Jätta tühistamata Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Kerdo Torn 19.09.2019.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019001060 kaebuse esitaja karistamises Kalapüügiseadus § 81 lg1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so. 200,00 eurot 1 Väärteoasi nr 4-19-5173 Kohus kohustab M.N tasuma väärteootsusega määratud rahatrahv arvates käesoleva otsuse jõustumisest ühe kuu jooksul väärteootsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber
lg 9 ja
14 peatükk I jagu).
lg1 alusel riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses (RÕAS) sätestatud alustel ja korras. RÕAS § 10 lg1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Kuressaare kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav peale kassatsiooniteate saabumist kohtusse alates
lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt tühistada kiirmenetlusotsusega menetlusalusele isikule mõistetud karistus seoses selle ebaproportsionaalse määraga menetlusaluse isiku senist käitumist, rikkumise tõsidust ja selle toimumise asjaolusid arvestades. Kohus võttis 16.10.2019.a. määrusega kaebuse menetlusse ja poolte nõusolekul määras oma 07.11.2019.a. määrusega asjas kirjaliku menetluse, teavitades pooli, et kohtuotsus tehakse teatavaks Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu alates 13.12.2019.a., kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav alates
Menetlusalune isik leiab, et tema tegevuses kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo toimepanemises puudub täielikult tahtlus ja samuti on tegu toime pandud KarS § 18 lg 3 sätestatud hooletuse ilmselt kõige leebemas vormis, millele aitasid kaasa menetlusaluse isiku kogenematus kalastuskaardi ostmisel (isik ostis kalastuskaardi esmakordselt) ja kalastuskaardi ostmise süsteemi eripära, mis kogemuse puudusel võib kergesti viia isiku tema tahtest olenemata soovimatu tagajärjeni ja kokkuvõttes kehtiva kalapüügikorra rikkumiseni. Menetlusalune isik palub austatud Kohtul menetlusaluse isiku väärteoasjas esitatud kaebuse läbivaatamisel arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik püüdis parimas usus käituda õiguskuuleka kodanikuna ja püüdis täita kõiki temale teadaolevaid ja mõistlikult eeldatavaid harrastuspüügi reegleid. Menetlusalune isik soetas omale esmakordselt elus, ennast harrastuskalapüügile seades, harrastuspüügi tarbeks kalastuskaardi www.pilet.ee ostukeskkonnas. Menetlusalusele isikule teadaolevalt on harrastuspüügi teostamiseks kalastuskaartide soetamine ametlikult 3 Väärteoasi nr 4-19-5173 ja mugavalt võimalik ostukeskkonnas www.pilet.ee . Olles ostukeskkonda sisse loginud, tutvus menetlusalune isik kalastuskaardi soetamise juhendiga, tegi ostukeskkonna menüüdes vajalikud valikud: Saaremaa, Karujärv ( nakkevõrk) nädal, samuti tutvus enne makse tegemist www.pilet.ee lehel olnud viite kaudu infoga kalastuskaardi kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehel ja leidmata konkreetset informatsiooni Karujärvel kehtida võivate piirangute kohta harrastuspüügile, teostas menetlusalune isik ostu. Ostukeskkond www.pilet.ee registreeris menetlusaluse isiku kontol kalastuskaardi. Kalastuskaardil on ka informatsioon, millega menetlusalune isik tutvus. Kalastuskaardil puudub informatsioon püügipiirangute olemasolust või viited võimalike piirangute olemasolule. Menetlusaluse isiku kaitsja esitab austatud kohtule, koopia Saaremaa, Karujärvel harrastuspüügiks nakkevõrguga ostetud kalastuskaardist, mis on menetlusaluse isiku kaitsja poolt www.pilt.ee keskkonnast ostetud olukorra näitlikustamiseks (kaebuse Lisa 1). Nagu nähtub kalastuskaardist ja ka www.pilet.ee ostukeskkonnast, ei ole kalastuskaardi soetajal võimalik ostukeskkonnast www.pilet.ee mõistlikult leida selgelt ja arusaadaval viisil esitatud informatsiooni kalastuskaardiga seotud piirangutest, millega kalastuskaardi ostja peaks arvestama, et vältida vastuollu minemist kehtestatud piirangutega ja kalapüügi eeskirjadega. Menetlusaluse isiku kaitsja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kalastuskaardi ostukeskkonnas www.pilet.ee olev link ( Lisa 2, Vaade www.pilet.ee lehel), mis asub lehe all paremas nurgas, juhatab kalastuskaardi ostja Keskkonnaministeeriumi kodulehele ( Lisa 3 Vaade Keskkonnaministeeriumi kodulehel), millel puudub otsene ja selgelt ja üheselt arusaadav informatsioon kalastuskaardiga seotud piirangute kohta. Lisa 3 Keskkonnaministeeriumi kodulehel olev viide „nakkevõrk- ja õngejada” viib kalastuskaardi ostja Keskkonnaministeeriumi kodulehe vaatesse ( Lisa 4), millel on viide aegunud (2018 aastal kehtinud) püügikitsendustele. Lisa 3 Keskkonnaministeeriumi vaates leidub küll viide ajutistele püügipiirangutele harrastuspüügil 2019 aastal kuid mainitud viide viib Riigiteataja kodulehe vaatesse ( Lisa 5), millel on 28.06.2019 kehtivuse kaotanud Keskkonnaministri määruse redaktsioon. Menetlusaluse isiku kaitsja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et informatsiooni leidmiseks kalastuskaardil märgitud püügikohas kehtivate püügipiirangute kohta, on vaja kalastuskaardi soetajal omada eriteadmisi Riigiteataja kodulehel olevate kehtivate õigusaktide otsimiseks. Tulenevalt asjaolust, et menetlusalune isik kehtivaid piiranguid Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud kalastuskaardi ostukeskkonnas ei leidnud ei olnud ta ka kehtivatest piirangutest teadlik, mida ta ka kohtuvälisele menetlejale ausalt tunnistas. Menetlusalune isik kinnitab, et tegutses kalastuskaardi soetamisel ja talle teadaolevate kalapüügi tingimuste täitmisel hoolsusega, mis tema arvates pidi tagama kehtivate püügireeglite kohase täitmise. Tulenevalt eeltoodust palub menetlusalune isik ja tema kaitsja kohtul antud väärteoasjas esitatud kaebuse arutamisel arvestada seda, et menetlusaluse isiku süü antud asjas ei ole suur, keskkonnale ei ole menetlusalune isik kahju tekitanud, mis on fikseeritud ka kiirmenetluse otsuses, samuti on menetlusalune isik ajutiselt kodune, mittetöötav ja väikest last hoidev isa, kellel ei ole kalduvusi õigusvastaseks käitumiseks ja kes tegutses heas usus ja parima algajale harrastuskalurile omase hoolsusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et 19.09.2019 koostatud kiirmenetluse otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Samuti puuduvad alused menetluse otstarbekusel lõpetamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ja kaebusele lisatud 4 Väärteoasi nr 4-19-5173 tõendid ei kinnita mitte kuidagi kaebaja teadmatust või asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik teada Saaremaa siseveekogudes harrastuspüügil kehtivaid piiranguid seoses nakkevõrgu silmasuurusega. Hoopis vastupidi kaebusele lisatud tõendid kinnitavad, et kaebajal oli võimalik tutvuda kehtivate piirangutega ning tema nii-nimetatud teadmatus on tingitud Kaebaja enda poolsest hooletusest. Kaebusele lisatud Lisast 2 alapealkirja all „lnfo kalastuskaardi kohta" on selgitatud, et kalastuskaardil on toodud lubatud püügivahendid ning püügipiirkond, kuid lisaks on kohustuslik järgida ka muid antud püügivõimaluse kohta kehtestatud piiranguid - vt täpsemalt Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevat infot kalastuskaardi kohta. Sellel olev link viib Keskkonnaministeeriumi kodulehele, kus on täiendav info kalastuskaardi kohta. Kaebaja on lisanud selle kodulehest väljatrüki Lisana 3. Kaebuse Lisas 3 on selgitatud, et Keskkonnaminister võib kalavarude kaitse eesmärgil rakendada piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja määrata piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku (kuni 70 m), põhjaõngejada (kuni 100 konksust koosnev), liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda. Sama lisa all on toodud ka viide ajutisi püügikitsendusi käsitlevale Riigi Teatajas olevale õigusaktile. Seal toodud link viib Riigi Teatajas määruse nr 46 ajavahemikus 1.12.2018 kuni 28.06.2019 redaktsioonile, kuid riigiteatajas on lihtsasti ja selgelt võimalik, vajutades nupule „Hetkel kehtiv", saada kehtiv redaktsioon. Kuivõrd nii kalastuskaardi ostu keskkonnas kui ka sealt edasi viidatud keskkonnaministeeriumi lehel on selgelt toodud, et harrastuspüügil võivad kehtida püügivahendite osas piirangud ning kehtivad piirangud on kergesti kättesaadavad, on kõik kaebaja väited teadmatusest ja võimatusest saada infot kehtivate püügivahendile kehtestatud piirangute osas, alusetud. Lisaks eelnevale on kaebaja, tegeledes harrastuspüügiga kohustatud tutvuma ja selgeks tegema kõikvõimalikud piirangud. Kaebaja on selle kohustuse jätnud täitmata. Kohtuväline menetleja leiab, et puuduvad alused otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks
lg 1 p-i 1 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaebajale heidetakse ette lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga püüki. Nakkevõrgu minimaalse võrgusilma määramise eesmärk on takistada alamõõduliste kalade püüki. Selle nõude rikkumisega seadis Kaebaja ohtu kalavarude jätkusuutlikuse. Vältimaks lubatust oluliselt väiksema võrgusilmaga nakkevõrkudega püügi praktika levikut on olemas avalik menetlushuvi. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks kaebuses toodud alternatiivne taotlus karistuse tühistamiseks, kuivõrd see on ebaproportsionaalne.
-s puudub alus karistuse tühistamiseks, kui samaaegselt jäetakse otsus jõusse.
võimaldab küll karistust vähendada, kuid ei võimalda otsust tühistada ainult karistuse osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus, mis jääb alla keskmise antud teo eest ettenähtud karistusemäära, on proportsionaalne toime pandud teo ja süü suurusega. Keskkonnainspektsioon palub arvestades eeltoodut ja juhindudes
p-ist 1 kohtul: Jätta M.N-i (M.N) kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 19.09.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019001060 muutmata. Jätta menetluskulud M.N-ikanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused 5 Väärteoasi nr 4-19-5173
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetluse olulised rikkumised. Kohus lahendades käesolevat kaebust väärteootsusele ei ole tuvastanud
§-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse rikkumisi menetleja poolt. Kalapüügiseaduse §-des 9,10, 11 on seadusandja määratlenud kalapüügieeskirjade tähenduse ja tähtsuse kalapüügil, keelatud tegevused, püügiviisid ja –vahendid ning kalapüügiõiguse teostamise üldised kitsendused. Kalapüügiseaduse §-s 11 lg2 on sätestatud, et kalavaru ohustatuse korral kehtestab ajutised püügikitsendused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kui Riigi Teatajas avaldatud Kalapüügiseaduse §-le 11 lg2 klikkida sinises värvis olevatele sõnadele „valdkonna eest vastutav minister“ avanevad keskkonnaministri poolt kehtestatud „ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil“ nii 2019.a. kui 2020.a. kohta. Kui nüüd klikkida Keskkonnaministri ülalnimetatud määrusele 2019.a. kohta, siis määruse §-s 6 lg 5 on kirjas keeld Saare maakonna siseveekogudel kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 130 millimeetrit. M.N-ile ongi 19.09.2019.a. kiirmenetluse otsuses süüks arvatud ajavahemikul 12.09.2019.a. kuni 13.09.2019.a. harrastuspüügivahendiga-nakkevõrguga, mille silmasuurus oli 119 mm, so. alla lubatud nakkevõrgu silma suuruse, kalapüüdmine Saaremaa vallas ***. Seega püüdis M.N Saaremaal Karujärvest kala harrastuspüügivahendiga-nakkevõrguga, mille silmasuurus oli 11 millimeetrit lubatust väiksem. Kalapüügiseaduse § 81 lg1 kehtestab vastutuse kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest. Sellise rikkumise eest on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Menetlusalune isik, M.N, on ise tunnistanud nii kohtuvälises menetluses kui kohtule esitatud kaebuses, lubatust väiksema silmaga nakkevõrguga kalapüüdmist süüdistuses märgitud ajal ja kohas, kuid väitnud, et ei olnud teadlik sellest, et sellise püügivahendiga ei tohi kala püüda. Faktilist asjaolu, et M.N püüdis Saare maakonnas asuvast Karujärvest kala lubatust üle ühe sentimeetri väiksema silmaga nakkevõrguga kala on leidnud tõendamist veel järgmiste väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega: 16.09.2019.a. Saare maakonnas *** teostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, koos fototabelitega vaatlusprotokolli juurde, sh. asukohaskeemiga (VT toimik, lk.1 -5). Protokollist nähtub, et Karujärvest eemaldati vaatluse teostamise ajal nakkevõrgud, mis kuulusid M.N-ile ja milliste võrkude silmasuurused oli väiksemad kui 130 millimeetrit; Asitõendi- Karujärvest eemaldatud nakkevõrkude vaatlusprotokolliga koos fotodega ning lisaga nr 1-kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokolliga (VT toimik, lk 6-10). Nimetatud protokollist nähtub, et järvest eemaldatud nakkevõrkude silmasuuruseks oli täpsustatud mõõtmisel 119 mm.; Menetlusaluse isiku M.N-i ülekuulamise protokolliga kiirmenetluses. Ülekuulamisel tunnistab M.N nakkevõrkudega kalapüüki Karujärvest, kuid märgib, et tema teada oli tema poolt kasutatud nakkevõrgul silma suurus 120 mm, seda, et alla 130 mm silmasuurusega nakkevõrku ei tohi kasutada ta ei teadnud. Pilet.ee lehelt ta sellist piirangut ei leidnud. Kahetseb, et eksis ja ei olnud teadlik kehtivatest piirangutest 6 Väärteoasi nr 4-19-5173 (VT toimik lk. 11-12); 19.09.2019.a. koostatud kiirmenetluse otsusega M.N-i kohta (VT toimik lk 13-15). Otsusest nähtub, et M.N on olnud kiirmenetlusega nõus, äravõetud nakkevõrku tagasi ei soovinud, hävitatagu see võrk. Kiirmenetluse otsuse ärakirja on M.N kätte saanud 19.09.2019.a. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on leidnud tõendamist M.N-i tegevuses Kalapüügiseaduse §-s 81 lg1 toodud väärteo objektiivse koosseisu tunnused-kalapüük keelatud kalapüügivahendiga, s.o. nakkevõrguga, mille silmasuurus oli seadusega lubatust väiksem. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetleja on väärteootsuses asunud seisukohale, et M.N pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteoskoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus nõustub siin menetlejaga, et M.N pani Kalapüügiseaduse § 11 lg 2 sätestatu rikkumise toime hooletusest ja M.N-i poolt Kalapüügiseadus § 81 lg1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toimepandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Tähelepaneliku ja hoolika käitumise korral oleks pidanud M.N teadma, et Saaremaa siseveekogudes kehtib nakkevõrgu silmale alammõõt 130 mm. Kui M.N oli teadlik ostukeskkonnast, kust saab harrastuskalapüügi jaoks osta kalastuskaarti, siis pidi ta kindlasti olema teadlik sellest, et kalapüüki veekogudel reguleerib Kalapüügiseadus ja tutvudes seadusest vähemalt harrastuskalapüügi reguleerivate sätetega oleks ta kindlasti jõudnud selle sätteni, millega on reguleeritud nakkevõrgu kasutamine ja veekogudel lubatud nakkevõrgu silma suuruseni kalastuskaardil märgitud püügipiirkonnas – konkreetsel juhul Saaremaa vallas Saare maakonnas. Kaebusele lisatud kalastuskaardi näidisel (tl.5) on punkt (Info kalastuskaardi kohta) millest saab välja lugeda, et kalastuskaardil on toodud lubatud püügivahendid ning püügipiirkond, kuid lisaks on kohustuslik järgida ka muid antud püügivõimaluse kohta kehtestatud piiranguid-vt. täpsemalt Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevat infot kalastuskaardi kohta ja sealt jõuab piiranguteni nakkevõrgu silmasuurusele Saaremaal. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, mille kohaselt nakkevõrgu minimaalse võrgusilma määramise eesmärk on takistada alamõõduliste kalade püüki. Selle nõude rikkumisega seadis M.N ohtu kalavarude jätkusuutlikkuse Saaremaal. Vältimaks lubatust oluliselt väiksema võrgusilmaga nakkevõrkudega püügi praktika levikut on olemas avalik menetlushuvi. Eeltoodu alusel puudub alus menetluse lõpetamiseks
Kohus leiab, et M.N-i poolt toimepandud kalapüügiseaduse rikkumine ei ole ebaoluline või vähetähtis. Kohus leiab ka, et M.N-i teo õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kui tegu on koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, on tegemist väärteoga ja menetlust
Karistus Kohtuvälise menetleja otsusega karistati M.N-i rahatrahviga, mille suurus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra - täpsemalt vastab määratud rahatrahvi suurus sanktsiooni raskusest ühele kuuendikule- 300 võimalikust trahviühikust 50 trahviühikut. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Väärtegu on toimepandud ettevaatamatusest. Väärteoasja materjali hulgas ei ole andmeid selle kohta, et menetlusalust isikut oleks varem süütegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et menetleja poolt määratud karistus vastab seaduses sätestatule ja puudub alus kiirmenetluse 7 Väärteoasi nr 4-19-5173 otsuse tühistamiseks. Menetluskulu Võttes aluseks KrMS § 180 lg1 alusel jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku-M.N-i enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.