← Eesti

1-10-3417/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3417 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuni 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu L.V (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
  4. Viru Maakohtu
  5. juuni 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. L.V kannab vanglas temale Viru Maakohtu 30.11.2010 otsusega KarS § 113 § 25 lg 2 järgi mõistetud 8 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 06.11.2009-06.11.
  8. Viru Maakohus 16.06.2016 määrusega jättis L.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.1 L.V varasem käitumine, kuriteo iseloom, viitab tema ohtlikkusele. Ta kannab vangistust esmakordselt ja seda esimese astme isikuvastase kuriteo, tapmiskatse eest. Kuritegu oli toime pandud küllaltki julmal viisil (endise abikaasa maja sissekäigus kannatanu noaga haavamine, tekitades 14 torkelõikehaava), mis viitab isiku agressiivsusele ja ohtlikkusele. Ajendiks oli viha lahutatud abikaasa vastu ja soov talle kätte maksta. L.V ei ole valmis kuriteo põhjusi kriitiliselt hindama, mis viitab kuritegelikele hoiakutele ja vähesele motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest. Tema riskihindamisest nähtub, et ohustatud on lähedased isikud, eeskätt kannatanu. 2.2 Arvestades L.V varasemat käitumist ja hoiakuid võib oletada, et L.V puhul on olemas ka tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.3 Toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid arvestades ei ole L.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Tema vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.4 Positiivne on, et L.V on vangistuse ajal töötanud ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid need asjaolud ei kaalu üles eelpooltoodud negatiivseid asjaolusid.
  9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse L.V kaitsja advokaat V. Gimaev, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaitsja argumendid on alljärgmised. 3.1 Kaalutulusõiguse teostamisel tuleb olulisena tähelepanu pöörata asjaolule, et L.V käitumine vanglas on olnud õiguspärane, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta tööga hõivatud. Käesoleval hetkel töötab ta väljaspool vanglat XXX OÜ-s. Kuna Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-91-06 tulenevalt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis nimetatud asjaolu esinemisel (L.V puhul selline oluline asjaolu esineb) peavad esinema niivõrd olulised asjaolud, mis kaaluvad õiguspärase käitumise üle. L.V puhul selliseid asjaolusid ei esine. 3.2 L.V kannab reaalset vangistust esimest korda. Kuigi tema karistus algas juba 06.11.2009, ei ole tal välja kujunenud kriminaalne elustiil. L.V on vangistuse ajal olnud pidevalt hõivatud tööga. Kuna L.V käib käesoleval ajal tööl väljaspool vanglat, siis on tema ennetähtaegne vabastamine igati põhjendatud, sest ta ei ole veel vangla subkultuuriga kohanenud. Resotsialiseerimine sellisel juhul L.V jaoks toimub sujuvalt. 3.3 Euroopa Nõukogu ministrite kommitee soovituse N Rec

(2003)N Rec
(2003)23 artikli 35 kohaselt tuleb isegi isikute suhtes, kes ennetähtaegsest vabastusest on tulnud tagasi vanglasse, teha tööd eesmärgiga vabastada neid ennetähtaegselt. Euroopa Nõukogu ministrite kommitee soovitused ei välista ennetähtaegsest vabastusest tagasitulnud isikute uuesti ennetähtaega vabastamist, seda enam sõna „tuleb“ viitab sellele, et vangla on kohustatud tegema tööd selleks, et saavutada eesmärk vabastada selliseid isikuid tingimisi ennetähtaega. Kuna isegi uuesti vanglasse tagasi tulnud isikuid on võimalik uuesti ennetähtaegselt vabastada, siis L.V on võimalik tingimisi ennetähtaega vabastada, kuna ta kannab karistust vangistuse näol esimest korda, temaga on tehtud põhjalik töö justnimelt vangistuses, ta käib väljaspool vanglat tööl, tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. 3.4 L.V ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ei riivaks. Karistusseadustik võimaldab tingimisi ennetähtaega vabastada kinnipeetava isegi juhul, kui karistus oli määratud alammäära ulatuses. Ühiskond on teadlik, et isegi alammääras karistuse mõistmisel süüdimõistetul tekib võimalus ennetähtaega vabanemiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud L.V tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks alust ei anna. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  2. Kõigepealt on apellatsioonikohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel ei saa kohtud tugineda üksnes isiku kohta käivale positiivsele teabele, vaid arvestama peab kõiki KarS § 76 lg 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg 3) loetelus toodud punkte nende kogumis. Lisaks tuleb silmas pidada sedagi, et nimetatud asjaolud ei ole 2 tingimata ühe kaaluga, vaid kohtutel on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid näiteks tema kuriteo raskuse ja süü suuruse motiivil. Selliselt on maakohus L.V puhul õigesti ka toiminud.
  3. Nimelt leiab ka ringkonnakohus, et ehkki L.V vabastamist toetavaid argumente tõesti esineb (distsiplinaarkaristuste puudumine, töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õppimine, samuti toetava perekonna ning elu- ja töökoha olemasolu), ei ole need tema vabastamiseks piisavad. L.V on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Selle asjaolusid on piisava põhjalikkusega kirjeldanud juba maakohus (kajastuvad käesoleva määruse p-s 2.1), mistõttu apellatsioonikohus neid siinkohal üle kordama ei hakka. Küll peab ära märkima, et kuriteo tehiolusid ja isiku süü suurust arvestades ei pea L.V tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist põhjendatuks ka ringkonnakohus. Samuti leiab kolleegium sarnaselt maakohtuga, et kinnipeetava praegune vabastamine riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Seejuures ei ole õige siduda nimetatud kaalutlust ei KarS § 76 lg-tes 1, 2 ettenähtud karistusaja ärakandmisega ega asjaoluga, et seadus lubab enne tähtaega vanglast vabastada ka isikuid, kellele oli karistus mõistetud selle alammääras (nagu seda teeb kaitsja).
  4. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /allkiri/ Kai Kullerkupp

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.