lg 5 alusel allutada H.E kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada H.E suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole (Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, aadress: Paldiski mnt 52 Tallinn, tel nr 617 2582, E-R kell 8.30-17.00) ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
järgi ja karistati teda
lg 2 alusel 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega.
lg 1, lg 4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 540 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat 3 kohtuotsuse jõustumisest. Kohustati H.E täitma
lg 1 punktides 1-6 nimetatud kohustusi.
lg 2 p 2 alusel määrati H.E-le kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Määrati H.E elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 30.07.2015. a. Harju Maakohtu 22.08.2016. a kohtumäärusega pöörati
a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 10 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.11.
lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada H.E tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Isikul on kõik tingimused täidetud ning kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Ta on nõus tegelema oma alkoholismi probleemiga ning tunnistab ka ise, et kõik tema probleemid on seotud alkoholiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et H.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Varasem kui ka praegune karistus on mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja toimepanemise soodusteguriks on alkoholijoobes võimenduv impulsiivsus ja ohutunde vähenemine, 4 liigtarvitamine ning mõtlematu suhtumine oma tegude tagajärgedesse. Vangistuses H.E ei ole jõutud veel kaasata taasühiskonnastavate tegevustesse. Samuti kinnipeetava karistusaeg ei ületa ühte aastat, mistõttu ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava, kuid ta töötab vanglas ning vestelnud inspektor-kontaktisikuga. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt on H.E karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest teist korda. Tunnistab probleemide olemasolu ning motiveeritud neid lahendama. Proovis minna Lootuse Külla, kuid tervise tõttu sinna ei võetud ja saa teha suure füüsilise koormusega tööd (põeb radikuliiti). On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid- mitte tarvitada alkoholi. See näitab, et tema riskikäitumine pole muutunud. Kinnipeetav on motiveeritud alkoholist loobuma, kuid see saab toimuda lähedaste teol. Kinnipeetava sõnade kohaselt peale vabanemist ei soovi ta alkoholiga mingit kokkupuudet. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt tegeleda alkoholiraviga ning on nõus pöörduma vabanemisjärgselt psühhiaatri poole. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, ei tunnista oma sõltuvusprobleeme ega mõista oma kuriteo tagajärgi teistele inimestele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 31 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 6 kuud on pannud H.E mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. H.E on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Raplamaal Kohila vallas. Tal küll puudub lähisuhtevõrgustik, kuid on toetav tuttav – endine elukaaslane. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.E , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. H.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad nii prokurör kui ka Vangla. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.