1-12-4173/33

1-12-4173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-4173 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kaitsja Kadi Mägi Kohtuasi Vangla esitatud materjalid F.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu F.V (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 10.12.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada F.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.01.2015.a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Lossi 2, Kuressaare) ning kohustada F.V järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
2. Kohaldada F.V suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
3. KrMS § 180 alusel mõista F.V-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „F.V, kohtuasi nr 1-12-4173, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
4. F.V-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. F.V vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele ja F.V-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.11.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 21.03.2013.a kohtuotsusega tunnistati F.V süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 ja § 424 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel 1 aasta ja 9-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 24.04.2013.a ja lõpp on 24.01.2015.a. F.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, vangistuses viibib esimest korda. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik asub elama koos vanemate ja vanaemaga Xxx. Vabanedes on olemas töökoht firmas OÜ Xxx. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3 F.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et tööandjad on iseloomustanud F.V positiivselt, süüdimõistetu on olnud motiveeritud töötama ja kasutanud võimalusi töö leidmiseks. Vastutuse koduse majapidamise korrasoleku eest on F.V võtnud enda õlule ja panustanud elukoha elamiskõlblikuna hoidmiseks. F.V-le lähedasem isik on vanaema, kellega ei ole sidemed senini katkenud. Alkoholi tarvitanult võib süüdimõistetu käituda impulsiivselt, kahetsedes hiljem oma tegusid. F.V on vabanemisel elukoht Pilli talus Piila külas Kaarma vallas vanaemale kuuluvas eramus. F.V on võimalik asuda tööle abitöölisena OÜ Xxx, töökoht asub samas külas ja võimaldab elektroonilise valve rakendamist. F.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Katrin Kabel edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei nõustu Vangla arvamusega vabastada ennetähtaegselt F.V . Isik on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, iseloomustavatest andmetest tulenevalt on kuritegude toimepanemisel soodusteguriks alkohol ning korduvalt on isikut karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isiku karistusaeg lõppeb 24.01.2015 ning ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik. Kaitsja leiab, et kinnipeetava vabastamine elektroonilise järelevalvega on võimalik. F.V on noor isik, kes tunnistab probleeme ja tahab nendega tegeleda. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud F.V ja kaitsja arvamuse, leiab, et F.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, praegust karistust kannab asja omavolilise kasutamise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuna vanglas viibib F.V esimest korda, usub kohus, et esmakordne vanglas viibimine on pannud F.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul näitab F.V püüdlusi jätkata oma elu õiguskuulekalt ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine vanglas, samuti distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Oluliseks peab kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandud kuritegude üle ning lubadust alkoholi enam mitte tarvitada. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine, mida kinnitab ka mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda ka vastavale ravile. Ka vangla iseloomustuses on välja toodud, et F.V tunnistab alkoholiprobleemi ning on motiveeritud 4 tarvitamisest loobuma. Kohtu hinnangul aitab F.V arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. F.V ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kinnipeetava pikaajalised eesmärgid on üldsõnalised, kuid ta on motiveeritud osalema taasühiskonnastavates tegevustes, mõistab, et need aitavad kaasa paremale hakkamasaamisele tulevikus. Kohtu hinnangul võimaldab F.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on F.V olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti vanaema toetus ning F.V on nõustunud kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik