← Eesti

1-16-9342/10

Obsah (5)§ 121§ 266§ 63§ 73§ 263

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9342 (16278000878) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

§ 121

lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1 järgi ja I.P süüdistuses

§ 121

lg 1, § 266 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Tumala Süüdistatav D.H (isikukood XXX; elukoht:xxx x-x xxxxxxxxx ) Süüdistatav I.P (isikukood XXX; elukoht: xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada D.H süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud. Tunnistada D.H süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 63

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.H-le liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata D.H-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 8 (kaheksa) kuud ei pöörata täitmisele, kui D.H ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel D.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 2. Tunnistada I.P süüdi

§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud.

Tunnistada I.P süüdi

§ 266lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud.

Tunnistada I.P süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista I.P-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata I.P-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui I.P ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel I.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute X.X ja X.X esitatud tsiviilhagid täielikult. Välja mõista I.P-lt 5 (viis) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , AS Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista I.P-lt 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , AS Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista D.H-lt 80 (kaheksakümmend) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , AS Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.H-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 (kuusada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 717 (seitsesada seitseteist) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates

  1. a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 59 (viiskümmend üheksa) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
  2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.P-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 645 (kuusada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
  3. a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 63 (kuuskümmend kolm) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
  4. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna 2 I.P-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 54 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus
  5. Süüdistusest nähtuvalt on D.H toime pannud kuritegudena: 1) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise

§ 266lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobes, 13.06.2015.a.

kella 02.30 paiku tungis grupis koos I.P-ga valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel sisse Viljandi maakonnas xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx x-xx X.X kuuluvasse, kuid X.X ja X.X kasutuses olevasse korterisse. 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobes, 13.06.2015.a kella 02.30 paiku peale omavolilist sissetungimist tungis grupis koos I.P-ga Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx x korteris xx viibivatele X.Xile ja X.Xle kallale, esmalt I.P lõi korduvalt X.Xile rusikaga ja põlvega näopiirkonda, pigistas teda ühe käega kõripiirkonnast ning seejärel D.H lõi X.Xi korduvalt käe ja põlvega vasakule rindkerepiirkonda, tekitades X.Xile füüsilist valu ja tervisekahjustused. Seejärel pigistas D.H korteri koridoris endist elukaaslast X.X kõripiirkonnast ja lükkas teda tugevalt vastu koridori seina, tekitades X.Xle füüsilist valu ja tervisekahjustused. Korteris viibides lõhkus D.H elutoas oleva X.Xile kuuluva TV Samsung (21”) väärtusega 50.00 eurot, köögis puidust seljatoega tooli väärtusega 25.00 eurot ja plastmassist pesukausi väärtusega 5.00 eurot. X.Xile tekitati asjade lõhkumisega 80.00 euro suurune varaline kahju. 2. Süüdistuses nähtuvalt on I.P toime pannud kuritegudena: 1) valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise

§ 266

lg 2 p 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles alkoholijoobes, 13.06.2015.a. kella 02.30 paiku tungis grupis koos D.H-ga valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel sisse Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx x-xx X.Xle kuuluvasse, kuid X.X ja X.X kasutuses olevasse korterisse; 2) 15.06.2015 kella 01.00 paiku tungis valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel sisse Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx x.xx X.Xle kuuluvasse, kuid X.X ja X.X kasutuses olevasse korterisse ning nõudis X.X korterist väljatulekut. I.P lõhkus korteri magamistoas X.X padja all olnud X.Xile kuuluva kööginoa väärtusega 5 eurot. 2) teise inimese kehalise väärkohtlemise

§ 121

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobes, 13.06.2015.a kella 02.30 paiku peale omavolilist sissetungimist tungis grupis koos D.H-ga Viljandi maakonnas xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx x korteris xx viibivatele X.Xile ja X.Xle kallale, esmalt I.P lõi korduvalt X.Xile rusikaga ja põlvega näopiirkonda, pigistas teda ühe käega kõripiirkonnast ning seejärel D.H lõi X.Xi korduvalt käe ja põlvega vasakule rindkerepiirkonda, tekitades X.Xile füüsilist valu ja tervisekahjustused. Seejärel pigistas D.H korteri koridoris endist elukaaslast X.X kõripiirkonnast ja lükkas teda tugevalt vastu koridori seina, tekitades x.Xle füüsilist valu ja 3 tervisekahjustused. Korteris viibides lõhkus D.H elutoas oleva X.Xile kuuluva TV Samsung (21”) väärtusega 50.00 eurot, köögis puidust seljatoega tooli väärtusega 25.00 eurot ja plastmassist pesukausi väärtusega 5.00 eurot. X.Xile tekitati asjade lõhkumisega D.H poolt 80.00 euro suurune varaline kahju. 3) avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, vägivallaga

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 16.06.2016 kella 04.15 paiku Tartus Raatuse tn 97 asuva club Illusion juures, s.o. avalikus kohas, rikkudes korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt, kasutas füüsilist vägivalda X.Xe suhtes, mis seisnes selles, et I.P lõi ühel korral parema rusikaga vastu kannatanu nina, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Oma tahtliku tegevusega tekitas I.P kannatanu X.Xele füüsilist valu ja tervisekahjustused. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep e Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) D.H

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud.

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud.

§ 63

lg 1 ja § 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 8 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui D.H ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 2) I.P

§ 121

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud.

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud.

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 1 aasta vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui I.P ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis eseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 121

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagide lahendamine 4 KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 85 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista I.P-lt 5 eurot ja D.H-lt 80 eurot X.X kasuks. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 135 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista I.P-lt 135 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava D.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. Süüdistatava I.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 174 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus I.P-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). D.H-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 54 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks: 1) D.H sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot; 2) I.P sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 5 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.