lg 2 p 1,4 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Liisa Nuut Süüdistatav N.M Isikukood: XXX; xxx kriminaalkorra karistatud kahel korral, viimati: - Pärnu Maakohtu 19.02.2014.a otsusega
lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,7 alusel 1 aasta ja 6 kuus kuud vangistust, tingimisi katseajaga 18 kuud (19.02.2014.a – 18.08.2015.a); väärteokorras karistatud 35-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18.12.2015. v adv Ants Nõmmik Kaitsja Süüdistatav L.S Isikukood: XXX; xxx kriminaalkorra karistatud ühel korral: - Pärnu Maakohtu 13.11.2013.a otsusega
lg 1, § 201 lg 1 alusel 4 kuud vangistust, tingimisi katseajaga 18 kuud (13.11.2013.a – 12.05.2015.a); väärteokorras karistatud 20-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.01.2016. Lk 1 / 5 v adv Ants Nõmmik Kaitsja 1-16-875 Eve Einland Tõlk RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.M
lg 2 p 1,4 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui N.M ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata alates 25.02.2016.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Süüdi tunnistada L.S
lg 2 p 1,4 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuu vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui L.S ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lk 2 / 5 Katseaja algust arvata alates 25.02.2016.a. 1-16-875 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista N.M´lt ja L.S´lt solidaarselt tsiviilhagi 962 eurot V G kasuks, milline tasuda kannatanu a/a-le EExxx SEB Pank AS. KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista N.M´lt riigituludesse menetluskulud: - sundraha 645 €; - tasu riigi õigusabi eest 72 €, kokku 717 €. KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista L.S´lt riigituludesse menetluskulud: - sundraha 645 €; - tasu riigi õigusabi eest 72 €, kokku 717 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. N.M ´l kasutada viitenumbrit 99916700014475 ja L.S ´l kasutada viitenumbrit
lg 2 p 4,7; § 209 lg 2 p 1 alusel, olles seega
lg 2 p 1 täheldatud isik, 04.11.2015.a, grupis koos L.S-iga saanud kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata viisil enda valdusesse V G-ile kuuluva SEB pangakaardi, tekitas teisele isikule varalist kahju sekkudes ebaseaduslikult Lk 3 / 5 1-16-875 andmetöötlusprotsessi, kasutas pangakaarti ebaseaduslikult varalise kasu saamise eesmärgil V Gi teadmata ja nõusolekuta, sisestades kahel korral pangakaardi PIN-koodi ja võttis 04.11.2015.a kell: 16.44 Pärnu linnas J.V.Jannseni 3 SEB sularahaautomaadist ATM00392 sularaha 500,- eurot ja 04.11.2015.a kell: 17.05 Pärnu Hommiku 2 asuva PortAtur1 SEB sularahaautomaadist ATM0000236 sularaha 400.- eurot. Sellega on V G pangakaarti kasutades tekitatud varaline kahju kokku 900.- eurot. Seega N.M, teisele isikule varalise kahju tekitamisega andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi sekkumisega, kui see on toime pandud
lg 2 p 1 täheldatud isiku poolt ja grupis, pani toime
Kriminaalasjas nr 15267001191 on L.S-i´le süüdistus selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu 13.11.2013.a otsusega süüdi tunnistatud
lg 1 järgi, olles seega
lg 2 p 1 täheldatud isik, 04.11.2015.a, grupis koos N.M-iga saanud kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata viisil enda valdusesse V Gle kuuluva SEB pangakaardi, tekitas teisele isikule varalist kahju sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, kasutas pangakaarti ebaseaduslikult varalise kasu saamise eesmärgil V Gi teadmata ja nõusolekuta, sisestades kahel korral pangakaardi PIN-koodi ja võttis 04.11.2015.a kell: 16.44 Pärnu linnas J.V.Jannseni 3 SEB sularahaautomaadist ATM00392 sularaha 500,- eurot ja 04.11.2015.a kell: 17.05 Pärnu Hommiku 2 asuva PortAtur1 SEB sularahaautomaadist ATM0000236 sularaha 400.eurot. Sellega on V G pangakaarti kasutades tekitatud varaline kahju kokku 900.- eurot. Seega L.S, teisele isikule varalise kahju tekitamisega, andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutisüsteemi sekkumisega, kui see on toime pandud
lg 2 p 1 täheldatud isiku poolt ja grupis, pani toime
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Abiprokurör Liisa Nuut tegi ettepaneku N.M süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 4 järgi ja nõuab tema karistamist 1 aasta ja 2 kuu vangistusega.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui N.M ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Abiprokurör Liisa Nuut tegi ettepaneku L.S süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 4 järgi ja nõuab tema karistamist 1 aasta ja 2 kuu vangistusega.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui x ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises Lk 4 / 5 1-16-875 elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista N.M ´lt ja L.S ´lt solidaarselt tsiviilhagi 962 eurot V G kasuks. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on N.M menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 645 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 €, kokku 717 €. L.S menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 645 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 €, kokku 717 €. Anu Tammeniit Kohtunik Lk 5 / 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.