1-12-5203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-5203 (11230107918) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel Z.A-lt välja mõistmata. 7.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 alusel välja mõistetav määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti KrMS § 180 lg 3 alusel Z.A-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. 8.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel Z.A-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

1. KarS § 74 lg 6 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt, jättes Harju Maakohtu 06.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat, 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva täitmisele pööramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Z.A süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud Pärnu Maakohtu 28.01.2010 kohtumääruse nr 2-09-60585 alusel maksma elatist oma alaealise lapse AT (sünd. XXX) ülalpidamiseks 1500 krooni (95.87 eurot) igakuiselt kuni XXX OT kasuks, alates 28.01.2010 kuni käesoleva ajani hoiab kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest kuritahtlikult, kuivõrd pikema aja vältel on jäynud määratud elatise maksmata, olles töövõimeline isik ja töötanud ning omanud sissetulekut nimetatud perioodil, on põhjustanud elatisraha võlgnevuse seisuga 24.11.2011 1943,42 eurot. 2 Seega Z.A , kuritahtliku kõrvalehoidmisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest pani toime KarS § 169 sätestatud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Z.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, selgitades, et ta on siiski peale täituri kaudu makstud summade ka ise maksnud elatist, samuti venna konto kaudu. Maksnud on võimaluste piires. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav on end süüdi tunnistanud osaliselt, kuritahtlikku kõrvalehoidumist tuvastatud ei ole, tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 13.06.2011 koostatud kannatanu OT ülekuulamisprotokolli kohaselt kannatanul sündis Z.A-ga tütar XXX. Peale seda, kui kannatanu tütrega lahkus Aleksandri juurest, käis Aleksandr neil XXX külas ja aitas vahel rahaliselt. Kuna Aleksandr andis raha nii nagu ta ise heaks arvas, siis lõpuks kannatanu andis asja kohtusse. 28.01.2010 kohtuotsuse järgi mõisteti Z.A-lt kannatanu kasuks igakuiselt elatis lapse AT ülalpidamiseks 1500 krooni alates 18.11.2009 alates kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Peale kohtuotsust ei ole Z.A raha lapse ülalpidamiseks andnud. Kannatanu helistas Z.A-le mõned korrad peale istungit, et ta tuleks külla last vaatama ning küsis ka raha kohta. Aleksandr ütles, et ta tuleb, aga ta ei tulnud ja samuti ütles raha kohta, et jah ta tuleb ja toob, aga ta ei tulnud ja raha pole ta kannatanule andnud. Viimati helistas kannatanu Aleksandrile numbrile XXX umbes veebruarikuus 2011 aastal, aga mõne aja pärast oli number juba välja lülitatud st ei olnud kasutusel. Samuti oli numbrit vahetanud tema vend, kelle kaudu sai eelpoolnimetatud telefoninumbri. Kohtutäituri poole pöördus kannatanu veebruaris 2010 seoses sellega, et Z.A ei maksnud elatist. Töötab Aleksandr juba ammu „mustalt“, teeb haltuurat. A on 30 % puue, mille tõttu kannatanu saab pensioni. A käib neuroloogi ja logopeedi juures ning lisaks saab massaaži. Puude tõttu lisakulutusi ei ole vaja teha, ravikulud maksab kinni haigekassa. Z.A võlg kannatanu ees seisuga 13.06.2011 on 1917,35 eurot. Seda raha ei ole Z.A maksnud isegi mitte osaliselt. /tl 3-5/ Pärnu Maakohtu 28.01.2010 kohtumäärusest nr 2-09-60585 nähtub, et Z.A kohustub tasuma OT kasuks igakuiselt elatist lapse AT ülalpidamiseks 1500 krooni kuus alates
2. novembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni so. XXX. /tl 6-8/ 27.06.2011 koostatud kohtutäituri tõendidest nähtuvalt kohtutäitur K. Feinman on algatanud 02.03.2010 täiteasja nr 034/2010/532, milles täitmisel on OT nõue Z.A vastu. Täitemenetluse aluseks on sissenõudja avaldus ja Pärnu Maakohtu 28.01.2010 lahend tsiviilasjas nr 2-09-
3. 13.04.2010 on arestitud võlgnikule kuuluvad SEB Panga ja Swedbank'i pangakontod ning arestitud töötasu. Muud registervara võlgnik kohtutäiturile teadaolevalt ei oma. Kohtutäituri kaudu on elatise nõude täitmiseks sissenõudjale üle kantud: 29.07.2010 728,90 krooni; 31.08.2010.a 948,10 krooni ja 20.09.2010 915,20 krooni. Kohtutäiturile teadaolevalt on täitemenetluses sissenõutav elatis 24.11.2011 seisuga 1943,42 eurot. Kohtutäitur on jooksvalt kontrollinud vara olemasolu, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Arestitud on võlgniku töötasu nõue OÜ Kemmerling vastu. /tl 26, 114/ 30.06.2011 koostatud Eesti Töötukassa vastusest päringule nähtub, et Z.A on töötuna arvel alates 21.01.
4. Eelnevalt on isik olnud arvel perioodidel 03.06.2010 16.10.2010; 11.12.2008 - 04.01.2009; 27.06.2008 - 28.07.2008 ning 22.08.2003-20.10.
5. Z.A on saanud Eesti Töötukassalt töötutoetust perioodil 21.06.2010 16.09.
6. Töötutoetus kanti pangakontole nr.
7. Pangakonto kuulub Z.A-le . Eesti Töötukassa on vahendanud isikule alates 21.01.2011 kuni tänaseni kokku 20 tööpakkumist. Neile teadaolevate andmete põhjal on isik kõigi nende tööandjatega kontakti võtnud, kuid pole erinevatel põhjustel osutunud valituks. /tl 31/ 3 11.10.2011 koostatud kahtlustatava Z.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnisab ta end süüdi ja selgitab, et enne kohtuotsuse vastuvõtmist temalt elatusraha väljamõistmiseks AT kasuks maksis süüdistatav elatusraha kannatanu arvele pangas. Pärast kohtuotsuse vastuvõtmist kandis süüdistatav kannatanu arvele elatusraha mitte täielikus summas, vaid oma finantsvõimluste piires. Otsus võeti vastu 2010 jaanuaris. Siis ta ametlikult ei töötanud. Töötas mitteametlikult ehitustel. Teenis umbes 4500 krooni kuus. Ajavahemikul 2010 juunist kuni oktoobrini oli arvel tööbörsil, kuid seal tal ei aidatud tööd leida. Sai töötuabiraha 76 eurot. Nendest 20 maksis öömaja eest. Sellest rahast ei saanud ta maksta elatusraha, kuna tal ei jätkunud isegi söögiks. Ajal, mil ta abiraha ei saanud, tegi ehitustel haltuurat ja teenis sellega endale elatist. Teenis vähe, kuus umbes 100 eurot. Oma elamist ei ole. Elas kas üürikorterites või ema juures. 2010 novembris ta ema hukkus. Nüüd elab tuttavate juures. Mõnikord muudab aadresse, kuna kaua ta ühe tuttava juures elada ei saa. Ise leidis endale töö ja 25.07.2011 sai ametlikult tööle. Palk on 2,5 eurot tunnis, kuus umbes 300400 eurot. Palk läheb venna SA arvele Swedbankis. Tema vend võtab raha oma arvelt välja ja annab temale. Tema enda arve Swedbankis on arestitud ja ta ei saa sellele kanda oma palka, kuna raha võtab ära kohtutäitur ja siis ei ole tal, millest elada. Süüdistataval pole mingit vara korterit, autot. Elab tuttavate pool või üürikorterites. Riideid saab tasuta sotsosakonnast sotsabi näol. Mõnikord aitab teda vend, kes annab asju, toidab. Ei maksa elatusraha, kuna ei suuda leida vahendeid selle maksmiseks, aga mitte sellepärast, et ta ei taha elatusraha maksta. Töötab lihttöölisena. Tal on mitu täiteasja kohtutäiturite juures. Piletita sõidu eest, kohtukulude eest ja veel midagi. Pole pöördunud kohtusse elatusraha summa vähendamiseks või kohtuotsuse peatamiseks. Saab aru, et peab maksma elatusraha. Tütrega praktiliselt kokku ei saa. Olesja kavatses mehele minna ja ta ei saa last külastada. Lapsele pole ta midagi pärast kohtuotsust ostnud. Praegu töötab ja loodab, et leiab raha lapsele elatusraha ja kinkide jaoks. Elatusraha sulas pole ta kunagi andnud. Pani toime selle kuriteo töö ja raha puudusel, aga mitte sellepärast, et hoidub kuritahtlikult kõrvale elatusraha maksmisest. /tl 43-46/ AS konto väljavõttest Swedbank AS-st nähtub, et ASkontole laekus Z.A töötasu/avanss OÜ-lt F ajavahemikus 12.03.2010-03.05.2010 summades 1558 krooni, 300 krooni, 1000 krooni, 1982 krooni, 1000 krooni ja 2190 krooni. Samuti on laekunud ajavahemikus 03.12.2010-04.03.2011 O kontolt 300 kr, 20 eurot, 19,18 eurot ja 19,18 eurot. 18.12.2010 on ASkontolt tehtud ülekanne OT kontol summas 700 krooni selgitusega kingitus. Ajavahemikus 03.02.2011-05.07.2011 on igakuiselt kontole laekunud Tallinna Linnakantseilei poolt Z.A-le toimetulekutoetus summas 13 eurot või summades 76,7 eurot. Ajavahemiks 10.08.2011-07.10.2011 on laekunud AS kontole OÜ K poolt Z.A tasu vastavalt eritööde töövõtulepingutele summades 128,75 eurot, 320 eurot ja 70 eurot./tl 67-72/ OT konto väljavõttest Swedbank AS-st nähtub, et kohtutäiturilt on ülekandeid olnud 3-l korral selgitusega 2-09-6058 Z.A Aleksandr 29.07.2010 summas 728,90 krooni, 31.08.2010 summas 948,10 krooni ja 27.09.2010 summas 915,20 krooni. Z.A-lt on tehtud ülekandeid kannatanu kontole 4-l korral: 17.07.2010 summas 300 krooni, 13.09.2010 summas 1000 krooni, 12.10.2010 summas 500 krooni ja 20.11.2010 summas 200 krooni. ASkontolt on kannatanu kontole laekunud: 24.07.2010 summa 250 krooni, 18.12.2010 summa 700 krooni, 19.01.2011 summa 50 eurot. Lisaks on kannatanu teinud kahel korral ülekandeid ASkontole 04.02.2011 ja 04.03.
8. /tl 83-95/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Z.A osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu OT ütlusi, kohtutäituri kogutud andmeid, Eesti Töötukassa vastust päringule, kohtumäärust tsiviilasjas, millega kinnitati OT ja Z.A kompromiss ja pangakontode väljavõtteid, asub seisukohale, et süüdistatava Z.A süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 4 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 169 järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatavana ülekuulamisel on kahtlustatav seletanud, et ta maksis elatusraha oma võimaluste piires, samas kogutud tõenditest nähtuvalt süüdistataval on pikemat aega olnud erinevat sissetulekut, kuid elatusraha on ta maksnud kaootiliselt ja mõned korrad ning sedagi kohtutäituri kaudu. Seejuures on hiljem makstud ka süüdistatava venna kontolt mõned korrad erinevaid summasid ning süüdistatava sissetulekud on laekunud AS pangakontole. Süüdistatava selgitustest lähtuvalt on ta kasutanud venna pangakontot seetõttu, et tema enda kontod on arestitud ja kohtutäiturid võtaks temale laekuvad rahalised vahendid koheselt ära temal lasuvate erinevate võlgnevuste katteks. Kohus leiab, et jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik nagu on täitmiseks kohustuslikud ka kõik teised rahalised nõuded, millised on tekkinud süüdistatava enese õigusvastase käitumise tõttu ning Z.A pidanuks ka seda jõustunud kohtumäärust täitma, so igakuiselt tasuma lapse elatusraha lapse ülalpidamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt Z.A seda kohtumäärust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud elatusraha lapse ülalpidamiseks. Samuti nähtub asja materjalidest, et ta on oma sissetulekud lasknud kanda venna kontole, vältimaks arestitud pangakontole raha kandmist. Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel, vältides seejuures tema sissetulekute olemasolu ja suuruse kindlakstegemist. Lapse ülalpidamine ei ole riiklik sunnivahend ega karistus, vaid iga lapsevanem peab ise aktiivselt tegutsema selleks, et tema laps saaks kohaselt ülal peetud ega kannataks puudust. Juhul, kui süüdistatav oleks täitnud temal lasuvaid kohustusi olemasolevate võimaluste piires, oleks ta seda ka igakuiselt võimaluste piires teinud, kandes igakuiselt vabatahtlikult O.T kontole rahalisi vahendeid, millega oleks näidanud seda, et ta soovib temal lasuvaid rahalisi kohutusi tasuda ning teeb seda ka võimaluste piires. Seetõttu leiab kohus, et Z.A käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on hinnatav KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuna süüdistataval on süüdistatava sõnade kohaselt lühikest aega sissetulek, võib kohtu arvates süüdistatava suhtes kohaldada vaatamata tema rahalistele kohustustele rahalist karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mis seadusandja mõtte kohaselt ei ole suure ühiskonnaohtlikkusega. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatava võlgnevus ei ole kuigi suur, mistõttu ei ole süüdistatava süü nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid, samuti rahaliste kohustuste suurust, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Süüdistatav on uue süüteo toime pannud Harju Maakohtu 06.10.2008 otsusega mõistetud katseajal, kuid KarS § 74 lg 6 alusel jätab kohus käesolevas kriminaalasjas mõistetava rahalise karistuse iseseisvalt täitmisele, kuivõrd isiku vabadust piirava liitkaristuse mõistmine ja sellest tingitult eelmise karistuse täitmisele pööramine tekitaks olukorra, kus süüdistatavale mõistetud pikaajaline vangistus liitkaristuse näol välistaks aastateks elatise maksmise ning sellise olukorra loomine ei saa olla süüdistatava karistamise eesmärgiks, kuivõrd sel juhul karistataks ka süüdistatava last, kes endiselt vajab rahalisi vahendeid. Kuivõrd süüdistatava sissetulek on süüdistatava sõnade kohaselt tagasihoidlik ja tal puudub alaline elukoht, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava rahalise karistuse tasumine tuleb määrata tasumisele ositi pikema aja jooksul ning süüdistatava suhtes, arvestades temal 5 lasuvaid rahalisi kohustusi, tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, jättes kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõistmata, jättes need kulud riigi kanda. Märt Toming kohtunik 6