundud A.K S.Kopelmanni ära, mis on kohtu hinnangul selgitatav asjaoluga, et neid isikuid, kelle altkäemaksu A.K J.Pile selle edasiandmiseks R.Jle vahendas, oli mitmeid. Samas kinnitas tunnistaja A. K, et isikud kelle altkäemaksu ta vahendas, võtsid temaga ise ühendust. Tema sai raha ja andis selle edasi J.Pile, kes selle edasi toimetas. J.Piga tutvuski ta eesmärgil, et aidata isikuid altkäemaksu eest eksamist läbi saada. Tunnistaja T K, kes on eksamiosakonna juhataja Maanteeametis, andis kohtuistungil ütlusi, et toimus uurimine R. J seotud eksamipettuste asjus ning oli vajalik uurida mitmeid eksamivideosalvestusi. Salvestusi, mida tuli üle vaadata oli umbes 7-

1. Kontrolliti salvestisi ja täidetud sõidueksami kaarte, mis on juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks sõidueksami ajal ning kuhu eksamineerija märgib eksami ajal tehtud kõrvalekalded või vead. Samuti kirjutab eksaminaator hinnangu, kas eksam on sooritatud või mitte. Ka N.F-i nimi oli seal nimekirjas. Vead, mis kontrolli käigus silma hakkasid ei olnud korrektselt eksamikaardil kajastatud. Eksamivideosalvestusel ei olnud nii täpselt kõike märgitud, R. J oli küll pannud kirja sõidukiiruse kõrvalekallet, kas natuke kiiremaks või natukene väiksemaks, oli pannud kirja ühe korra, aga see esines paaril korral. Kuigi N.F sooritas eksami edukalt, esines eksamineerija töös vigu. 18 1-15-3014 Kohus tuvastas, et R.Ji sõidueksami salvestuste läbivaatamise ja eksamiprotseduuride õiguse kontrollakt kinnitab samuti tunnistaja T K ütlusi. Selle kohaselt on eksaminaator R. J N.F-i eksami sooritamise ajal korduva puudusena jätnud kaardile märkimata sõidukiiruse valiku, millele juhtis ta eksami ajal tähelepanu kahel korral, kuid lisas kirja märkuse vaid ühel korral. Kohus leiab, et eeltoodu tõendab asjaolu, et eksamineerija, saanud materiaalseid hüvesid, tegi endast kõik, et isik eksamilt läbi pääseks. Kohus leiab, et isegi juhul, kui eksamineeritav tegi ise eksami ära ja kõrvalist abi ei vajanud, oli ta raha eelneva andmisega altkäemaksu vahendajale alustanud juba altkäemaksu andmise teo toimepanemist, st avaldanud tahet altkäemaksu andmiseks. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi A.S, kelle sõnade kohaselt oli V.K tema elukaaslane. Enda sõnade kohaselt oli tal Swedbankis arvelduskonto, millele oli juurdepääs ka V.Kal ning kinnitas asjaolu, et mehel oli võimalik teha ülekandeid internetipanga vahendusel. Tunnistaja kinnitas oma ütlustega, et ta ei tunne H K, Aleksei Smirnovi, J.Pi ega B.Z-i nimelist isikut ega ole nendele ka mingeid ülekandeid teinud. Ülekanded, mis tema kontolt on tehtud, saavad olla tehtud vaid V.Ka poolt. Mõlemal oli õigus seda kontot kasutada ja enda elukaaslase tegemisi tunnistaja A.S kontrollida ei taibanud. Kohus, tuginedes V.Ka ja A.S ütlustele, tuvastas, et sularaha pani A.S arvele just V.K, kellel oli juurdepääs ka internetipanga ning kes sellest asjaolust tingituna tegi ülekandeid Pile. Seega leidis kohtulikul uurimisel kinnitust, et mitte A.S, et pannud sularaha oma arvelduskontole ja ei teinud V.Ka palvel ülekandeid, vaid raha pani arvele V.K ning ka ülekandeid teostas ta ise. Kohus, tuginedes 09.10.2013.a AA.S pangakonto vaatlusprotokollile, tuvastas, et A.S omab Swedbankis arvelduskontot xxx ning vaatlusega on tuvastatud asjaolu, et 08.09.2012.a on tehtud kontole sularaha sissemakse 200 eurot. Samal päeva kantakse see 200 eurot edasi H K kontole selgitusega „x“, mis on teadupärast nime J lühend. 11.09.2012 kanti Pile 100 eurot selgitusega „x“, mis kattub ajaga, kui Smirnov käis Haapsalus eksamit tegemas. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on ajavahemikul 23.10.2012-24.10.2012 sularahas makstud kontole kokku 600 eurot. 23.10.2012.a on tehtud 2 ülekannet Pile ku summas 500 eurot, selgitusega „x“ ja 24.10.2012 on tehtud veel üks ülekanne Pile 100 eurot, samuti samasisulise selgitusega „x“. Kohus tuvastas, et arvelduskonto juurde on väljastatud ka deebetkaardi, mille kasutaja on V.K. Eeltoodu kinnitab asjaolu, et seda arvelduskontot kasutas isiklikult V.K. Kohus, tuginedes 26.02.2013.a Pi SEB konto vaatlusprotokollile, tuvastas, et 11.09.2012 kanti A.S kontlolt üle talle 100 eurot ja ajavahemikus 23.10.2012-24.10.2012 kokku 600 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastas kohus, et A.Smirnovi B-kategooria teooriaeksam toimus Haapsalus 12.09.2012 ning 24.10.2012 käisid Haapsalus B-kategooria teooriaeksamit tegemas J.O ja B.Z. Maanteeameti poolt esitatud koondtabelist eksami sooritamise kohta nähtub, et Aleksei Smirnov on B-kategooria teooriaeksamit teinud kokku 3 korda: 19.08.2010, 26.08.2010 Tallinnas ning mõlemal korral on tulemuseks olnud mittesooritatud. 12.09.2012 on Haapsalus tehtud teooriaeksam edukalt sooritatud ning eksami võttis vastu R.J. 19 1-15-3014 Samuti nähtub, et J.O B-kategooria teooriaeksam sooritati edukalt 24.10.2012 Haapsalus, eksamineerijaks R.J. Maanteeameti poolt esitatud koondtabellist eksamite sooritamise kohta, leidis kinnitust, et B.Z-i B-kategooria teooriaeksam sooritati 24.10.2012 Haapsalus, eksamineerijaks R. J. Kohus, tuginedes maanteeameti õiendile, tuvastas, et N.F on teinud B-kategooria teooriaeksami 03.10.2012, mille sooritas edukalt, eksami vastuvõtjaks oli R.J. B-kategooria sõidueksami tegi N.F 15.10.2012, mille sooritas samuti edukalt ja eksami vastuvõtjaks oli samuti R.J. Kohus, tuginedes 12.11.2012.a asitõendi vaatlusprotokollile, milles on vaadeldud mobiiltelefoni Nokia C2-03, tuvastas, et tegemist on J.Pile kuuluva telefoniga, kus kasutati kahte kaarti. Esimene telefonikaart oli numbriga xx ja teine telefonikaart kandis numbrit xx. Selle telefoni vaatluse käigus leiti nimekiri isikute nimedega, kes telefoniraamatus olid kajastatud ja tähtsust omab esimesel lehel parempoolses tulbas on selline kirje nagu A. ark nr +372xxx ja teisel lehel parempoolses nurgas K-tähe juures on nimega K +372xxx. Järgmisel lehel on telefoniraamatus R-tähe all on kirjutatud nimi R J ja telefoninumber +372xx. Telefoniraamatus on nimi K ja nr +372xxx, mis kinnitab, et kontaktiks on isik V.K. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 08.09.2012 a Pi telefonilt saadetud sõnum K nimelisele isikule H K pangakonto numbriga. 11.09.2012 saabus sõnum, et J.Pi kontole laekus A.S´lt 100 eurot, mille selgituseks oli „x“. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt saatis 11.09.2012 kell 12:13 P nr-ilt 56945119 R.J nr-ile xxx sõnumi: „Aleksei Smirnov homme“. Kohus, tuginedes 12.11.2012.a asitõendi vaatlusprotokollile, milles on vaadeldud mobiiltelefoni Nokia C2-03, tuvastas, et vaatluse käigus on välja toodud ja tuvastatud kõneregistris ka teisi valitud kõnesid ning nähtub, et teisel real on tehtud kõnesid R.Jile, numbrile xx, on toodud kuupäevad, 26.10.2012 kell 10:41:08; 26.10.2012 kell 08:42:47; 23.10.2012 kell 18:54:48 ja 23.10.2012 kell 17:37:
2. Samuti on tehtud kõned ka K nimelisele isikule, numbriga xx ja seda siis 24.10.2012 kell 11:53:03; 24.10.2012 kell 11:19:34; 23.10.2012 kell 17:25:54; 23.10.2012 kell 14:50:48; 21.10.2012 kell 19:04:
3. Samamoodi on tuvastatud, et kõneregistris registreeritud vastatud kõned, millest nähtub, et vastatud R. J kõnedele numbrile xxx. Samamoodi on vastatud K nimelise isiku alla olevatele kõnedele telefoninumber on xxx, on toodud ka kuupäevad ja kellaajad, milledele kõnedele on vastatud. Viimane osa puudutab vastamata kõnesid, siin saab ka välja tuua, et tegemist on vastamata kõnedega K nimeliselt isikult numbrilt xxx, siis nii 24.10.2012; 19.10.2012 kui 15.10.
4. 19.11.2012.a asitõendi vaatlusprotokolliga, millega uuriti J. Pi mobiiltelefoni Samsung GT, leidsid tõendamist valitud kõned ja saadetud sõnumid numbrile xxx. Nimetatud number on tuvastatud R. J elukoha läbiotsimise käigus, kui tema kasutuses olev number, sest leiti ka kõnekaardi ümbris selle numbriga. J.P on saatnud sõnumid J 21.10.2012 kell 19:37 „B.Z Marina 24.10.2012“ ja „23.10.2012 18:17 „B. Z Marina ka kell 15“. 29.10.2012.a asitõendi vaatlusprotokolliga, millega vaadeldi R.J telefoni Sony Ericssoni, tuvastati number xx ja nähtus kontakt Piga ja tema kasutuses olnud numbriga xxx, mis telefoniraamatus oli nime „P“ all. 20 1-15-3014 25.10.2012.a läbiotsimise määruse ja 26.10.2012.a läbiotsimise protokolli kohaselt tehti läbiotsimine R. J elukohas x ning selle käigus leiti sularaha 450 eurot ja kõnekaardi ümbris numbrile xxx. Seega leidis ka antud tõendiga kinnitust, et number xx R.Jile kuulus. Kohus, tuginedes R.Ji kinnipidamisel 26.10.2012 tema läbivaatuse protokollile, tuvastas, et tema kinnipidamisel võeti tema juurest ära 800 eurot, millest nähtub selgelt, et isik altkäemaksu sai. Ka kohtuistungil toimunud ristküsitluse käigus andis tunnistaja R.J ütlusi, et sellest rahast olid rahasummad ka B. Z-i ja J.O eksamite eest. Kohus leiab, et eeltoodud tõend kinnitab üheselt, et B.Z ja J.O andsid eduka eksami sooritamise eesmärgil ametiisikule altkäemaksu. Kohus, tuginedes 14.05.2013.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, tuvastas, et alates 13.08.2012 on tihedalt suhelnud omavahel P nr-lt x ja Kaer x. Pärast nende omavahelist suhtlemist järgneb Pi kõne Jle 15.08, 16.08 K ja P, 16.08 Pi kõne Jle. Samamoodi 21.08, 2223.08 ja 03.09.12 K ja Pi omavahelised kõned. Seega eeltooduga leidis tõendamist, et P ja J ning K ja P omavahel aktiivselt suhtlesid. Kohus, tuginedes sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, tuvastas samuti, et kõneeristused võeti K nr-ile xxx, A. Smirnovi nr-ile xxx, B. Z-i nr-ile xxx ja J.O nr-ile xxx. Kohus leiab, et kuigi isikud ise vahetult Kle ei helistanud, on tuvastatud asjaolu, et nende vahel oli veel isik, kelle vahendusel suhtlemine aset leidis. Kohus tuvastas, et A.Smirnovi ja V. K siduvaks numbriks on xx ning protokollist nähtub, et nimetatud number on K suhelnud ka 11.09.2012 kell 12:30, seega enne Aleksei Smirnovi eksamit, mille järel on K saatnud sõnumi 11.09.2012 kell 12:10 Pile. Selle järel on number 11.09.2012.a veel korduvalt suhelnud Kga ning A. Smirnov on omakorda 05.09.2012, seega enne 12.09.2012 toimuvat B-kategooria teooriaeksamit suhelnud tel nr-iga xx. Kohus, tuginedes sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, tuvastas samuti, et B.Z on suhelnud nr-iga xxx 22.10.2012 kuni 25.10.2012, seega enne ja pärast eksamit, mis toimus Haapsalu ARK-is. Seesama nr on suhelnud ka 21.10.2012 Kga, misjärel on K suhelnud edasi Piga. Samuti on näha, et samal ajal on Kga suhelnud isik, kes kasutas nr-it xxx. Kohus, tuginedes 14.02.2013 A.Ku ja H K arvelduskontode vaatlusprotokollile, tuvastas, et 28.09.2012 on H K kandnud Pi kontole Nordea pangas 600 eurot. Nimetatud kannet kinnitab ka Pi konto väljavõte. Kohus tuvastas, et raha, mis edasi Pile läks, liikus pangakontode kaudu ning Pilt sai K ka tema tuttavate pangakontode numbrid, kuhu sama raha ka üle kandis. Eksamite aja sai teada ta Pilt, kes sõnumite teel selle edastas. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodut ka A. Ku elukohas tehtud läbiotsimine ning läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti tema elukohast pabereid, kuhu oli üles märgitud Pi nimi ja pangakonto number. 04.10.2012.a jälitusprotokolliga fikseeriti varjatud jälgimisega N.F-i ja R.J kohtumine 03.10.2012 Haapsalus ARK-s, kus samal päeval N.F tegi B-kategooria teooriaeksami. 21.05.2013.a jälitusprotokolliga fikseeriti telefonide pealtkuulamisega suhtlemine A.K ja N.F-i vahel. Suhtlemine algab 21.09.2012, kui N.F teatab Kle, et sai tema numbri ja soovib kokku saada. 24.09.2012 teatab N.F Kle, et tuleb Soomest Eestisse ja soovib Tallinnas kohtuda. 21 1-15-3014 Järgmises kõnes, mis leidis aset 28.09.2012 kell 12:35, lepitakse kokku, et N.F peab end registreerima ARK kodulehel eksamile ja ütlema seejärel Kle eksami aja. 28.09.2012 kell 13:45 teatab N.F Kle, et sai aja kolmapäevaks 03.10.2012 kell 9.00, mille järel lubab K kellelegi aja edasi öelda. Seejärel 28.09.2012 kell 13:48 helistab K Pile ja ütleb edasi N.F-i aja 3.10.2012 kell 9 ja lubab saata nime. K küsib, et kas teeb ülekande kohe ära, millele P vastab, et ülekande võib kohe ära teha, et niikuinii saab ja soovib, et K saadaks talle isiku eesnime ja perekonnanime esitähed. Kohus tuvastas, et rahade liikumisel Pi ja J K vahendusel saab täheldada ajalisi nihkeid, mis tulevad J ütluste kohaselt asjaolust, et vahest sai raha kohe peale eksamilt, vahest hiljem ja vahest ei saanudki. Samas oli selline skeem toiminud juba pikemat aega Pi K ja J vahel, mistõttu oldi kindlad, et keegi neist isikutest oma osast altkäemaksu summast ilma ei jäänud ning asi põhines omavahelisel usalduslikul suhtel, sest raha jõudis ikkagi lõpp tulemusena J. Jälitustoimingu protokolli kohaselt helistas A.K 28.09.2012 kell 13:50 enda naisele H ja palus teha ülekande Pile summas
5. 28.09.2012 kell 14:37 helistas K N.F-ile ja ütles, et asi on natuke kallim ning 60 euri tuleb juurde. 28.09.2012 kell 14:41 saatis K Pile sõnumi „N.F kolmapäev kell 09.00“. 28.09.2012 kell 14:50 K helistab Pile ja ütleb, et ülekanne on tehtud, et aeg on 3-ndal kell 9.
6. 01.10.2012 14:20 leidis aset kõne K ja N.F-i vahel, millest selgus, et eksam kolmapäeval kell 9.
7. 03.10.12 kell 10:08 N.F helistas Kle ja tahtis kokku saada ning andis teada, et tegi teooria ära, kuid sõitu ei saanud teha, sest seda on võimalik teha alles 15-ndal. Kõnes lepiti kokku kokkusaamine samal päeval. 03.10.2012 kell 15:06 helistas K N.F-ile ning kohtumine lepiti kokku Tallinnas Ülemistel. 03.10.12 kell 16:12 helistas N.F Kle ning kokkusaamine lepiti kokku Kadaka Selveri juures. 03.10.2012 kell 16:47 helistas N.F Kle ja küsis, et ega ta kogemata koos oma rahaga Kle oma pangakaarti ei andnud, et kaart on tal kadunud. K soovitab tal tagasi aparaadi juurde minna ja sinna vaadata. Kohus leiab, et jälitusprotokoll 29.10.2013, kus teostati 03.10.2012 varjatud jälgimist A.K ja temaga kohtuvate isikute suhtes, tõendab, et kell 16:25 asus K Kadaka Selveri juures. Kell 16:35 tuli Selveri juurde must BMW, millest väljus N.F ja läks Swedbank sularaha automaadi juurde ning toimetas seal. Kell 16:37 läks N.F kiirsöögikioski juures olnud K juurde ja annab talle rahapataka ning selle paki pealt nähtus 50-eurone rahatäht. Jälitusprotokolliga tuvastati, et K pani raha pükste taskusse. Üksteisel suruti kätt ja mindi lahku. Kell 16:44 lõpetas K söömise ja istus Mazdasse. Samuti on näha, et ta võttis taskust rahapataka, luges raha üle ja pani oma rahakoti vahele. Kell 16:46 oli naha, et K rääkis telefoniga. Kohus tuvastas kõnedest, et mingeid muid varasemaid suhteid ja kohtumisi N.F-i ja K vahel ei olnud. N.F viibis ise Soomes ja Eestisse tuli vaid eksamite tegemiseks ning K nr sai ta kellegi oma tuttava käest. Eeltoodud tõendiga leidis kinnitust, et N.F andis Kle edasi altkäemaksuna mõeldud raha, mis liikus edasi J. P ja sealt R.J. Kohus hindab tõendeid kogumis ja ühelgi tõendil ei ole kindlaksmääratud jõudu. Lähtudes aset leidnud sündmustest, tunnistajate V.Ka, J.Pi ja R.Ji, A S ütlustest ning Maanteeameti poolt esitatud koondtabellist eksamite sooritamise kohta, sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, A.S arvelduskonto vaatlusprotokollist, J. Pi SEB konto väljavõttest, asitõendi Nokia C2-03vaatlusprotokollist leidis täielikku tõendamist, et Aleksei Smirnov, altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud 22 1-15-3014 teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus asub seisukohale, et Aleksei Smirnov tegutses kavatsetult, kuna raha andmisega altkäemaksu vahendajale seadis ta eesmärgiks ametiisiku mõjutamisele talle soodsa tulemuse saamiseks. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. A. Smirnovi eesmärgiks oli teooriaeksami edukas sooritamine, mille tagamiseks ta ametiisikule altkäemaksu andis. Kohus leiab, et süüdistatava J.O süü leidis tõendamist tunnistajate V.Ka, J.Pi, R.Ji, A.S ütlustega ning A.S arvelduskonto vaatlusprotokolliga, J. Pi SEB konto väljavõttega, asitõendi Nokia C2-03 vaatlusprotokolliga, R.J elukoha läbiotsimisprotokolliga, asitõendi R.J kasutuses olnud telefoni Sony Ericsson vaatlusprotokolliga, sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga ja maanteeameti poolt esitatud koondtabeliga eksamite sooritamise kohta. Seega kohtulikul uurimisel leidis täielikku kinnitust, et J.O, altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus asub seisukohale, et J.O tegutses kavatsetult, kuna raha andmisega altkäemaksu vahendajale seadis ta eesmärgiks ametiisiku mõjutamisele talle soodsa tulemuse saamiseks. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kohus leiab, et J.O seadis endale altkäemaksuandmisega eesmärgiks, et saab tänu sellele edukalt sooritada teooriaeksami Haapsalu ARK-is. Kohus leiab, et B. Z-i poolt altkäemaksu andmine on leidnud tõendamist tunnistajate V.Ka, J.Pi, R.Ji, A.S ütlustega. Samuti A.S arvelduskonto vaatlusprotokolliga, J. Pi SEB konto väljavõttega, maanteeameti poolt esitatud koondtabeliga eksamite sooritamise kohta, asitõendi Nokia C2-03 vaatlusprotokolliga, samuti asitõendi Samsung GT vaatlusprotokolliga, R.J elukoha läbiotsimisprotokolliga, asitõendi R.J kasutuses olnud telefoni Sony Ericsson vaatlusprotokolliga, sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Seega pani B.Z , altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus asub seisukohale, et B.Z tegutses kavatsetult, kuna raha andmisega altkäemaksu vahendajale seadis ta eesmärgiks ametiisiku mõjutamisele talle soodsa tulemuse saamiseks. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kohus leiab, et 23 1-15-3014 B.Z-i eesmärgiks oli tänu altkäemaksu andmisele tagada positiivne B-kategooria eksami sooritamine. Kohus, hinnates tõendeid kogumis ning lähtudes aset leidnud sündmustest, tunnistajate A.Ku, R.Ji, J.Pi ja T K ütlustest ning asjas kogutud kirjalikest tõenditest: jälitustoimingute protokollidest, A. K ja H K arvelduskontode vaatlusprotokollist, J. Pi konto vaatlusprotokollist, R.Ji sõidueksami salvestuste läbivaatamise ja eksamiprotseduuride õiguse kontrollaktist ja maanteeameti õiendist eksamite sooritamise kohta, leiab, et N.F , altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus asub seisukohale, et N.F tegutses kavatsetult, kuna raha andmisega altkäemaksu vahendajale seadis ta eesmärgiks ametiisiku mõjutamisele talle soodsa tulemuse saamiseks. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kohus leiab, et raha andmisega ametiisikule seadis N.F eesmärgiks edukalt sooritada B-kategooria teooria- ja sõidueksam. Kohtulikul uurimisel leidis täielikku tõendamist, et Aleksei Smirnov, J.O, B.Z ja N.F , altkäemaksu andmisega, so ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo (alates 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt altkäemaksu andmisega, so ametiisikule altkäemaksuna vara üleandmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest), panid toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Aleksei Smirnov, J.O, B.Z ja N.F olid kuriteo toimepanemise ajal süüvõimelised. Kohus ei tuvastanud ühtegi Aleksei Smirnov´i, J.O, B.Z-i ning N.F ´i süüd välistavat asjaolu. Seega on nad süüdi neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemises ja nad tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige Aleksei Smirnov´i, J.O , B.Z-i ning N.F ´i süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 24 1-15-3014 KarS § 298 lg 1 (süüteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus nägi ette karistusena ühe kuni viieaastase vangistuse. Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on samuti tegemist teise astme kuriteoga, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kaitsjad leidsid, et mõistliku menetlusasja ületamisega tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Kohus asub seisukohale, et käesolevalt on arvestatud mõistlikku menetlusaega, lähtudes asjaolust, et menetlustoiminguid alustati
8. aastal, kui isikutele esitati kahtlustused. Kuriteod on toime pandud 2012.a. lõpus. Käesolev kriminaalasi on keskmisest mahukam, millest tulenevalt ei ole reaalne asja lahendamine lühikese aja jooksul. Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasi lahendatud mõistliku menetlusaja jooksul, millest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks isikutele mõistetavat karistust vähendada ega menetlust lõpetada. Aleksei Smirnov on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Aleksei Smirnov tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära (1 päevamäär 3.20 €), so 384 eurot. KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Maksu-ja Tolliameti tõendist isiku maksustatava tulu ja keskmise päevasissetuleku kohta 2012.a nähtub, et isikul sissetulek puudus, millest tulenevalt kohus arvestab Aleksei Smirnovile mõistetud rahalise karistuse määramisel miinimumpäevamäära suurusega, so 3,20 €. Kuna Aleksei Smirnov on varasemalt karistamata, siis leiab kohus, et reaalse vangistuse mõistmine ei ole antud juhul vajalik, sest peab mõistetud rahalist karistust piisavaks, et mõjutada Aleksei Smirnovi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. J.O on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et J.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära (1 päevamäär 12,05 €), so 1446 eurot. Maksu-ja Tolliameti tõendist isiku maksustatava tulu ja keskmise päevasissetuleku kohta 2012.a oli 12.05 €, millest tulenevalt ei saa kohus J.O-le mõistetud rahalise karistuse määramisel arvestada miinimumpäevamäära suurusega 3,20 € nii nagu teistele süüdistatavatele. Kuivõrd J.O on varasemalt karistamata, siis leiab kohus, et reaalse vangistuse mõistmine ei ole antud juhul vajalik, sest peab mõistetud rahalist karistust piisavaks, et mõjutada J.O edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. B.Z on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et B. Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära (1 päevamäär 3.20 €), so 384 eurot. KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Maksu-ja Tolliameti tõendist isiku maksustatava tulu ja keskmise päevasissetuleku kohta 2012.a nähtub, et isikul sissetulek puudus, millest tulenevalt kohus arvestab B. Z-ile mõistetud rahalise karistuse määramisel miinimumpäevamäära suurusega, so 3,20 €. Kuna B.Z on varasemalt karistamata, siis leiab kohus, et reaalse vangistuse mõistmine ei ole antud juhul vajalik, sest peab mõistetud rahalist karistust piisavaks, et mõjutada B.Z-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 25 1-15-3014 N.F on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et N.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära (1 päevamäär 3.20 €), so 384 eurot. KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Maksu-ja Tolliameti tõendist isiku maksustatava tulu ja keskmise päevasissetuleku kohta 2012.a nähtub, et isiku sissetulekuks oli 1,53 €, millest tulenevalt kohus arvestab N.F-ile mõistetud rahalise karistuse määramisel miinimumpäevamäära suurusega, so 3,20 €. Kuna N.F on varasemalt karistamata, siis leiab kohus, et reaalse vangistuse mõistmine ei ole antud juhul vajalik, sest peab mõistetud rahalist karistust piisavaks, et mõjutada N.F-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetluskulud.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavatele on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Seega tuleb Aleksei Smirnovilt, J.O-lt , B.Z-ilt ning N.F-ilt järgevad menetluskulud riigituludesse välja mõista. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude väljamõistmise korda. Käesolevas kriminaalasjas on Aleksei Smirnovi menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, so 645 €. Samuti

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt tunnistaja sõidukulu (A S) 5,13 €.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu ka Aleksei Smirnovi määratud kaitsjale Andres Veskile kohtueelses menetluses makstud tasu riigi õigusabi eest 72 € ning kohtumenetluses 864 €.

§ 180

lg 3 alusel jätta Aleksei Smirnovi riigi õigusabi korras määratud kaitsja Andres Veski kohtuistungile ilmumisega seotud sõidukulud summas 751,68 € riigi kanda. Süüdistatava J.O menetluskuludeks on

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, so 645 €. Samuti

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt tunnistaja sõidukulu (A S) 5,13 €.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu ka J.O kaitsjale Gennadi Kullile kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 108 € ning kohtumenetluses 768 €.

§ 180

lg 3 alusel jätta J.O riigi õigusabi korras määratud kaitsja Gennadi Kull´i kohtuistungile ilmumisega seotud sõidukulud summas 380,16 € riigi kanda. Süüdistatava B.Z-i menetluskuludeks on

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, so 645 €. Samuti

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt tunnistaja sõidukulu (A S) 5,13 €.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu ka B.Z-i kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Vahur Krinalile makstud tasu riigi õigusabi eest 132 €. Süüdistatava N.F-i menetluskuludeks on

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, so 645 €. Samuti

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt tunnistaja sõidukulu (A S) 5,13 €.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu ka N.F-i määratud kaitsjale Vahur Krinalile makstud tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 132 € ja kohtumenetluses 720 €. Anu Tammeniit Kohtunik 26 1-15-3014 Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2016.a kohtuotsuse resolutsioon: Pärnu Maakohtu otsus 11. veebruarist 2016 J.O, B.Z-i ja N.F-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista J.O-lt riigieelarve tuludesse 96 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 96 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. Välja mõista N.F-ilt riigieelarve tuludesse 24 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 24 eurot kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos. KOHTUOTSUS JÕUSTUS 18.08.2016.A RIIGIKOHTU MÄÄRUSEGA. 27