Toimik nr 1-08-10666Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-10666 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Valentina Michelson Prokurör Prokuröri abi Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu J.B , isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta J.B talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt J.B-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,34 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,95 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista J.B-lt kriminaalmenetluse kulud: 38,34 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. J.B-lt asuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1
(5)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.02.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 kohtuotsusega tunnistati J.B süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.06.2008 ja lõpp 12.02.
- J.B andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 196). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.04.
- Kinnipidamisasutusest J.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub , et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 21 korral distsiplinaarkorras karistatud. Alates 01.03.2011 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis „sotsiaalsete oskuste treening“. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil Mustamäe tee 173-80, Tallinn, kus omab ka sissekirjutust. Isikul on põhiharidus, eriala ei oma. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. Kuriteod sooritas majandusliku olukorra parandamiseks. Narkootikume on proovinud aastaid tagasi pidudel käies. Isikut on 2005 aastal karistatud NPAS alusel. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, mil on vägivaldne ja ei kontrolli oma käitumist. Kinnipeetav ei näe vajadust sotsiaalprogrammides osalemiseks. Isik on varasematel aastatel viibinud kolm korda ravil xxx. Isik võib olla agressiivne, läheb kergesti endast välja, käitub üleolevalt, mida näitavad arvukad distsipliinirikkumised vangistuse ajal. On kasutanud vanglaametnike suhtes ähvardava loomuga väljendeid, ebatsensuurseid sõnu, korralduste mittetäitmine. Esinenud on ka konflikte teiste kinnipeetavatega. Vangla ei toeta J.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna risk uue vägivaldse kuriteo toimepanemiseks on kõrge. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik leiab, et J.B on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaegselt kohaldades tema suhtes elektroonilist järelevalvet KarS § 76 alusel. Kriminaalhoolduslik järelevalve on vajalik kinnipeetava suunamiseks õiguskuulekale käitumisele, kontrolliks ja toetamiseks. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elukoht xxx, toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava ema on andnud nõueoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks xxx. Isikul on formaalselt olemas kõik tingimused KarS § 75 tulenevate lisakohustuste täitmiseks. J.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Töökoha leiab ta vabadusel olles. Distsiplinaarkaristused on tingitud Tallinna Vangla ametnike suhtumisest. Ta põeb haigust ja kui talle ei anta tablette, muutub ta agressiivseks. Kaitsja toetas oma kaitselaust ja palus vabastada enne tähtaega. Viimane distsiplinaarkaristus on halduskohtus vaidlustatud. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud sealhulgas kolmel korral röövimise toimepanemise eest. Isikul puudub vabanemisel töökoht. Hulgaliseld distsiplinaarkaristused osutavad, et isik ei ole võimeline hoiduma õigusvastaste tegude toimepanemisest. 2
(5)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J.B tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on J.B karistatud nii I ja II astme varavastaste kuritegude eest, sealhulgas 3 korral röövimise eest. 26.05.2008.a. vabanes ta KarS § 200 lg 2 p 4 järgi sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistusest ja uue samalaadse kuriteo pani ta toime juba 06.06.
- Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et J.B on 1 korral karistatud väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused J.B puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole J.B üles näidanud paranemise teele asumist. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 21 distsiplinaarkaristust, kusjuures 16 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Kõik karistused on kehtivad. Karistused on määratud muuhulgas vanglaametnike suhtes ebaviisaka käitumise, sõimamise, ähvardamise ja solvamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole J.B oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis „sotsiaalsete oskuste treening“. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 08.08.
- Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama ema, Tiiu J.B juurde aadressile Mustamäe tee 173-80, Tallinn. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 20). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 20 pöördel) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes ei ole J.B kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samuti puudub tal keskharidus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema on valmis J.B toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Arvestades J.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod sealhulgas 2 viimast röövimise eest) ja tema käitumist vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute 3
(5)rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uut samalaadset kuritegu toime panna. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel 2 aastat 9 kuud 6 päeva, mis on piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.B temale Harju Maakohtu 19.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2011.a. kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Viru Maakohtu 9. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 57 eurot ja 51 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot ja 58 senti, vandeadvokaat Kaido Koogale tema poolt J.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista J.B-lt menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 57 eurot ja 51 senti riigituludesse. 4. J.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „J.B, 1-0810666, menetluskulud“. 4
(5)Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Ärakiri õige №oremreferent Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 03.06.2011 №oremreferent Liivi Õun 5
(5)