Obsah (14)

§ 181§ 274§ 301§ 102§ 310§ 180§ 199§ 7§ 309§ 61§ 339§ 63§ 185§ 337

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.jaanuar 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-3231 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja,

§ 181lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmise osas.

Teha uus o t s u s, millega: 1. Lõpetada kriminaalmenetlus

§ 274lg 1 alusel 30.

juuli 2018 ja

1. augusti 2018 osategudes.
2. Mõista H.V õigeks

§ 301

alusel selles, et ta avas internetiportaalis za.printerest.com endale H.V -nimelise konto ning nimetatud kontole aadressile ZZZ laadis üles ja hoidis seal vähemalt kuni 18.07.2017 tuvastamata naisterahvaste aktifotosid ning nende kõrval XX fotot, pildiallkirjaga “XXX“. 1 3. Tunnistada H.V süüdi KarS § 157 (§ 3 157 lg 1) järgi ning mõista H.V-le karistuseks 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 4.

§ 102

lg 4 alusel lugeda karistusest kantuks seoses statsionaarse 1 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga

1. oktoobr 2017 määruse alusel raviasutuses viibitud aeg
2. detsember 2017 kuni
3. jaanuar 2018, s.o 26 päeva.
4. Jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud ära kandmata vangistus e 5 kuud ja 4 päeva täitmisele pööramata, tingimusel, et Andres Sau ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
5. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates
6. jaanuarist
8. Lähenemiskeeld:

§ 310

¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada lähenemiskeeldu: - Kannatanu XX suhtes ja keelata H.V läheneda XX-le isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit, mitte läheneda tööpaigale (AAA) ja elupaigale (UUU) lähemale kui 100 meetrit. Samuti keelata ühendust võtta erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. - Kannatanu EE suhtes ja keelata H.V läheneda EE-le isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit, mitte läheneda tööpaigale (KKK) ja elupaigale (PPP) lähemale kui 100 meetrit. Samuti keelata ühendust võtta erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. - Lähenemiskeeldu XX ja EE suhtes kohaldada tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 8. Mõista H.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja osa osa kaitsjatasust, s.o 432 (nXda kolmkümmend kaks) eurot ning osa ekspertiisikulust s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot. 9. Ülejäänud osa kaitsjatasust, s.o summas 1000 (tuhat) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti ning ekspertiisikulust, s.o. summas 2000 (kaks tuhat) eurot jätta riigi kanda. 2 10. Mõista H.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; 11.

§ 180

lg 3 alusel peab H.V temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1548 (üks tuhat viissada nelikümmend kaheksa) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

1. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda.
2. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Esitatud apellatsioonid rahuldada osaliselt.
4. Määrata Advokaadibüroole Viira ja Partnerid vandeadvokaat Margus Viira poolt H.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 226.80 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mi kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaad vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 3 Harju Maakohtu
5. oktoobri 2019 otsusega mõisteti H.V KarS § 157 järgi õigeks.

§ 181lg 1 alusel jäeti menetluskulud riigi kanda.

Kannatanu EE taotlus sõidukulude ja saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks jäeti läbi vaatamata. 3 H.V oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et vaatamata korduvatele palvetele kannatanutega kontakti mitte otsida, H.V korduvalt ning alates

1. juulist 2017 on erinevatelt numbritelt helistanud ning saatnud SMS-e, e-kirju EE-le ning tema tütrele XX-le, täpsemalt: 24.08.2017 kella 15.04 paiku helistas numbrilt KKKKKKKK XX töötelefonile nr TTTTTTTT, küsides, kas vastaja on XX ja kas viimane töötab Q ning lisades, et vastaja ei ole oma häälega X, vastuseks XX palus tal mitte rohkem helistada; 29.08.2017 kella 02.54 paiku saatis numbrilt OOOOOOOO SMS-i XX numbrile TTTTTTTT sõnumiga, et „ Tuleb teil nüüd päeval magada kui me teile seda lubame“ ning samal ööl kell 03:53“ Ei maga sul on ka helistada vaja“; 29.08.2017 kella 05.11 paiku saatis numbrilt YYYYYYYY SMS-i XX numbrile TTTTTTTT sõnumiga, et „ Sinul ka silmad loojas aga osa tööd veel tegemata Tööle ruttu“, samuti üritas alates 24.08.2017 saada XX-ga kontakti, helistades ja saates SMS-e XX numbrile TTTTTTTT numbritelt SSSSSSSS, KKKKKKKK, VVVVVVVV,KKKKKKKK ning alates 12.07.2017 teinud numbrilt ÜÜÜÜÜÜÜÜ süstemaatiliselt kõnesid ning saatnud SMS-e (16.08.2017- 04.09.2017 113 SMS-i), kuid kuna XX oli nimetatud numbrid blokeerinud, siis kõned ja SMS -id kohale ei jõudnud. Samuti on H.V helistanud ja saatnud korduvalt SMS-e numbrilt ÜÜÜÜÜÜÜÜ XX ema EE numbrile WWWWWWW, teatades muuhulgas 13.07.2017 kell 13.27 saadetud SMS-is, et „ Tere proua X peab varsti hakkama oma keedetud suppi helpima sest Andres pidi homme viima uue avalduse politseisse nende helistamiste pärast Huvitav mis seekord edasi saab ootame põnevusega“, 15.07.2017 kell 12:07 „ Tere proua Sinu tüdrukul läheb järgmisel nädalal elu jälle tuliseks ja ikka nende helistamiste pärast sest Andres tegi jälle avalduse kuhu vaja“, 24.07.2017 kell 23.14 „Huvitav kas sina võtad ka osa sellest X poolt väljamõeldud helistamise mängust Vahet pole niigi olete üks suur punt Mitu korda siis täna on plaanis helistada Aga on üks asi mida te keegi ka kõige tahtmise juures muuta ei saa ja see on üks foto mehe riiulil Foto“, samuti on korduvalt helistanud EE´le numbritelt VVVVVVVV, YYYYYYYY, KKKKKKKK ja SSSSSSSS ning seda ka öisel ajal. Samuti avas internetiportaalis za.printerest.com endale H.V -nimelise konto ning nimetatud kontole aadressile ZZZ laadis üles ja hoidis seal vähemalt kuni 18.07.2017 tuvastamata naisterahvaste aktifotosid ning nende kõrval XX fotot, pildiallkirjaga “XXX“. Saatis enda e-aadressilt AAA
2. augustil 2017 kell 4:43 PM XX e-aadressile XXX järgmise kirja:” Helistasin Teile et kuulda Teie arvamust mõne mind huvitava küsimuse kohta, aga Te kahjuks ei vastanud minu kõnedele ja tagasi ka ei helistanud Ilmselt olen mingil põhjusel sattunud Teie musta nimekirja ja nähes minu telefonide numbreid Te lihtsalt ei vasta Aga paistab et teate minu numbreid lausa une pealt. On muidugi Teie otsustada kellega räägite kellega mitte ja ma palun vabandust et Teid tülitasin kui Te aga siiski peate võimalikuks minule helistada, siis pole mul selle vastu midagi. Kena päeva Teile Andres." 4 Samuti olles 07.09.2017 kuulatud kahtlustatavana üle KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuritegude toimepanemises XX ja EE suhtes, jätkuvalt 30.09.2017 kell 15:37 saatis numbrilt VVVVVVVV EE numbrile WWWWWWW SMS-i sisuga: „ Tere proua Polegi juba ammu suhelnud Küllap tead juba millise alatu teoga su plika hakkama sai aga nüüd tehakse talle sama alatult tagasi sest ühel mobiilil mille kas siis tema voi mõni tema joobar vanamehe postkasti sokutas on X sõrmejäljed peal ja tal on vaja toestada et ta pole kaamel Nii vist öeldi aga me ei saa kuidagi aru mis inimene ta on Juba 27 aastat vana ja pole tal ei meest ega lapsi pole perekonda pole oma korterit pole korralikku haridust ega töökohta Midagi pole mis enamikul temavanustel naistel juba ammu olemas on Seeeest on küll palju tigedust ja lausa verejanu aga kuhu ta nii jõuab Aga eks ta ise teab Aga vanamees tegi õieti et oma telefonid välja lülitas ja ilmselt naudib rahu ja vaikust Praegu kõik Tervita plijasi ka“. Samuti süüdistatakse H.V selles, et ta saatis 30.07.2018 kell 23.17 numbrilt +372VVVVVVVV EE numbrile WWWWWWW SMS-i sisuga: "Tere proua Meil on sulle uudis ja sa void oma X rõõmustada sest tema ponnistused ei jooksnud tühja ja kohus toimub 28ja 29 augustil Liivalaia kohtumajas ruum 203 algusega kell 10 Keegi pole veel kutset saanud aga meie juba teame sest meil on seal käsi sees On aga võimalik et nendel päevadel midagi ei toimu sest X-ga võib toimuda autoõnnetus ja ta satub haiglasse Seda võimalust näitas minu tuttav pendliproua Narvast oma pendliga Jumala pärast see ei ole mingi ähvardus aga lihtsalt lähituleviku ennustus ja me keegi ei soovi midagi sellist Oleme veendunud et ka vana Andres X-le halba ei soovi Aga olge ettevaatlikud;" Samuti tema 17.08.2018 kell 22.12 saatis numbrilt +372VVVVVVVV EE numbrile WWWWWWW SMS-i sisuga: "Tere proua Koigepealt annan edasi meie inimese vabanduse tema eksituse pärast ja uus aadress on nüüd Lubja 4 aga kindlasti olete juba kutsed kätte saanud Teie superkurjategijat pole juba paar päeva näha olnud Üks meie seltskonna abielupaar oli teda näinud eelmisel laupäeval Helsingi kesklinnas Forumi juures ühes lõbusa seltskonnaga kus kõneldi vene ja ukraina keeles Meie paaril olid omad tegemised ja mis edasi sai nad ei tea Olin sel nädalal jälle Narvas ja muidugi ka pendliproua juures ja tema ennustatud õnnetus on ikka jõus Teil ju öeldakse et õnnetus ei hüüa tulles ja seda ei soovi X-le küll mitte keegi meie hulgast ja kindlasti ka teie superkurjategija mitte. Aga olgu X ettevaatlik ikkagi Praegu head õhtut." Selliste tegudega H.V hirmutas ja häiris XX ja EE, millega pani toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsusega mõisteti H.V õigeks. Maakohtu põhjendused olid järgmised. Vaidlus on selles, kes on süüdistuses märgitud kuupäevadel korduvalt erinevatelt numbritelt helistanud ning saatnud SMS-e ja e-kirju EE-le ning tema tütrele XX-le. Kuigi kannatanute ütluste kohaselt on neile korduvalt helistanud ja sõnumeid ning ekirju saatnud isikuks H.V, ei ole see kohtulikul uurimisel leidnud ümberlükkamatult kinnitust. Kannatanute ütluste kohaselt nad üksnes eeldavad, et neile helistanud ja 5 sõnumeid ning e-kirju saatnud isikuks on H.V ning sellisel arvamusel on nad kõnede, sõnumite ja e-kirjade sisu alusel, samuti seetõttu, et kõned, sõnumid ja ekirjad järgnesid eelnevatele telefonivestlustele. H.V kinnitab kannatanu XX ütlusi tema ja XX tutvumise asjaolude kohta. H.V ütluste kohaselt oli ta tänulik XX-le, et sai osta mobiiltelefoni kaheaastase järelmaksuga ja kutsus teda tänutäheks telefoni teel kohvikusse. Kui XX sellest keeldus, siis rohkem H.V temaga ühendust ei võtnud. Süüdistatav on nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, samuti kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisel eitanud sõnumite saatmist XX-le ja EE-le. Seda kinnitavad ka kannatanu EE ütlused, millistest nähtuvalt ütles H.V talle telefonivestluse käigus, et ta ei ole kannatanutele sõnumeid saatnud. H.V ütluste kohaselt ei oska ta sõnumeid saata ja seetõttu eelistab suhtlemist telefoni teel. H.V ütlusi kinnitavad tunnistaja BB ütlused. BB ütluste kohaselt on tema alaline elukoht H.V juures. BB ütluste kohaselt kasutab H.V küll arvutit, kuid küsib sageli abi. BB kinnitusel oskab H.V saata kirja e-posti teel, aga manust kirjale lisada ei oska. H.V oskab kasutada nuputelefoni, kuid ei ole kunagi saatnud tunnistajale ega saanud tunnistajalt sõnumeid. Tunnistaja ei ole ka kunagi näinud H.V sõnumeid saatmas ja kinnitas H.V ütlusi, milliste kohaselt eelistab H.V suhelda inimestega telefoni teel. H.V ütluste kohaselt kasutab ta alates umbes
3. aastast telefoninumbrit KKKKKKK, ühel korral kasutas ta ka numbrit OOOOOOOO. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (1 kd tl 64) kohaselt ei toimunud sellelt telefoninumbrilt ajavahemikul 06.07.2017 kuni 05.09.2017 ühtegi kõnet ega saadetud ühtegi SMS-i XX abonentnumbrile TTTTTTTT ega EE abonentnumbrile WWWWWWW. H.V ütluste kohaselt helistas ta EE-le peale seda, kui XX talle juunis 2016 helistas ja sõimas teda perverdiks. H.V ei osanud selgitada, miks X ja EE süüdistavad teda selles, et ta neid pidevate telefonikõnede ja sõnumite saatmisega ahistas. XX foto leidmist oma elukohast selgitas H.V, et sai XX pildi internetist ühe tuttava abil, kes sisestas XX perekonnanime Google otsingusse ja sealt tuli välja väga palju pilte XX kohta. Piltide hulgas oli üks pilt, mille all oli nimi XX ja see inimene, keda pildil oli kujutatud, oli väga sarnane ühe isikuga, keda H.V tundis 45 aastat tagasi. H.V raamis pildi mälestuseks oma kunagisest tuttavast. H.V kinnitusel saatis ta XX-le sünnipäeva õnnesoovi, mille sisestas tema palvel üks inimene, kes oli tema juurde tulnud aaloe järele. Ka kinnitas H.V , et on saatnud 22.08.17 e-kirja XX aadressile XXX, kuid väidab, et kiri ei ole saadetud käesolevas kriminaalasjas kannatanuks olevale XX-le, vaid XX nimelisele Q reklaamikonsultandile. Seda teab ta, sest Q ilmuvad töötajate pildid ja aadressid. Saadetud kirjale H.V vastust ei saanud ja rohkem nimetatud isikuga suhelnud ei ole. Prokuröri hinnangul kinnitab H.V süüd tema elukohas läbiotsimisel erinevate SIMkaartide ja SIM-kaartide ümbriste leidmine ning asjaolu, et osadelt SIM kaartidega seotud numbritelt on kannatanutele helistatud ja saadetud kannatanuid häirivaid sõnumeid. Samuti leiab prokurör, et H.V süüd kinnitab tuvastatud asjaolu, et kannatanuid häirivad kõned ja sõnumid on saadetud masti levialas Telia AS SOSTAR 14, kust on toimunud kõned H.V enda telefoninumbrilt KKKKKKK. Läbiotsimisel leitud erinevate SIM-kaartide ja SIM-kaartide ümbriste osas selgitas H.V, et leidis septembris 2017 koju tulles postkastist räbaldunud ümbriku kõnekaartidega, mille võttis endaga koju kaasa ja pani selle riiuli servale, kust see järgmisel päeval teostatud läbiotsimisel leiti. H.V kinnitusel läbiotsimisel leitud esemed talle ei kuulu. H.V 6 ütlustest nähtuvalt on tema postkasti ka hiljem pandud talle mittekuuluvaid esemeid (neli vana mobiiltelefoni), millised ta ära viskas. H.V ütluste kohaselt olid läbiotsimisel äravõetud esemed tema valduses vähem kui ööpäeva ning ta ei ole neid kasutanud. Tõendeid, mis lükkaksid H.V sellised ütlused ümber, kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd H.V elukoht asub kortermajade piirkonnas, siis kohus nõustub kaitsja ja süüdistatavaga, et nimetatud mastide asukohast ja levipiirkonnast võisid teha kõnesid ja saata sõnumeid väga suur arv tuvastamata isikuid. Prokuröri hinnangul ei ole H.V ütlused usaldusväärsed. Kohus sellega ei nõustu. H.V on järjepidevalt, so nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, samuti kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisel eitanud sõnumite saatmist XX-le ja EE-le. Samuti on ta järjepidevalt kinnitanud, et ei oskagi sõnumeid saata. Kohus leiab, et süüdistatava sellised ütlused on eluliselt usutavad, sest tegemist on süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise ajal 77-aastase isikuga, kellel tõepoolest võivad puududa oskused kasutada telefoni sõnumite saatmiseks. Ka kinnitavad süüdistatava selliseid ütlusi tunnistaja BB ütlused, milliseid kohus käsitles eelnevalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. Ka selgus kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus, et Põhja Prefektuur menetles kriminaalasja nr 18730000374 H.V ja BB suhtes KarS § 1573 ja § 178 lg 1 tunnustel muuhulgas XX-le ja EE-le ilma saatja nimeta sõnumite saatmise kohta. XX ütluste kohaselt jätkus sõnumite saatmine alates maist 2018 kuni oktoobrini 2018.a. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse ja kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse põhistusest nähtuvalt lõpetati kriminaalasja menetlus H.V osas

§ 199lg 1 p 1 alusel 17.04.2019.a.

Selles kriminaalasjas on teostatud infotehnoloogia ekspertiis, millisega tuvastati, et H.V nimelise konto logides ei ole seost lühisõnumite saatmiseks kasutatud kõnekaartide laadimisega, lühisõnumite saatmise programmiga, Pinterest lehekülje ega X ja EE nimega. H.V eitas ka süüdistust internetiportaalis za.printerest.com endale H.Vnimelise konto avamises ning nimetatud kontole aadressile ZZZ üleslaadimises ja hoidmises vähemalt kuni 18.07.2017 tuvastamata naisterahvaste aktifotosid ning nende kõrval XX fotot, pildiallkirjaga “XXX“. Selles osas loobus prokurör süüdistusest ning vastavalt

§ 301

teeb kohus juhul, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kohus nõustus kaitsjaga selles, et kohtus esitatud tõendid tõendavad küll kannatanutele korduvalt neid häiriva sisuga sõnumite saatmist ning telefonikõnesid, kuid puuduvad tõendid, mis tõsikindlalt kinnitaks H.V seotust süüdistuses märgitud tegude toimepanemisega. Riigikohtu praktika on seisukohal, et juhul, kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 7leidis kohus, et H.V tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Prokurör taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja H.V süüdimõistmist ja karistamist KarS § 157-1 § KarS § 1573 lg 1) järgi. Karistuseks 7 taotleb prokurör vangistust 6 kuud, milline jääks vastavalt KarS § 73 lg 1 tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt VÕS § 1055 ja

§ 310

¹ taotleb prokurör kohaldada kohtuotsusega kannatanute XX ja EE isikuõiguste kaitseks nende vastu toimepandud kuriteos süüdistatavale H.V-le lähenemiskeeldu 3 aastaks: - - Kohaldada lähenemiskeeldu XX suhtes ja keelata H.V läheneda XX-le isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit, mitte läheneda tööpaigale (AAA) ja elupaigale (UUU, Tallinn) lähemale kui 100 meetrit. Samuti keelata ühendust võtta telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Kohaldada lähenemiskeeldu EE suhtes ja keelata H.V läheneda EE-le isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit, mitte läheneda tööpaigale (KKK) ja elupaigale (PPP) lähemale kui 100 meetrit. Samuti keelata ühendust võtta telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. Prokurör leiab, et kohus hindas tõendeid ühekülgselt, mis viis kogumis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Oma seisukohti põhjendab prokurör alljärgnevalt. Kohtuga ei saa nõustuda, et puuduvad süüdistust kinnitavad tõendid. Alates 2015.ast kuni tänaseni kasutab H.V abonentnumbrit KKKKKKKK. Vajadusel vahetab ta lühikeseks ajaks kõnekaarte, näiteks

1. a augustis kasutas ta paar nädalat kõnekaarti numbriga 00000000, mida ta ka ise kohtuistungil kinnitas, keeldudes seejuures vastamast prokuröri küsimusele, miks ta kasutas teise numbriga kõnekaarti. H.V väitis esialgu, et peale 07.04.2016 ei ole ta kordagi XX-le helistanud ega sõnumeid saatnud, kuid vastates edasi kaitsja küsimustele teatas ta, et 24.06.2017 saatis XX-le sünnipäevaõnnitluse e-kirja teel. H.V väidab, et tema korteris 07.09.2017 teostatud läbiotsimise käigus leitud erinevad SIM-kaardid ja SIM-kaartide ümbrised leidis ta oma postkastist ümbrikust üks päeva varem, tõi koju, ümbrik oli katkine, õhuke mobiil vaevalt mahtus sealt läbi, aga ümbrik oli juba kärisenud, võttis ümbriku lahti ja viskas minema, aga tikutopsid kaardiga jättis endale, pani riiuliservale. H.V väidab, et oskab arvutis ainult kaarte mängida, öeldes, et üks tuttav toksis Google otsingusse sisse X nime, otsing andis tulemuseks XX pildi, mis meenutas kunagist tuttavat. Kohtualuse ütlustest nähtub, et tema korteris käivad tuttavad, kes tema sõnade järgi aitavad tal saata e-kirju, samal ajal väidab H.V, et tema korteris ei ole keegi käinud. Kohtualune väidab, et viimati helistas ta EE-le
2. aastal, kuna tahtis teada, miks tema tütar nii kibestunud on. Kohtualune rõhutas korduvalt, et ei ole kunagi kellelegi sõnumeid saatnud, kuid samal ajal tema ütlustest nähtub, et ta tunneb päris hästi XX iseloomu, analüüsib tema käitumist ja psühholoogiat, isegi jagas oma mõtteid sellel teemal menetlejaga, kellele saatis e-kirja (antud kiri avaldatud kohtuistungil prokuröri poolt - kohtu loal ette loetud ja salvestatud). 28.12.2017 ja 05.01.2018 psühhiaatriakliinikus läbiviidud intervjuude käigus rääkis H.V , et septembris 2017 oli tema postkasti pandud ümbrik, milles olid telefon ja tikutoos SIMkaartidega. Järgmisel päeval oli politsei tema kodus teostanud läbiotsimise. Nädal hiljem oli tema postkastis taas ümbrik telefoniga. H.V oli selle ära visanud, aga umbes kuu pärast oli jälle üks telefon postkasti pandud, selle oli ta 8 igaks juhuks viinud hoiule tuttava juurde. Intervjuust nähtub, et kokku kolmel korral oli keegi pannud tema postkasti telefonid, esimene kord päev enne läbiotsimist ja veel kaks korda peale läbiotsimist. Tekib küsimus, miks H.V 07.09.2017 peale läbiotsimise protokolliga tutvumist ja selle allkirjastamist ei teinud protokollis märkuseid selle kohta, et päev enne läbiotsimist leidis ta oma postkastist ümbriku, milles telefon ja tikutops koos SIM-kaartidega. Samuti jääb arusaamatuks, miks H.V vaikis ega rääkinud politseile, et peale läbiotsimist leidis ta veel kahel korral oma postkastist kaks telefoni ning, miks ta ühe ära viskas, teise aga hoiule andis. Seega on kohtualuse poolt kohtus antud vastuolulisi ütlusi kannatanutele viimaste sõnumite saatmise aja osas, samuti ei ole tema ütlused selle kohta, et tema postkasti oli kolmel korral keegi pannud telefonid ja SIM-kaardid, eluliselt usutavad, mis annab aluse taotleda kohtualuse ütluste välja jätmist kogutud tõendite loetelust. Läbiotsimise teostamise eesmärk on leida tõendid, mis viitavad kuriteo toimepanemisele. Läbiotsimise teostamine on võimalik alles siis, kui selleks on piisavad alused ja loomulikult on läbiotsimise teostamise kuupäevast teadlikud vaid prokurör, kohtunik ja menetleja. Kohus nõustus süüdistatavaga, leides, et kuna H.V elukoht asub kortermajade piirkonnas, võis mastide asukohast ja levipiirkonnast teha kõnesid ja saata sõnumeid suur hulk tuvastamata isikuid. Kohus jättis tähelepanuta, et 07.09.2017 läbiotsimise teostamise aluseks olid sideettevõtjalt saadud andmed (protokoll koostatud 06.09.2017). Protokollist nähtub, et ajavahemikul 06.07.2017 kuni 05.09.2017 kasutas H.V abonentnumbrit KKKKKKKK, sama numbrit kasutab ta ka praegu (kinnitas kohtuistungil), aga antud numbrilt ei toimunud ühtegi kõnet ega saadetud SMS-i XX numbrile ega tema ema EE numbrile. On tuvastatud abonentnumbrid (sh ka nr VVVVVVVV, kõnekaarti antud numbriga läbiotsimisel ei tuvastatud) ja mobiiltelefoni IMEI-kood nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, millistelt oli tehtud kõnesid ja saadetud SMSe süüdistuses nimetatud ajal. Samuti nähtub protokollist, et enamus kõnedest ja SMSidest on tehtud masti Telia AS SOSTR 14 (sh ka H.V-le kuuluvalt numbrilt KKKKKKKK) levialas. SMS-id olid saadetud läbiotsimisel leitud mobiiltelefonilt XX-le 29.08.2017 erinevatel kellaaegadel: 01:25, 05:11, 08:51, 02:54, 03:53, kasutades erinevate numbritega kõnekaarte. Muuhulgas helistati X ja EE-le ka numbrilt VVVVVVVV kuupäevadel 26.08.2017, 24.08.2017, 27.08.2017, 29.08.
3. Mõnda kaarti, näiteks kaarti numbriga ÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜ, ei kasutatud üldse X ega EE-le kõnede tegemiseks ja SMS-ide saatmiseks. Ühte kaarti numbriga XXXXXXXXXXX kasutati väga intensiivselt igapäevaselt ajavahemikul 16.08-04.09.2017 erinevatel kellaaegadel, kokku saadeti sellelt numbrilt XX-le 113 SMS-i. Peale sideettevõtjalt saadud andmete analüüsimist teostati 07.09.2017 läbiotsimine H.V elukohas aadressil KKK, Tallinn asuvas korteris. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära kaks Super SIM-kaardi ümbrist ilma SIMkaardita ja tikutopsis viis paberitega ümbritsetud SIM-kaarti. H.V arvuti kuvaril oli taustapildiks foto kannatanu XX-st, samuti olid kannatanu XX-st raamitud pildid riiulitel. Leiti kaks Super SIM-kaardi ümbrist ilma SIMkaardita, ühel kaardi nr KKKKKKKKK, teisel nr UUUUUUUU (antud kaarte kasutati SMS-i saatmisel ja helistamisel XX-le (side. protokoll). Läbiotsimisel leitud ja äravõetud SIM-kaartide abonentnumbrite kohta tehti järelepärimised. 12.09.2017 Telia AS-i vastusest nähtub, et äravõetud SIMkaartide abonentnumbreid kasutati kannatanutele helistamiseks ja SMS-i saatmiseks. Läbiotsimisprotokolli lisaks olevatel fotodel nr 22-23 on fikseeritud, et laua peal asusid paberid ja kalender, paberite alt leiti ja pildistati lehte, millele olid käsitsi kirjutatud XX 9 kontaktandmed. Kapi riiulil oli kokku seitse tikutopsi (fotod nr 27-28), ühe tikutopsi sees olid kõnekaardid. Asitõendi vaatlusprotokollist (08.09.2017) nähtub, et vaadeldi mobiiltelefoni SWISSONE IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX, valget värvi SIMkaart. Teised viis SIM-kaarti olid rohelist värvi tikutopsi sees, kirjaklambritega kinnitatud pabertükkide vahel, mis olid ära nummerdatud. Kust ilmusid riiulile veel kuus tikutopsi? Kas jälle keegi tundmatu oli need pannud H.V postkasti ja H.V võttis need kaasa? Ei ole usutav. Süüdistusakt H.V süüdistusasjas saadeti süüdistatavale posti teel 16.04.
4. Kohtule kinnitas H.V , et sai süüdistusakti kätte. Kutsed istungile olid samuti saadetud nii kannatanutele kui ka süüdistatavale. Peale süüdistatava poolt süüdistusakti ja kutse kättesaamist, sai EE 30.07.2018 ja 17.08.2018 ähvardava sisuga sõnumid, mille sisust nähtub muuhulgas, et sõnumite saatja oli hästi informeeritud kohtuistungite kuupäevast ja asukohast. Nimelt saabus 30.07.2018 kell 23.17 numbrilt +VVVVVVVVVVVV EE numbrile XXXXXXX SMS sisuga: „Tere proua Meil on sulle uudis ja sa võid oma X rõõmustada sest tema ponnistused ei jooksnud tühja ja kohus toimub 28 ja 29 augustil Liivalaia kohtumajas ruum 203 algusega kell 10 Keegi pole veel kutset saanud aga meie juba teame sest meil on seal käsi sees On aga võimalik et nendel päevadel midagi ei toimu sest X-ga voib juhtuda autoõnnetus ja ta satub haiglasse Seda võimalust näitas minu tuttav pendliproua Narvast oma pendliga Jumala pärast see ei ole mingi ähvardus aga lihtsalt lähituleviku ennustus ja me keegi ei soovi midagi sellist Oleme veendunud et ka vana Andres X-le halba ei soovi Aga olge ettevaatlikud“. 17.08.2018 kell 22.12 saabus numbrilt +372 VVVVVVVV EE numbrile XXXXXXX SMS sisuga: „Tere proua Kõigepealt annan edasi meie inimese vabanduse tema eksituse pärast ja uus aadress on nüüd Lubja 4 aga kindlasti olete juba kutsed kätte saanud Teie superkurjategijat pole juba paar nädalat näha olnud Üks meie seltskonna abielupaar oli teda näinud eelmisel laupäeval Helsingi kesklinnas Forumi juures ühes lõbusa seltskonnaga kus kõneldi vene ja ukraina keeles Meie paaril olid omad tegemised ja mis edasi sai nad ei tea Olin sel nädalal jälle Narvas ja muidugi ka pendliproua juures ja tema ennustatud onnetus on ikka jous Teil ju öeldakse et õnnetus ei hüüa tulles ja seda ei soovi X-le küll mitte keegi meie hulgast ja kindlasti ka teie superkurjategija mitte. Aga olgu X ettevaatlik ikkagi Praegu head õhtut“. Seoses täiendava süüdistuse esitamisega on kindlaks tehtud, et ähvardava sisuga sõnumid olid saadetud 30.07.2018 ja 17.08.2018 EE-le abonentnumbrilt VVVVVVVV. On tuvastatud ka kasutatud mobiiltelefoni IMEI-kood, kuid teised kaardid antud IMEIkoodiga telefonil kasutusel ei olnud. SMS-id olid saadetud Telia AS mastide (SOSTR 13, SOSTR 14) levialas, mis asuvad H.V elukoha XXX läheduses. Sama kõnekaarti numbriga VVVVVVVV ja kasutades telefoni sama IMEI-koodiga, mis oli leitud läbiotsimisel, kasutati 24.08.2017, 25.08.2017, 26.08.2017, kui helistati EE-le ja saadeti SMS-id XX-le. Kannatanute X ja EE ütlustest nähtub, et H.V on nendega pidevalt kontakti otsinud ja sellega neis hirmu tekitanud ja neid häirinud (XX-le 24.08.2017 kuni 03.09.2017, EEle 13.07.17,15.07.17, 24.07.2017, 30.07.18,17.08.18). Samuti saatis H.V 22.08.2017 enda meiliaadressilt AAA XX meiliaadressile kirja. Kohtus on tõendamist 10 leidnud, et kannatanu XX teatas korduvalt H.V-le , et suhtlemine temaga on soovimatu. Kannatanu ütlused selle kohta, et SMS -id olid saadetud tihtipeale öösiti on tõendamist leidnud ka sideettevõtjalt saadud andmetega. Kannatanu XX andis politseile kõnede kuupäevadega väljatrüki ja sõnumite tekstid ning selgitas, et sõnumite sisu viitas sellele, et sõnumid saatis just H.V . H.V tegevus oli väga häiriv, sõnumites mõnitas ta nii kannatanut kui tema perekonda, uuris igasugu infot XX kohta. Kannatanu XX käis psühholoogi ja psühhiaatri juures, raske oli tööle keskenduda, tekkisid ärevushäired. Kui 30.07.2018 tuli emale EE-le sõnum, ei tahtnud ema sellest esialgu rääkida, sõnumid olid imelikud ja häirivad, sõnumite koostaja räägib kolmandas isikus endast ja justkui teaks, millal ja kus toimub kohtuistung. Viimane sõnum 17.08.2018 oli ähvardava iseloomuga. 17.08.2018 emale saadetud sõnumite kohta ütles XX, et tundis hirmu, kuna sõnumis olid välja toodud istungite kuupäevad, kannatanu nimi, autoõnnetus. Kannatanu EE märkis, et esimest korda helistas H.V talle 2016 augustis, rääkis, et X meenutab talle tema noorpõlve armastust, ja küsis, miks laps on nii kibestunud. EE vastas selgelt, et ei soovi, et H.V talle helistaks, samuti teatas vähemalt kolmel korral, et ei soovi temalt sõnumeid saada. Kannatanu esitas menetluse käigus kõik sõnumid, mis H.V talle saatnud oli. Sõnumite sisu häiris teda, osa neist olid ähvardava sisuga. Sõnumeid sai ta isegi peale kannatanuna ülekuulamist. Enne esimest istungit sai kannatanu samuti sõnumeid 30.07.2018, sõnumid häirisid teda väga ja tekitasid temas hirmu. H.V ise helistas EE-le vähemalt kahel korral. Esimesel korral tutvustas end nimeliselt, teisel korral peale sõnumite saamist. Telefoni vestlusel väitis H.V, et ei ole sõnumeid saatnud, aga kui kõne oli lõppenud, saabus kohe järgmine sõnum. Kuna sinnamaani ei olnud EE-le sõnumeid saadetud, tegi kannatanu järelduse, et sõnumeid saatis sama isik, kes tutvustas ennast esimesel telefonivestlusel. Andrese nimi käib pidevalt sõnumitest läbi ja X nimi samuti. EE kinnitas, et 30.07.2018 ja 17.08.2018 sai ta sõnumeid, milles ähvardati, et tütar võib-olla ei jõua istungile, temaga juhtub autoõnnetus ja ta satub haiglasse. Sõnum tuli EE isiklikule numbrile ja oli saadetud tema poolt varem blokeeritud numbrilt VVVVVVVV, millelt oli ka varasemalt sõnumeid saadetud. Kohus leidis, et süüdistatava ütlused on eluliselt usutavad, sest tegemist oli süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise ajal 77-aastase isikuga, kellel tõepoolest võivad puududa oskused kasutada telefoni sõnumite saatmiseks. See järeldus ei vasta tõele, kuna kohtuliku uurimise käigus ja kohtule esitatud kirjalikest tõendistest nähtuvalt, oskab H.V vahetada kõnekaarte ja ta teadvalt ei kasutanud enda kasutuses olevat mobiiltelefoni sõnumite saatmiseks, oskab koostada elektronkirju ja saadab neid menetleja meiliaadressile. Tunnistaja BB (süüdistatava kasupoeg) ütlustest nähtub, et ta õpib Tartus ja käis nädalavahetusel H.V külas ning kinnitab, et H.V kasutab oma lauaarvutit, oskab sellelt saata e-kirju, oskab kasutada nuputelefoni, kasutab internetipanka, loeb internetis ajalehti. 01.10.2019 enne kohtuliku uurimise lõpetamist ja vaidluste alustamist edastas kannatanu EE meili teel prokurörile 30.09.2019 kannatanu mobiiltelefonile XXXXXXX saadetud sõnumi, millest nähtub, et sõnumite saatja tunneb huvi kannatanu XX vastu ja kommenteerib kohtumenetluse käiku. Kohus ei rahuldanud prokuröri taotlust väljaprinditud sõnumite 11 uue tõendina vastu võtmist, kuid lubas ette lugeda sõnumite sisu, mis on fikseeritud audiosalvestuses. Kuna kinnises istungisaalis viibisid ainult menetlusosalised, oli ilmselge, et H.V jätkas kontaktide otsimist kannatanuga, kasutades erinevaid kõnekaarte. Sõnumite saatmiseks on olemas erinevad viisid, sõnumeid on võimalik saata kasutades mobiiltelefoni, on võimalus kasutada arvutiprogramme. Kriminaalmenetluse nr 18730000374 raames teostatud infotehnoloogia ekspertiisi abil on kindlaks tehtud ainult see, et H.V ei kasutanud sõnumite saatmiseks arvutiprogrammi, mis on tõesti eluliselt usutav, arvestades seda, et H.V puuduvad vastavaid oskused. Infotehnoloogia eksperdi arvamus ei välista sõnumite saatmist nö tavalisel moel. Leian, et kannatanute ütlused ja kirjalikud tõendid kinnitavad üheselt, et H.V käitumine kannatanute suhtes oli ahistav 2017 juulist septembrini ning muutus järjest intensiivsemaks. H.V otsis järjepidevalt ja sihipäraselt kontakti kannatanutega. Kannatanute ütluste kohaselt häiris H.V käitumine neid ja nad kartsid isegi oma elu pärast. Kannatanu XX ei julgenud tööpäeva lõppedes kusagile üksinda minna, H.V tahtlik tegevus oli korduv ja järjepidev kannatanu eraellu sekkumine ning oluliselt häiris kannatanut, tekitas hirmutunnet ning vaimset pinget. Samuti oli süüdistatava tegevus kannatanute tahtevastane. H.V-le öeldi sõnaselgelt, et selline teguviis on sobimatu, korduvalt paluti see lõpetada, kuid süüdistatav seda ei teinud, mis tõendab samuti, et süüdistatava tegevus oli muutunud kannatanutele oluliselt häirivaks ja oli kannatanu tahte vastane. Kuriteo koosseis, teise isiku korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema jälitamine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui see eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, on kriminaliseeritud alates
5. juulist
6. Süüdistatava tegevus mõjus kannatanule emotsionaalselt kurnavalt, põhjustas stressi ja hirmutunnet, sest ei olnud võimalik prognoosida millal, kus või missugune soovimatu, hirmutav või ähvardav tegu võib ahistavalt jälitajalt järgmisena tulla. Hinnates kogutud tõendeid, s.o kannatanute ütlusi ja kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendid, leiab prokurör, et süüdistatava ütlused ei ole usalduseväärsed ning on kantud soovist oma käitumist õigustada. H.V on süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 1573 lg 1 järgi. Ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast on tuvastatav süüdistatava teo (süstemaatilised kõned ning saadetud SMS-id, ajavahemkul 16.08.2017 kuni 04.09.2017 kokku 113 SMS-i; 30.07.2018, 17.08.2018, XX oli osa numbritest blokeerinud. ) tagajärjena isiku hirmutamine ja oluline häirimine. Süüdistatavale on objektiivselt omistatav tema teo tagajärjel kannatanutele hirmuaistingu tekitamine. Kannatanute ütluste usaldusväärsuses ei ole mingit alust kahelda. Nende ütlused langevad kokku kirjalike tõenditega. Mingit motiivi kannatanutel valetamiseks pole. Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt ning see on viinud ebaõige materiaalõiguse kohaldamiseni. Kannatanu XX apellatsioonis taotletakse samuti maakohtu otsuse tühistamist ja kannatanu taotlus süüdistatava süüdimõistmise, karistamise ja lähenemiskeelu 12 kohaldamise osas langeb kokku prokuröri apellatsioonis esitatuga. Kannatanu taotleb kohtuotsuse tühistamist ka EEl tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas, sest kui tema helistas selles küsimuses Harju Maakohtusse, öeldi talle, et menetluskulude taotlust võib ta esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest. Süüdistatava süü osas apelleerib kannatanu enamasti nende tegudega, mis jäävad aastasse
7. Süüdistatav väitis kohtusaalis, et tema arvuti purunes 2017 augustis, kannatanu väidab, et H.V esitas kohtusaalis valeväite, kuna kohtusaalis tundus H.V väga hästi mäletavat kuupäevi, siis esmakordne süüdistatava korteri läbiotsimine toimus septembris 2017 ning läbiotsimise käigus leiti eest töötav arvuti, mille taustapildiks on kannatanu pilt. Süüdistatav väitis kohtusaalis, et ta pole peale 07.04.2016 kannatanuga üritanud kordagi ühendust saada. Kannatanu väidab vastupidist ja loetleb jälle 2016 tegusid. Süüdistatav väitis kohtusaalis, et päev enne korteri läbiotsimist pisteti telefon(id) ja sim-kaardid talle postkasti ja enda tahtmist mööda pidi need ära viskama. Kannatanu arust on selles väites vastuolu, sest läbiotsimise materjalid näitavad, et kõik kõne all olevad esemed paiknevad toas eri paikades. Selline asjade toas laiali paigutamine ei viita asja(de) ära viskamise soovile. Süüdistatav rääkis kohtusaalis kahest erinevast X-st ning kannatanu sõnul on H.V ka e-mailides avaldanud arvamust kahe XX nimelise naise olemasolust, kuid kannatanule teadaolevalt ei ole Eestis registreeritud veel sellist nime. Lisaks ei tea kannatanu rohkem kedagi, kes arvaks sama, nagu arvab süüdistatav, et Eestis on kaks Xt. Süüdistatava saadetud sms-ides on sisaldunud ka ähvardusi kaug-reikiga kannatanu mõjutamisest. Kannatanu ei tea, et tal oleks vaenlasi, kes sooviks ja oskaks ka sellise asjaga ähvardada. Süüdistatav aga on „reiki meister“. EE-le on saadetud kohtuistungite eel ning järel kas koheselt või mõni päev hiljem kohtuistungi sisu ja muud infot, mida saab teada vaid väike inimeste ring – kohtunik, kohtusekretär, kannatanud, prokurör, kaitsja ning süüdistatav. Kui SMSide saatja ei ole süüdistatav, tekib küsimus, kes teeb seda tema eest, kui kannatanu läks trammilt maha ning tööle jooksis. Sealhulgas peale kohtuotsuse avaldamist on EE-le saadetud mitmeid häiriva sisuga sms-e kannatanu XX töökoha kolimise ja palju muu kohta. Näiteks 2018.a. augustis kannatanule EE saabus sms süüdistatava Soomes viibimise kohta. Kohtuistungil ütles H.V, et käis tõesti Soomes augustis 2018 ning ehk mõni tuttav on teda seal näinud. Kannatanu arust on see väide vastuoluline, kuna miks peaks see juhuslikult teda Soomes märganud tuttav andma süüdistatava käigust teada kannatanule sms-iga, millel on ähvardav alatoon. Kannatanu EE-le saadetavate sms-ide sisu vastab sisuliselt süüdistatava kohtusaalis antud ütlustele. Näiteks Q toimetusse helistamine, kahe X teooria, muutunud X välimus, ning „pilt vanamehe riiulil“, infot mis tuli ilmsiks kinnisel kohtuistungil ning kannatanu trammilt jooksuga tööle kiirustamises. Kannatanu EE-le hakkasid sõnumid saabuma augustis 2016 peale lauatelefoni kõnet, mille tegi H.V. Kogu süüdistatava tegevus on olnud kannatanutele häiriv, ehmatav, hirmu tekitav. Kannatanu XX on käinud psühhiaatri ning psühholoogi vastuvõttudel, kuna selline pidev elu häirimine on tekitanud mäluprobleeme, stressi, 13 keskendumishäireid, raskusi töötegemisel, närvilisust, raskusi inimestega suhtlemisel, suhete loomisel ning muid psüühilisi häireid, mis vajavad professionaalset abi. Süüdistatava kaitsja adv. M.Viira esitas kirjalikud vastuväited prokuröri ja kannatanu apellatsioonile Kaitsja leiab, et maakohus ei rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja süüdistatava õigeksmõistmine kohtuotsuses on põhjendatud, kuna H.V ei ole temale süüdistuses esitatud kuritegu toime pannud. Kohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning teinud nendest lähtuvalt õige kohtulahendi. Kaitsja ei nõustu ringkonnaprokuröri ja kannatanu poolt apellatsioonides esitatuga H.V on kohtuistungil selgitanud suhtlust X ja EE-ga. Suhtluse algatajaks oli XX, kes helistas H.V-le 2015 novembris X klienditeenindajana, pakkudes talle müügiks soodushinnaga mobiiltelefoni. Seoses sellega kohtus H.V XX-ga kahel korral, viimati jaanuaris
8. Rohkem ei ole H.V XX-ga kohtunud. H.V ütluste kohaselt meenutas XX temale isikut, kellega ta noorena aastaid tagasi suhtles ja kes talle oluline oli. Eeltoodust mõjutatuna tegi H.V XX-le ettepaneku kohtuda ja kohvikus tass kohvi juua. Kui esialgu oli XX kahtlev, siis hilisemalt suhtus ta H.V soovi eitavalt.
9. aprillil väljendas ta temale telefoni teel helistanud H.V-le soovi, et ta rahule jäetaks ja H.V teda rohkem ei tülitaks. H.V ütluste kohaselt ei ole ta alates 7.aprillist 2016 suhelnud XX-ga (v.a. juunis 2017 saadetud sünnipäevaõnnitlus). H.V eitas ütlustes kategooriliselt sõnumite saatmist XX-le. H.V eitas ka EE-le sõnumite saatmist. Vastuseks kohtu küsimusele sõnumi saatmise oskuse kohta kinnitas H.V "lugeda oskan, saata ei ja ei tahagi, mul pole seda vaja". H.V sõnumi saatmise oskuste puudumist kinnitavad ka tunnistaja BB poolt kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ei ole H.V kunagi oma kasupojale BB-le sõnumeid saatnud. Tunnistaja ütluste kohaselt on H.V lihtsam temaga suhelda helistamise teel, seda ilma igasuguste eranditeta. Samuti ei ole tunnistaja kunagi näinud, et ta kellelegi teisele oleks sõnumeid saatnud. H.V ütluste kohaselt ei kuulunud läbiotsimisel tema elukohast äravõetud telefonide SIM kaardid talle. Ta eitas seost nimetatud telefonikaartidega, selgitades kohtuistungil, et leidis nimetatud kaardid ja ümbrised oma postkastist. Kuna sündmus toimus päev enne läbiotsimist, ei jõudnud H.V ümbriku sisuga enne selle äravõtmist lähemalt tutvuda. Kriminaalasja eeluurimisel jäi kindlaks tegemata, kas H.V kasutas leitud telefone või kõnekaarte. Puuduvad ekspertiisid tuvastamaks H.V või teiste isikute DNA või sõrmejälgede olemasolu läbitsimisel äravõetud telefonidel või kõnekaartidel. Seega ei ole võimalik üheselt tõendada H.V, aga ka võimalike kolmandate isikute poolt läbiotsimisel äravõetud telefonide ja kõnekaartide kasutamist. Kohus on oma otsuses põhjendatult märkinud, et tõendeid, mis lükkaksid H.V ütlused selles osas ümber, kohtule esitatud ei ole. Kohus tugines otsuses põhjendatult faktile, et kriminaalasja arutamise käigus menetles Põhja Prefektuur kriminaalasja nr. 18730000374 H.V ja BB suhtes KarS § 157³ ja 178 lg 1 tunnustel muuhulgas X ja EE-le nimeta sõnumite saatmise kohta. XX ütluste kohaselt jätkus sõnumite saatmine maist 2018 kuni oktoobrini
10. Kriminaalasjas lõpetati H.V osas menetlus

§ 199

lg 1 p 1 alusel 17.04.2019, kuna asjas tehtud infotehnoloogia ekspertiisiga tuvastati, et H.V nimelise konto logides ei ole 14 seost lühisõnumite saatmiseks kasutatud kõnekaartide laadimisega, lühisõnumite saatmise programmiga, pinterest lehekülje ega X ja EE nimega. Kohus on põhjendatult leidnud, et esitatud tõendid tõendavad küll kannatanutele korduvalt neid häiriva sisuga sõnumite saatmist ning telefonikõnesid, kuid puuduvad tõendid, mis tõsikindlalt kinnitaksid H.V seotust süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemisega. Prokurör on apellatsioonis leidnud, et kohus ei ole tõendeid objektiivselt hinnanud, jättes tähelepanuta asjaolu, et enamus kõnedest ja SMS-dest on tehtud masti Telia AS SOSTR 14 levialast s.h. ka H.V-le kuuluvalt numbrilt KKKKKKKK. Harju Maakohus on siinkohal põhjendatult nõustunud kaitsja ja süüdistatavaga, et nimetatud mastide levipiirkonnast võisid teha kõnesid ja saata sõnumeid väga suur arv tuvastamata isikuid. Prokuröri apellatsioon ei tugine tõenditele, vaid analüüsib kaitsealuse poolt kuritegude toimepanemise võimaluse olemasolu. Süüdistaja on kuritegude toimepanemise võimaluse olemasolule tuginedes konstrueerinud kaitsealuse võimaliku kuritegeliku tegevuse, seda motiveerimata ja tõendamata, kasutades seisukohtade põhistamiseks korduvalt väljendit „eluliselt usutav“. Kaitsja leiab, et oluline ei ole, mida prokurör usub, vaid mida tal on võimalik tõenditega põhistada. Kannatanute X ja EE ütlused on ainsad, mis kaitsealust otseselt seostavad kuritegude toimepanemisega temale esitatud süüdistuses. Ütlused põhinevad kannatanute poolte seoste leidmises toimunud sündmuste, H.V telefonikõnede ja hiljem tema nimelt või anonüümselt saadetud sõnumite vahel. Kannatanud on jõudnud mõlemad järeldusele, et ebameeldivate ja ahistavate sõnumite saatjaks oli H.V . Järeldused on kaitsja arvates subjektiivset laadi, välistades muud valikud. Kannatanu XX jätkab H.V põhjendamatut süüdistamist ka esitatud apellatsioonkaebuses. Apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebuses väidetu, et H.V olevat kohtuistungil andnud ütlusi, et ta ei oska e-maile saata, ei vasta tegelikkusele. H.V väitis kohtuistungil, et ei oska SMS-saata, mida kinnitas ka tunnistaja kohtuistungil antud ütlustega. Apellandi väide, et telefoninumber NNNNNN, kust talle on saadetud SMS, kuulub H.V-le, ei ole asjakohane. H.V isiklik telefoninumber oli ja on KKKKKKK. Eeltoodut kinnitab lisaks kohtulikule uurimisele ka prokuröri poolt apellatsioonkaebuses esitatu. H.V ei ole antud kriminaalasjas esitatud süüdistust SMS-de saatmises kannatanule viimase poolt käesolevas apellatsioonkaebuses nimetatud telefoninumbrilt NNNNNN. Jääb arusaamatuks, mida kannatanu soovib esitatud väitega tõendada. Tervikuna ei sisalda kaitsealuse suhtes esitatud süüdistus telefoninumbreid NNNNNN, KKKKKKKK ja ÜÜÜÜÜÜÜÜ, samuti mitte aastat 2016, millele viitab kannatanu oma apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebuses kannatanu poolt esitatu ei ole asjakohane ega suhestu kriminaalasjaga. Kohtus uuritud tõendid näitavad, et lisaks H.V-le oli võimalus kuritegu toime panna teadmata arvul isikutel, kellel oli võimalus helistada ja saata erinevatelt telefonidelt sõnumeid X ja EE-le. Kohus on kaitsealuse käitumist õigesti hinnanud lähtuvalt põhimõttest s.o. kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on põhjendatult leidnud, et H.V ütlused on järjepidevad, seda nii kohtuistungil kui kohtueelses menetluses, s.h. kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisel, mistõttu tuleb 15 need lugeda usaldusväärseteks. H.V ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, on usaldusväärsed ja kinnitavad, et H.V ei ole temale kuritegu toime pannud. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada ka kirjalike tõendite hulgas olevat karistusregistri teatist, mis kinnitab, et H.V , olles 79-aastane pensionär, on kriminaalkorras karistamata isik. Tallinna Ringkonnakohtu 6.jaanuari 2020 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 14.jaanuarini 2020. Määratud tähtajaks kirjalikke seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele, kuna maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, mistõttu maakohtu järeldused ei vasta kohtulikul arutamisel tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kohtukolleegiumi arvates tuleb tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada Riigikohtu kestvat seisukohta, mille kohaselt ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses pädev arutama kriminaalasja sisuliselt (st hindama tõendeid ja tuvastama faktilisi asjaolusid) samamoodi nagu maakohus. Seega on apellatsioonikohtul õigus hinnata tõendeid ja tuvastada faktilisi asjaolusid esimese astme kohtust erinevalt. Tulenevalt

§-ga 340 apellatsioonikohtule antud pädevusest saab ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks saatmata teha ise uue otsuse siis, kui ta soovib kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta või asuda süüdistatavate tegevuses kuriteokoosseisu olemasolu osas võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale. Vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima, näidates ära, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang. Enne süüdistatava süüküsimusele hinnangu andmist peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohus on kohtukolleegiumi hinnangul teinud ka mitmeid menetluslikke vigu õigeksmõistva otsuse tegemisel, mis mõjutaks maakohtu otsuse resolutsiooni ka sellisel juhul, kui jaatada maakohtu otsuses tehtud lõppjärelduse õigsust süüdistatava süü osas. 1. Süüdistatavale oli muuhulgas esitatud süüdistus ka osateos, mis seisnes selles, et tema avas internetiportaalis za.printerest.com endale H.V-nimelise konto ning nimetatud kontole aadressile ZZZ laadis üles ja hoidis seal vähemalt kuni 18.07.2017 tuvastamata naisterahvaste aktifotosid ning nende kõrval XX fotot, pildiallkirjaga “XXX“. Maakohtu istungil loobus prokurör selles osas süüdistusest ja seda on maakohus ka oma otsuses alapealkirja all „poolte seisukohad“ ära märkinud. 16 Kohtukolleegiumi hinnangul pidanuks maakohus selles osateos tegema õigeksmõistva kohtuotsuse

§ 301alusel. Kar

S § 1573 on jätkuv kuritegu, mis koosneb järjepidevatest osategude jadast ja on tõsi, et igas osateos eraldi süüdistatavat süüdi ei mõisteta, kuid kui kohus leiab, et mõni nendest osategudest ei ole leidnud tõendamist, tuleb Riigikohtu seisukohast teha selles osas siiski õigeksmõistev otsus ja nö süüdistuse mahu vähendamisest sellest ei piisa. Nii on Riigikohus oma 31. 05.2018 otsuse 1-16-9717 p-s 27 selgitanud, et

§ 309

lg 2 sätestab, et õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Seega juhul, kui kohus ei tuvasta osaliselt kohtualuse süüd süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisel, ei piisa üksnes süüdistusmahu vähendamisele osutamisest, vaid ta tuleb selles osas mõista õigeks. Praegusel juhul ei ole maakohus sellist otsustust teinud ning see on kaasa toonud olukorra, kus prokuröri apellatsiooni resolutsioonis on paraku vaidlustatud maakohtu õigeksmõistvat kohtuotsust täies ulatuses. Ka ei nähtu, et prokurör apellatsiooni põhjenduses oleks eraldi ära märkinud, et selles osas, milles ta loobus süüdistusest, ta enam ei vaidlusta maakohtu otsust.

§ 301

alusel õigeksmõistva otsuse tegemisel menetlusosalistel kaebeõigus puudub (3-1-1-49-07). 2. Kannatanu on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist.

§ 310

-1 lg 2 kohaselt lahendab kohus lähenemiskeelu taotluse

§-s 310 sätestatud korras. See aga tähendab seda, et ka õigeksmõistva kohtuotsuse korral tuleb võtta seisukoht lähenemiskeelu taotluse osas ning vastavalt

§ 310lg-le 2 tulnuks see jätta läbi vaatamata.

3. Mis puudutab kannatanu EE sõidukulude ja saamata jäänud töötasu hüvitamise osas tehtud maakohtu otsustust, siis ka seda ei saa kohtukolleegiumi hinnangul lugeda korrektseks. Samas leiab kohtukolleegium, et sisuliselt on maakohtul õigus selles, et taotlus on esitatud hilinedes. Maakohus lähtus oma otsustuse tegemisel sellest, et kannatanu oli esitanud taotluse pärast kohtu nõupidamistuppa siirdumist. Eitada ei saa, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb tõesti taotlused menetluskulude hüvitamiseks esitada enne kohtu nõupidamistuppa siirdumist. Samas reguleerib

§-s 178 nimetatud kannatanul tekkinud kulude hüvitamist vastavalt sama paragrahvi

1. lõige, et Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega kannatanule makstava tasu ja hüvitiste suuruse ning maksmise korra. Vabariigi Valitsuse määrus § 9 lg 1 sätestab, et kriminaal- või väärteomenetluse korral maksab käesoleva määrusega ettenähtud summad pärast ülesande täitmist menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus (uurimisasutus, prokuratuur, väärteoasja kohtuväline menetleja või kohus) oma eelarves selleks ettenähtud vahenditest vastavalt kas uurija, prokuröri, kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel. Menetlusest osavõtja kulude hüvitamise võib menetleja lahendada pealdisena vastaval taotlusel. Kui arvestada, et määruse § 1 kohaselt kohaldatakse määruses ettenähtud korda kriminaal- või väärteomenetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamisel kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile, eksperdile ja spetsialistile, siis näiteks kannatanul, kellel on õigus olla kohtuotsuse kuulutamise juures ja koosseisuvälisel tõlgil tekib selleks pigem isegi kohustus, siis ei saa määruses ettenähtud kulude hüvitamise taotluse nõudeõigus sõltuda kohtu nõupidamistuppa siirdumise 17 momendist, sest paraku kohtuotsuse kuulutamine toimub alati pärast nimetatud ajahetke. Seetõttu määratleb määrus ka taotluse lahendamise viisidena kohtumäärust ja pealdist vastaval taotlusel. Kui lugeda määruse §§ 1 ja 9 lg 1 koos, siis võib väita, et kannatanul tekib õigus taotleda määruses ettenähtud summade hüvitamist iga kord pärast ülesande täitmist ning kohus saab selle ka lahendada kohtumenetluse kestel vajadusel ka korduvalt taotluse pealdisena. Taotluse blankett on menetlusest osavõtjatele kättesaadav internetileheküljel www.kohus.ee alajaotuse all kohtumenetlus/dokumentide vormistamine/kriminaalmenetluses. Sellel vormil on kannatanu ka taotluse esitanud. Taotluse vormil on NB korras märgitud, et tunnistajatasu (kannatanule eraldi tasu taotlemise vormi ette nähtud ei ole) maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Nagu EE poolt esitatud taotlusest nähtub, osales ta kohtuistungil viimati
2. novembril
3. Tasu ja kulude hüvitamise taotlus on aga tema poolt kohtule esitatud 10.oktoobril 2019 e 11 kuud hiljem sellest päevast, kui ta viimati oma ülesandeid kohtus täitis. Seega on maakohtu otsustus jätta kannatanu EE poolt esitatud tasu ja kulude hüvituse taotlus läbi vaatamata põhjendatud. Mis aga puudutab maakohtu otsustuse edasikaebamist, siis selles osas jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. Vastavalt KrM § 191 lg-le 1 võib menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, vaidlustada otsustuse apellatsiooni korras. Praegusel juhul on isikuks, kelle kanda jäid kulud maakohtu otsuse alusel EE, kes ei ole ise apellatsiooni esitanud. Apelleerinud on maaohtu otsuse menetluskulude otsustuse osas XX, kes ei ole selle otsustuse adressaat.
4. Järgnevalt peatub kohtukolleegium nendel kahel osateol, milliste osas esitas prokurör maakohtu menetluses uue süüdistuse. Nendeks on kaks sõnumit, mis on saanud EE vastavalt
5. juulil 2018 ja
6. augustil 2018, millised on XX ähvardava/hirmutava sisuga ja annavad ka informatsiooni selle kohta, et sõnumisaatja on väga hästi informeeritud kohtuistungitest. Esimesel istungil
7. augustil 2018 teatas prokurör kohtule, et süüdistatav on kannatanu emale saatnud uusi sõnumeid.
8. augusti 2018 kohtuistungil rääkis kannatanu, et
9. juulil ja
10. augustil 2018 on süüdistatav saatnud kirju tema emale.
11. juulil 2018 tulnud kirja saatis ta uurijale ja
12. augustil 2018 kirja prokurörile. Prokurör taotles kohtuistungil avaldada need enne kohtuistungeid saadetud kaks sõnumit, mille kohta kannatanu andis ütlusi, leides, et see iseloomustab kohtualust. Kohus jättis taotluse rahuldamata, sest ei saanud aru, miks on vaja praegu seda avaldada ja selgitas prokurörile, et tal on võimalus esitada uus süüdistus. Sama kohtuistungi lõpus teatas prokurör, et soovib esitada täiendava süüdistuse, milleks vajab vaheaega.
13. septembri 2018 istungil esitas prokurör täiendava süüdistuse, mille ka kohus vastu võttis.
14. novembril 2018, kui pidid algama kohtuvaidlused, teatas prokurör, et menetluses on uus kriminaalasi, mis on alustatud maist ja avalduse esitas EE, et jätkub SMS-ide saatmine maist ja see on jätkunud ka novembris. Kuna tegemist on kriminaalasjaga, kus kahtlustus on esitatud süüdistatavale samadele kannatanutele toime pandud tegudes, tuleks kriminaalasjad ühendada ühiseks menetlemiseks. Eeldatavasti peaks asja uurimine lõpetatama detsembris. Kohus uuendas kohtuliku uurimise ja lükkas kohtuistungi edasi, kuni saabub kohtusse teine kriminaalasi liitmiseks.
15. mai 2019 istungil selgus, et politsei 18 poolt oli kriminaalasi H.V suhtes
16. aprillil 2019 lõpetatud, kuid määrus on veel jõustumata. 1.oktoobri 2019 kohtuistungi ajaks oli lõpetamise määrus jõustunud ning prokurör esitas määruse ärakirja, sh ka põhistatud määruse, kohtule. Seejuures tegi prokurör kohtule ettepaneku tutvuda ka kriminaalasja materjalidega, sest määrusest ei nähtu, kas on ka sõnumite sisuga tutvutud jne. Kohus seda vajalikuks ei pidanud. Ringkonnakohus nõudis eelmenetluse käigus välja lõpetatud kriminaalasja nr 18730000374, kuna arutatava kriminaalasja juures olev määrus, sh koos põhistustega määrus, ei anna kohtule mingit informatsiooni selle kohta, kas võib esineda topeltmenetlemise keelu rikkumine ja seda just kahe viimase e uues süüdistuses esitatud ka osateo osas. Nagu selgus kriminaaltoimikust nr 18730000374, on
17. septembril 2018 alustatud kriminaalmenetlus Põhja Ringkonnaprokuröri Natalia Lebedi poolt. Kriminaalmenetluse alustamise ajendiks olid
18. septembril 2018 XX ja EE poolt prokurörile edastatud väljatrükid häiriva sisuga sõnumitest, millised on saadetud erinevatelt telefoninumbritelt EE ja XX telefoninumbritele ajavahemikul
19. maist 2018 kuni
20. septembrini
21. Andmata hinnangut kriminaalmenetluse lõpetamise sisulisele küljele e sellele, et vaatamata sõnumite sisule, läbiotsimisprotokollile koos lisadega– läbiotsimine teostatud H.V elukohas KKK, mille käigus andis H.V välja 6 mobiiltelefoni, millest 5 asusid magamistoas riiulis ja hulgaliselt kõnekaartide ümbriseid, kus avaldub absoluutselt sarnane käitumismuster süüdistuse sisuks oleva varasemal ajal toimunud kannatanute ahistava jälitamisega, märgib kohtukolleegium olulise asjaoluna seda, et prokurörile edastatud sõnumite hulgas on ka EE-le
22. juulil 2018 ja
23. augustil 2018 (1.kd tl 4 rämpsposti sõnumite nimekiri) e need sõnumid, mis on ka süüdistatavale kohtus täiendavalt esitatud süüdistuses e, millistes toimus ka käesolevas kriminaalasjas kohtumenetlus. Lõpetamise määrus, mis on tehtud kriminaalasjas 18730000374, hõlmab kannatanute ahistavat jälitamist ajavahemikul
24. maist 2018 kuni
25. oktoobrini
26. Kriminaalmenetlus lõpetati H.V suhtes

§ 199lg 1, § 200 ning § 206 alusel.

H.V-le ja BB-le selles kriminaalasjas esitatud kahtlustustes ei ole sõnumite loetelus küll

1. juuli 2018 ja
2. augusti 2018 sõnumeid e neid sõnumeid, millised on loetletud käesoleva kriminaalasja süüdistuses. Kohtukolleegium leiab, et sisuliselt on nende osategude menetlemisega maakohtus rikutud topeltmenetlemise keeldu ja nende osas tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Nimelt, karistatav ahistav jälitamine on korduvatest ahistamistegudest koosnev järjepidev ahistav jälitamine e tegemist on koosseisuga, millele on iseloomulik kujuneda ajas ja kogumis. Tegemist on vältava kuriteoga. Kindlale isikule suunatud teod võivad olla erineva pikkusega, kuid menetluslikult see tegevus katkeb süüdistuses näidatud lõpuajaga. Esialgselt kohtusse saadetud süüdistuse kohaselt toimus ahistav jälitamine alates 6.juulist 2017 e KarS § KarS § 1573 jõustumisest alates kuni 30.septembrini
3. Kõik selle ajavahemiku sisse mahtuvad osateod moodustavad teoühtsuse seisukohast ühe teo. Need kaks osategu, millised prokurör esialgselt maakohtule esitas, iseloomustamaks süüdistatava tegevust, mis on toimunud ka pärast kohtumenetluse esemeks olevat ajavahemikku, kuid millistega hiljem maakohtu keeldumise peale süüdistust täiendas, ei moodusta ülejäänud süüdistuses nimetatud osategudega ühte tegu. Vastupidi, lõpetatud kriminaalasja 18730000374 määruses näidatud kuriteo toimepanemise ajavahemikku arvestades –
4. mai 2018 kuni
5. oktoober 2018, on tegemist osategudega, mis moodustavad teoühtsuse alusel ühe teo just selles ajavahemikus toimunud kannatanute ahistava jälitamise sisuks olevate osategudega. Need kaks osategu on 19 väga kunstlikult välja rebitud teise kriminaalasja esemeks olevast kannatanu suhtes toimepandud kuriteost. Nimelt, nagu eelnevalt märgitud, olid ka need sõnumid kannatanute uue avalduse sisuks, mis tingis kriminaalmenetluse alustamist, kuid seejärel, kui need olid esitatud maakohtus olevas kriminaalasjas uue süüdistusena, siis ilma igasuguse dokumentaalse nö jäljeta, kadusid need osateod uues kriminaalasjas esialgu H.V-le esitatud kahtlustusest ja seejärel BB-le esitatud kahtlustusest. Olenemata sellistest kunstlikest menetluslikest vangerdustest, leiab kohtukolleegium siiski, et tegemist on topeltmenetlemise keelu rikkumisega. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sissejuhatuses näidatud kuriteo toimepanemise ajavahemikku ja konkreetsete osategude kuupäevi –
6. juuli ja
7. august 2018 e kuupäevad, mis mahuvad sellesse ajavahemikku – arvestades on nendes osategudes H.V suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud asjaoludel, mis välistavad teistkordse menetlemise ja kriminaalmenetlus tuleb käesoleva otsusega nendes tegudes tema suhtes lõpetada

§ 274lg 1 alusel.

Kuigi nimetatud säte räägib kohtumenetluses määrusega lõpetamisest, on Riigikohtu praktika kohaselt see võimalik ka kohtuotsusega (vt näiteks 3-1-1-54-15).

1. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kannatanu XX tutvus H.V-ga 2015.a-l, kui ta töötas X ning kohtus H.V-ga seoses tööülesannete täitmisega. H.V oli klient, kellele kannatanu helistas, et pakkuda talle kõnelahendust X. Kuigi oli võimalus pakkuda kliendile allkirjastamist ka digiallkirjaga, soovis H.V lepingut sõlmima tulla kontorisse. Samuti leidis maakohus, et tõendamist on leidnud, et kannatanute XX ja XXkasutuses olevatele telefonidele on ajavahemikul alates
2. juulist 2017 kuni
3. septembrini 2018 saabunud süüdistuses märgitud telefoninumbritelt süüdistuses märgitud sõnumid, samuti on
4. augustil 2017 kella 15.04 paiku helistatud numbrilt KKKKKKKK XX töötelefonile nr TTTTTTTT ning numbrilt ÜÜÜÜÜÜÜÜ on tehtud süstemaatiliselt kõnesid XX numbrile TTTTTTTT. Seda kinnitavad lisaks kannatanute ütlustele XX poolt e-posti teel edastatud ekraanitõmmised kannatanule saadetud SMS-idest, samuti kannatanu EE poolt edastatud ekraanitõmmised kannatanule saadetud SMS-idest ja kõnelogist (1 kd tl 1519,42-63). Neid asjaolusid vaidlustatud ei ole ning kohtukolleegium ka nende tõendamisel ei peatu.
5. Kuna kohtukolleegiumi arvates ei saa vaidlust olla ka selles, et kannatanute suhtes on toime pandud ahistav jälitamine (õigusalases kirjanduses tuntud, kui siis peab kohtukolleegium vajalikuks avada sisuliselt, mis on karistatav ahistav jälitamine.
6. juulil 2017 jõustus ahistava jälitamise nime kandev kuriteokoosseis (KarS § 1573). Kuna Riigikohtu praktika selles osas puudub, siis toetub kohtukolleegium oma seisukoha kujundamisel Seletuskirjale Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni juurde ( ), Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE, Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjale, Juridica 2018/8 artiklile Kuidas tõlgendada karistusseadustiku §-i 157- 3? (autor Eliisa Sommer) ja Kaidi Kahu artiklile Ahistava jälitamise kriminaliseerimine Eestis – kuriteokoosseisu erakordsusest ja sellega seotud problemaatikast, mis avaldati Õiguskeele
7. numbri ilmumise puhul https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kaidi_kahu._ahistava_jalitamise_kriminalis eerimine_eestis__kuriteokoosseisu_erakordsusest_ja_sellega_seotud_problemaatikast.pdf . 20 Nimetatud konventsiooni seletuskirja artikkel 34 määratleb kuriteona ahistava jälitamise. Ahistavat jälitamist defineeritakse kui tahtlikku tegevust, mis hõlmab teisele isikule suunatud korduvat ähvardavat käitumist, millega tekitatakse temas hirmu oma turvalisuse pärast. Siia kuulub igasugune konkreetsele isikule suunatud korduv ähvardava iseloomuga käitumine, mis tekitab antud isikus hirmu. Ähvardav käitumine võib sisaldada korduvat teise inimese jälitamist, temaga soovimatut suhtlemist või talle teadaandmist, et teda jälgitakse. Siia alla kuulub füüsiline ohvrile järgnemine, tema töökohta, spordi- või haridusasutusse ilmumine, aga ka ohvri jälgimine virtuaalmaailmas (vestlusruumides, sotsiaalmeedias jms). Soovimatu suhtlemise aktid hõlmavad igasuguseid ohvriga aktiivse kontakti loomise katseid käepärast olevate kommunikatsioonivahendite kaudu, sealhulgas moodsate meediaja infotehnoloogiaseadmete kaudu. Et mahtuda selle sätte reguleerimisalasse, peavad sellise ähvardava käitumise aktid olema toime pandud tahtlikult ning sooviga tekitada ohvris hirmu. See säte viitab pikemaajalisele tegevusele, mis koosneb korduvatest asjakohastest intsidentidest. Sellega üritatakse osutada sellise käitumismustri kriminaalsele iseloomule, mis üksikute elementidena vaadelduna ei anna alati välja kriminaalse käitumise mõõtu. Seega iseloomustab ahistavat jälitamist tüüpiline käitumismuster ja järjepidevus. Ühest - kahest käitumisaktist ei piisa, et saaks rääkida mustrist. Analüüsitav koosseis nõuab kindlale isikule suunatud tegusid teatud perioodi jooksul, millistele on omane just korduv või süstemaatiline iseloom. Ahistav jälitamine saab tavaliselt alguse üldjuhul naise poolsest äraütlemisest suhet alustada ja pärast suhte või kooselu üldjuhul naise algatusel lõpetamist. Ahistav jälitamine võib olla ajendatud solvumisest ja kättemaksusoovist. Ahistajad kasutavad ohvri ahistamisel selliseid meetodeid, mis kõrvaltvaatajatele tunduvad kahjutud, aga põhjustavad kindlas kontekstis hirmu ohvris, keda jälitatakse. Ahistav jälitamine võib sisalduda eraldi vaadatuna igati õiguspärastes käitumisvormides. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid, võivad olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt täiesti aktsepteeritavad teod. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu, ning palunud see lõpetada. Võimalused mängida ohvri tunnetega, manipuleerida tema tegude ja reaktsioonidega ning saada rahulolu võimust põhjustada ohvrile kannatusi ja kestvat hirmutunnet, on ammendamatud. Kannatanule mõjuvad sellised teod emotsionaalselt kurnavalt seda enam, et ahistava jälitamise puhul ei ole võimalik kunagi prognoosida, millal, kus või missugune soovimatu, hirmutav või ähvardav tegu võib ahistaval jälitajal järgmisena varuks olla. Ahistava jälitamise ohver on jälitamise iseloomust tulenevalt selle vastu võitlemisel ja abi otsimisel võimetuks tehtud, kuna tegemist on peitkuriteoga ja ka tihti on tegemist n-ö sõna-sõna vastu olukorraga. Seda on rõhutatud ka eelnõu seletuskirjas ning just seetõttu ja et mingilgi määral vähendada ahistava jälitamise kannatanule just kuriteo olemusest tulenevat suhteliselt pikaaegset ja koormavat tõendite kogumise kohustust, lisati vastuvõetud kuriteokoosseis ka KarS § 1573 jälitustoiminguid võimaldavate kuriteokoosseisude loetellu. Siinjuures peab 21 kohtukolleegium ahistava jälitamise olemuse iseloomustamiseks vägagi asjakohaseks iseloomustust, millele on viidanud Kaidi Kahu oma artiklis viitega Taani terviseajakirjas avaldatud uurimusele ja nimelt : „Ta teeb seda, ilma, et keegi teda takistaks, sest keegi ei näe, mida ta teeb, seda nagu ei eksisteeriks“.
8. Maakohus asus tõendeid uurides riikliku süüdistusega mittenõustuvalt seisukohale, et asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis ilma vähimagi kahtluseta kinnitaks süüdistatava süüd KarS § 1573 järgi. Taolise maakohtu järeldusega ringkonnakohus ei nõustu ja leiab, et maakohus pole hinnangu andmisel küllaldaselt süüvinud asjas kogutud olemasolevasse tõendusteabesse, mis on viinud kohtu eksliku järelduseni H.V tegevuses süüteokoosseisu tunnuste puudumise ja süüdistatava õigeksmõistmiseni. Kohtukolleegium leiab erinevalt maakohtust, et kõik need kõned ja sõnumid, mis on süüdistuse kohaselt tehtud
9. a-l, milliste saamist kannatanute poolt on maakohus lugenud tõendatuks, on tehtud ja saadetud ühe ja sama isiku poolt ja selleks isikuks on H.V. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et iseenesest asjaolu, et praegu prokuratuuris menetluses olevas kriminaalasjas 18730000374 on käesoleval ajal e pärast H.V suhtes menetluse lõpetamist, esitatud kahtlustus BB-le, kohtukolleegiumi seisukohta ei väära. Kohtukolleegium on veendunud selles, et just H.V on
10. a-l, aga ka enne ahistava jälitamise kriminaaliseerimist, teinud kõik need kõned ja saatnud e-maili teel kirju ning saatnud sõnumeid. Kohtukolleegium ei välista, et põhimõtteliselt on võimalik ka see, et pärast kriminaalmenetluse alustamist käesolevas kriminaalasjas on H.V-ga ühinenud BB, et segada nö jälgi või muus motiivil abistada H.V selles ahistamistegevuses ning võib olla karistusõiguslikult tekkinud olukord, kus mõlemad nimetatud isikud on täitnud KarS § 1573 koosseisule vastava täideviimisteo ning teinud seda grupis, kuid see ei välista H.V vastutust. Samas näitavad kriminaalasjas 18730000374 tuvastatud tehiolud absoluutselt sarnast käitumismustrit, mis oli varasemalt tuvastatud H.V käitumises – sõnumite, kõnede aeg, sisu, taaskord magamistoast leitud telefonid, kõnekaartide ümbrised jne, et H.V on olnud aktiivselt tegev oma kuritegelikus ahistamistegevuses ka jätkuvalt pärast süüdistuses märgitud 2017 osategusid. Asjaolu, et uurimisorganid ei ole piisavalt süvenenud tõendite sisusse ning ei ole kasutanud kõiki võimalusi kurjategija isiku tuvastamiseks, kohtukolleegiumi siseveendumust ei väära. Kohus hindab asjas tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, vastavalt

§ 61lg-le 2.

Samas ei saa faktiliste asjaolude õigeks tuvastamiseks tähelepanuta jätta kogutud tõendite tõendusliku teabe elulist usutavust. Ka on sarnaste vaimse terrori peitkuritegude puhul, kus süüdlane püüab erinevate võtetega varjata, et just tema on tegelik psühhoterrorist vägagi abistavaks tõendamismeetodiks välistamise meetod, mis on samuti kohtupraktikas omaks võetud ning mille tulemusel on võimalik jõuda ja veenvalt selgitada, et ainumõeldav on, et konkreetse kuriteo toimepanijaks oli just H.V ning mitte keegi teine kolmas, kriminaalmenetluses tegelikult tuvastamata jäänud isik. 22

1. Esmalt põhjendab kohtukolleegium, miks ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamise protsessiga, mille tulemil välistas kohus H.V süü. Esiteks ei saa nõustuda maakohtuga selles, et kohtuotsus tuleb rajada süüdistatava ütlustele ja kannatanute väiteid, et nende ahistajaks ei saanud olla keegi muu, kui H.V , on jäetud arvestamata. Asjaolu, et H.V on pidevalt eitanud sõnumite ja kirjade saatmist e et ta on andnud selles osas kogu menetluse vältel ühesuguseid ütlusi, ei saa kohtukolleegiumi hinnangul omada süüküsimusel lahendamisel niivõrd määravat tähtsust. Isiku puhul, kes kasutab ahistamistegude toimepanemisel aastaid erinevaid telefoninumbreid, kes saadab sõnumeid ja kirjutab kirju "meie" vormis ja kolmandas isikus ja kes kannatanutele pidevalt on väitnud, et tema ei ole kirjade ja sõnumite saatja e teeb kõik selleks, et hajutada endalt ahistamise kahtlus ning oma salatseva tegevusega püüab tekitada kannatanutes arusaama, et neid ahistab ja sealjuures ka tema nimel ahistab keegi kolmas tundmatu isik, et selline isik võtab tema suhtes algatatud kriminaalmenetluses süü omaks. Pigem on süü eitamine sellisel juhul täiesti loogiline järg. Tavapärane ja seadusega kaitstud huvi on (PS § 22 lg 3) seda eitada ning tõestamiskohustus lasub riigil. Kuigi vaimse terrori, sh ahistava jälitamise ohver ei ole süüdi selles, et teda terroriseeritakse, on vaimsele vägivallale iseloomulik, et vägivallatseja hakkab süüdistama ohvrit ja seda selleks, et endalt tähelepanu eemale juhtida. Seejuures on tavapärane, et ohvrit süüdistatakse nende sõnadega, mida kasutab ohver vaimse terroristi süüdistamiseks ning ohvrile omistatakse tegusid, mis on just ohvri suhtes vaimse terroristi poolt toime pandud. Just selliseid manipulatsioone on kasutanud ka oma sõnumites H.V , kes on rõhutanud ka seda, et on "reiki meister" ja "esoteerika spetsialist" ja tunneb inimeste psühholoogiat. Seevastu ei ole kohtukolleegiumi hinnangul mingit põhjust mitte uskuda kannatanuid, kes on kogu menetluse kindlalt väitnud, et nad on absoluutselt kindlad, et neid ahistas H.V . Kannatanud on põhimõtteliselt ka selgitanud, mis nendes sellist veendumust süvendab. Nimelt, väljakujunenud käitumismustri järgi toimus ahistamistegevus enamasti selliselt, et esialgu helistas H.V oma lauatelefonilt või mobiililt, kas XX töötelefonile või EE-le ja kui ta nende poolt suhtlemisvalmidust ei tunnetanud e sai temale mittemeeldivad vastused, algas ka sõnumite laviin. Kohtukolleegium on ka veendunud, et kui kannatanutel oleks kasvõi üks isik veel välja pakkuda, kes neid võiks ahistada, siis nad seda ka oleks teinud ja ei oleks esitanud alusetuid süüdistusi isikule, kes pole ahistamisega seotud. Arvestades kannatanute suhtes toimunut, on alus väita, et tegemist on räige vaimse vägivallaga - kestva jälitamisega pikalt kestva hirmu- ning stressitunde tekitamine – siis saab kannatanute ainuhuvi olla suunatud selle lõpetamisele, mida aga suvalise ja süütu inimese süüdistamine ei taga. Ahistavalt jälitaja on üldjuhul siiski isik, kes on kannatanuga, kui just mitte varasemalt suhtes olnud ja suhe on kannatanu initsiatiivil lõppenud või muu tuttav, kellel on vähemalt mingi motiiv kannatanule kättemaksuks või solvumisest oma häiriva ja kestva käitumisega elu häirivaks muuta ja hirmutundeid tekitada, siis vähemalt selline võõras isik, kes on kannatanuga varasemalt juhuslike asjaolude tõttu kohtunud, oma fantaasiates ette kujutanud, et tal võiks olla suhe kannatanuga ning saanud eitava vastuse. Kannatanule teadmata võib temale ahistav jälitaja tekkida, kui kannatanu on mõni avaliku elu tegelane või filmistaar jne, keda on tema teadmata põhjustel absoluutselt tundmatu isik jälitama asunud. See, mida maakohus oma otsuses nimetab eluliselt usutavaks, kohtukolleegiumi hinnangul tegelikult eluliselt usutav ei ole. Ütluste sisu elulise usutavuse põhistatud hindamine ja selle hinnangu arvestamine 23 ütluste usaldusväärsuse üle otsustamisel on oluline just nendel juhtudel, mil ütlustes kajastuvaid asjaolusid ei saa pidada menetleja üldteadmiste põhjal tavapärasteks. Sellisel juhul tuleb kohtul ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldist tõenäosust nende ütluste usaldusväärsuse hindamisel kindlasti arvesse võtta, ehkki see ei pruugi alati viia järelduseni, et ütlused on ebausaldusväärsed. Kui tegemist pole juhtumiga, mil ütluste sisu usutavus on täielikult välistatud (nt vastuolu loodusseadustega, ilmne absurd), tuleb kohtul kaaluda nii seda, kas konkreetsel juhul on põhjendatud alus üldistest tõenäosusmääradest kõrvale kalduda, kui ka seda, kas mingid muud tegurid annavad alust pidada ütlusi usaldusväärseks, vaatamata nendes kajastuvate asjaolude väiksele tõenäosusele. Süüdistatav on väitnud, et tema ei oska saata sõnumeid. Maakohus on pidanud seda eluliselt usutavaks, leides, et kuna tegemist on süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise ajal 77-aastase isikuga, siis tal tõepoolest võivad puududa oskused kasutada telefoni sõnumite saatmiseks. Kohtukolleegium rõhutab, et inimene ei sünni maailma 77-aastasena. Ajal, mil toimus infotehnoloogia järsk areng ja mobiiltelefoniga sõnumite saatmine hakkas muutuma igapäevaseks suhtlemisvormiks, oli H.V kuuendates aastakümnetes mees, kellele sõnumite saatmise omandamine ei olnud kuidagi vanusest takistatud. Kohtukolleegium leiab, et tõenäosus, et 77-aastane isik ei oska saata sõnumeid, võis olla suur sajandi alguses, kui sel ajal 77-aastasel isikul oli oma vanusest tulenevalt raskusi uute mobiilsete suhtlemisvormidega harjumine. Praegusel juhul on selline süüdistatava väide ennast õigustav ning tähelepanu ei vääri. Kui süüdistatav 2000.a alles sai teada, mida kujutab endast kätega tervendamine ja kuidas seda õppida saab ja juba vähem kui kahe aasta pärast sai temast "Reiki Meister", kellena tegutsemist ta käesoleva ajani oma koduleheküljel reklaamib, siis samamoodi sai ta
2. a selgeks õppida ka sõnumite toksimise mobiiltelefonis ning osata seda siiani. Süüdistatava õigeksmõistmisel on maakohus võtnud aluseks veel süüdistatava järgmised väited, mis kohtukolleegiumi arvates on ilmselt absurdsed. Nimelt, maakohtu otsusest võib välja lugeda, et maakohus on uskunud, et
3. augustil 2017 on H.V saatnud enda e-posti aadressilt AAA XX e-posti aadressile kirja, kuid mitte sellele XX-le, kes on praeguses kriminaalasjas kannatanu. Seejuures ei ole maakohus süüvinud selle ekirja sisusse, sest kogumis teiste tõenditega ja eelkõige kannatanu ütlusi arvestades, on kohtukolleegiumi arvates selle e-kirja näol tegemist väga kaaluka H.V süüstava tõendiga (sisulise hinnangu annab kohus allpool). Ka pidas maakohus enam tõenäoliseks seda, et sõnumid ja kõned kannatanutele on teinud kortermajast, kus süüdistatav elab, keegi teine isik ja seejärel sokutanud sim kaardid ja telefonid süüdistatava postkasti. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdistatava kaitseversioon, mida maakohus pidas usutavaks, tegelikult vastuolus igasuguse loogikaga ning eeldaks sedavõrd suurt ja juhuslikku asjaolude kokkulangemist, et võib üheselt väita, et selline kaitseversioon eluliselt usutav ei ole. Kui konstrueerida süüdistatava kaitseversiooni alusel sündmus reaalsesse ellu, siis pidanuks mitmed asjaolud kokku jooksma lühidalt just nii: H.V tutvub 2015 a-l juhuslikult XX-ga. Ta satub tema juurde X salongis. Seejärel helistab ta veel mitmel korral XX-le ja kutsub teda kohvikusse, sest arvab, et peab XX tänama. Teeb veel mõningaid lähenemiskatseid, mida ta ei eita (avaldab ekspertiisi läbiviimisel vestluses psühhiaatriga). Alates 2016 aprillist H.V enam XX-le ei helista, sest on aru saanud, et viimane ei ole temast huvitet. Edasi hakkab XX-le helistama ja sõnumeid saatma erinevatelt telefoninumbritelt isik, kellel on samuti ilmselgelt väljakujunenud ahistava jälitaja käitumismuster ja, kes korjab 24 kokku sim kaardid, kaartide ümbrised, telefonid ja kes elab, kui mitte H.V-ga ühes majas, siis vähemalt tema läheduses, kes teab täpselt, kus majas ja korteris elab H.V , sest teab, millisesse postkasti sokutada just päev enne H.V juures teostatud läbiotsimist sim kaardid, ümbrised, telefon ja seda seetõttu, et teab, et H.V on XX vastu huvi tundnud. Või on see jällegi juhus, et ta sokutab need just H.V postkasti. Samas ajal, kui keegi tundmatu jätkab XX-le sõnumite saatmist ja helistamist sh öösel, avastab H.V, et Q töötab ka XX, kuid, kes tema arvates ei ole mitte tema endine huviobjekt. Ka on see tundmatu teadlik, kes on XX ema ja teab ka tema telefoninumbrit. H.V helistab Q toimetusse seal töötavale XX-le ja küsib, kas see on seesama X. Temale tundub, et see on teine X ja ta hakkab helistama erinevatelt numbritelt teisele X-le. Seda kinnitab üheselt H.V poolt 22.augustil 2017 XX Q meiliaadressile saadetud kiri, mille saatmise H.V omaks võtab, kuid selgitab, et selle saatis ta teisele XX-le. Kirja sisu:“ Helistasin Teile et kuulda Teie arvamust mõne mind huvitava küsimuse kohta, aga Te kahjuks ei vastanud minu kõnedele ja tagasi ka ei helistanud Ilmselt olen mingil põhjusel sattunud Teie musta nimekirja ja nähes minu telefonide numbreid Te lihtsalt ei vasta Aga paistab et teate minu numbreid lausa une pealt. On muidugi Teie otsustada kellega räägite kellega mitte ja ma palun vabandust et Teid tülitasin kui Te aga siiski peate võmalikuks minule helistada, siis pole mul selle vastu midagi. Kena päeva Teile Andres.“ – lubab üheselt järeldada, et H.V helistas sellele nö väidetavale teisele X-le erinevatelt telefoninumbritelt korduvalt ja oli huvitatud suhtlemisest. Tundmatu ahistaja jätkab XX ja EE telefoninumbritele järjepidevalt ja intensiivselt sõnumite saatmist ka käesoleva kriminaalmenetluse ajal sh kohtumenetluses ja samal ajal leitakse taas H.V korterist mobiiltelefone, kõnekaartide ümbriseid.
4. Kohtukolleegium välistab täielikult sellise süüdistatava kaitseversioonile ülesehitatud stsenaariumi reaalses elus ja peab sellist kaitseversiooni mitte ainult eluliselt võimatuks, vaid absurdseks. Kõik kaitseargumendid on suunatud põhjendatud kahtluse tekitamisele selles, et süüdistuses kirjeldatud teod võis toime panna keegi teine, kuid mitte süüdistatav. Olukorras, kus kohus saaks lugeda eelnevad väited tõsiselt võetavaks ja neid poleks võimalik veenvalt kummutada, olekski järgmise sammuna vajalik rakendada

§ 7

lg-s 3 sisalduvat in dubio pro reo–põhimõtet ning teha sellest lähtudes õigeksmõistev otsus. Kohtukolleegium ei lugenud kaitseväiteid tõsiseltvõetavateks. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest ( Riigikohtu otsus 1-18-86 p 58). Samas otsuses p-s 59 on Riigikohus selgitanud, et kui kohtud käsitavad süüdistatava ebaloogilisi ja mitteveenvaid argumente alusetult põhjendatud kahtlusena, mille saab tõlgendada süüdistatava kasuks, on tegemist

§ 7

lg 3 ebaõige kohaldamisega, mis on viinud alusetult õigeksmõistva otsuse tegemiseni. Seda viga tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 25 2 mõttes.

Oma vastuväidetes apellatsioonidele on süüdistatava kaitsja märkinud, et puuduvad ekspertiisid, tuvastamaks H.V või teiste isikute DNA või sõrmejälgede olemasolu läbiotsimisel äravõetud telefonidel või kõnekaartidel. Seega ei ole võimalik üheselt tõendada H.V, aga ka võimalike kolmandate isikute poolt läbiotsimisel äravõetud telefonide ja kõnekaartide kasutamist. Kohtukolleegium rõhutab, et H.V ei avaldanud tema elukohas toimunud läbiotsimise käigus, et telefonid ja kõnekaardid ei kuulu temale, vaid on temale eelmisel päeval postkasti kellegi poolt sokutatud. Kohtukolleegium peab eluliselt usutavaks, et kui see oleks vastanud tõele, oleks esmane reaktsioon olnud just selline, et isik avaldab ka kohe, et need ei kuulu tegelikult temale, vaid olid pandud temale eelmisel päeval postkasti. Sellisel juhul oleks asjakohane olnud ka DNA-ekspertiis. 10. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava H.V süüd temale esitatud süüdistuses, mis seisneb kannatanute XX ja EE ahistavas jälitamises ajavahemikul 6.juulist 2017 kuni 30.09.2017 tõendavad kogumis järgmised tõendid. Esiteks, kohtukolleegium leiab, et H.V on juba enne KarS § 157 3 ettenähtud kuriteo kriminaliseerimist e enne süüdistuses näidatud ahistava jälitamise kuupäeva, kestvalt ahistanud XX ning asunud ahistama ka XX lähedast e ema EE. Seda tõendavad nii kannatanute ütlused, kui ka tõendid, mis kinnitavad, et kannatanu pöördus korduvalt politsei poole ning politsei keeldus korduvalt kriminaalmenetluse alustamisest. Nimetatud tõendid tõendavad, et pärast seda, kui XX oma tööülesannete täitmisel vormistas X AS-iga 2015.a H.V-le liitumise, otsis H.V temaga pidevalt kontakti mobiiltelefoni ja e-maili teel. H.V eesmärgiks oli klienditeenindajaga kokku saada. Saadetud e-kirjadest nähtub, et H.V on avaldajat jälginud, kuna kirjeldas kannatanu liikumist ja käike. Kannatanu XX oli korduvalt väljendanud, et ta ei soovi temaga suhelda. Kohtukolleegiumi märgib, et nimetatud tõendid, millised prokurör kohtule esitas ja mis kohtu poolt vastu võeti, ei tõenda küll esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ennast, kuid annavad kaudset teavet teo tehiolude ja toimepanemise kohta, aga ka subjektiivse külje kohta. Kohtupraktika tunnistab subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuva kriteeriumina ka isiku teoeelsetja järgset käitumist. Riigikohus on sellist seisukohta toetanud oma mitmetes otsustes. Näiteks otsuses 3-1-1-93-15 selgitab Riigikohus, et kohus võib otsuse põhjendustes analüüsida ka süüdistatava käitumist, mida karistatava teona ei käsitata. Ehkki käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, võib süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. (3-1-1-16-04, p 9; 3-1-1-21-10, p 14). Süüdistuses kirjeldatud jälitava ahistamise osateod on oma käitumismustrilt absoluutselt kattuvad nende tegudega, mis toimusid kannatanute suhtes enne 6.juulit 2017 ja annavad aluse üheselt väita, et tegemist on ühe ja sama isiku poolt kannatanute jälitamisega. Nagu kohtukolleegium juba eespool väitis ja oma seisukohta selles ka põhjendas, on nende tegude toimepanijaks H.V . Kohtukolleegiumi sellekohast seisukohta tõendavad peale kannatanute ütluste ning kannatanute poolt esitatud dokumentaalsete tõendite ka süüdistatava elukohas teostatud läbiotsimise protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt otsiti läbi süüdistatava elukoht aadressil 26 KKK, Tallinn ning läbiotsimisel leiti ja võeti ära 2 Super SIM-kaardi ümbrist ilma SIMkaardita, mobiiltelefon Swiss+one koos SIM-kaardiga ja tikutopsis 5 paberiga ümbritsetud SIM-kaarti. Lisaks nähtub, et süüdistatava arvuti monitoril oli taustapildiks ja riiulitel raamitud pildid kannatanu XX-st. E-kirja väljatrükk ning X AS vastus päringule tõendavad süüdistatava elukoha läbiotsmisel leitud ja ära võetud SIM-kaartide abonentnumbreid, mida kasutati kannatanutele helistamiseks ja SMS-ide saatmiseks. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, millistelt abonentnumbritelt, mis masti levialas ja milliselt IMEI koodilt on kannatanutele tehtud kõnesid ja saadetud SMS-e süüdistuses nimetatud ajal, samuti nähtub, et enamus kõned ja SMS-id on toimunud masti levialas, mille piirkonnas asub süüdistatava kodune aadress. Peamiseks tõendiks, mis võtab kokku kõik eelnevad tõendid ning üheselt seostab kannatanute suhtes toimepandud ahistamisteod just süüdistatava H.V-ga on tema poolt 22.augustil 2017 XX töömeilile saadetud e-kiri, mille saatmist süüdistatav ei eita ning tema väited, et see oli saadetud mingile teisele XX-le tunnistas kohtukolleegium eelnevalt juba absurdiks. Selles kirja sisu tõendab, et enne 22.augusti on süüdistatav korduvalt helistanud ja seda erinevatelt telefoninumbritelt XX-le, kui viimane on tema kõned blokeerinud ja pole neile vastanud. Kohtukolleegiumi hinnangul kinnitab see ekiri just süüdistatava poolt ahistamistegude toimepanemist just 2017 suvel e süüdistuses näidatud perioodil, mitte varasemaid, sest ei ole usutav, et isik, kes on solvunud, et tema kõnedele ei vastata, et ta telefoninumbrid blokeeritakse, hakkaks mitu aastat hiljem sellele reageerima. Arutatavas kriminaalasjas on tuvastatud mitu sellist asjaolu, mis just tervikuna käsitletuna võimaldavad järeldada H.V süüd, mille kohta eraldi võetuna jääb tõendeid napiks. Vaadeldes ses võtmes nii seda, et H.V oli huvi XX vastu, ta ei ole eitanud lähenemiskatseid, tema juurest leiti erinevateid sim kaarte ja mobiiltelefone, milliste kasutamist ta kinnitab ka oma e-kirjas XX-le, on ahistav käitumine H.V välja kujunenud käitumismustriks – ta helistab kannatanutele ja seejärel tulevad sms-d, milliseid kannatanu saab seostada vaid eelneva H.V kõnega. Ahistamisteod on toime pandud korduvalt ja lühikese ajavahemiku kestel, ühes kindlas piirkonnas ja sama käekirjaga. Nii moodustub kolleegiumi hinnangul süsteem, mille ainuvõimalikuks teostajaks on H.V. Ringkonnakohus nõustub riikliku süüdistaja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendikogumis tõendeid, millega on rikkunud

§ 63lg-d 1, 2 ning mille tulemusel jõudis kohus ekslikule järeldusele.

1. Kohtukolleegiumi hinnangul on H.V oma käitumisega täitnud kõik ahistava jälitamise koosseisu kohustuslikud elemendid. Tegu on suunatud teisele isikule e antud juhul XX-le ja selle eesmärgiga otsis ta kontakti ning hakkas ahistavalt jälitama XX ema EE. H.V ahistav käitumine on järjepidev ja väga intensiivne. Ta käitus teise isiku tahte vastaselt, sest XX oli verbaalselt, kui ka oma tegudega (telefoninumbrite blokeerimine) andnud igati mõista, et ta ei soovi suhelda H.V-ga ja et H.V lõpetaks ahistamise. Oma ahistava tegevusega on H.V sekkunud kannatanute eraellu, sest tema kontakti otsimised ja jälgimised oluliselt häirivad teise isiku eraelu. Samuti on tema kontaktiotsingud nii alandava, kui ka kannatanut hirmutava sisuga. Näiteks on kohtukolleegiumi hinnangul alandava sisuga selline sõnum: „Juba 27 aastat vana ja pole tal ei meest ega lapsi pole perekonda pole oma korterit pole korralikku haridust ega töökohta.“ Uuritavas asjas ületasid süüdistatava teod sotsiaalselt aktsepteeritud käitumise, millele viitab tegude häiriv iseloom ja intensiivsus. Tõendamist on leidnud, 27 et süüdistatava tegevuse tagajärjena tundis kannatanu hirmu. Süüdistatav sai kindlasti oma tegevuse sisust aru, sest kannatanu kasutas korduvalt mitmeid võimalusi selle lõpetamiseks. Ahistava jälitamise puhul tuleks keskmise mõistliku inimese kriteeriumit rakendades silmas pidada siiski kindlat konteksti ning esitada küsimus, kas H.V tegude kogum oleks keskmiselt mõistlikule isikule olnud kannatanuga võrdses olukorras hirmutav ja tavalist elu rikkuv. Käesolevas asjas tuleb seda kindlasti jaatada, sest see oli väljunud sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest. Eesti õigusesse lisatud ahistava jälitamise kuriteokoosseis ei nõua vastupidiselt paljude teiste riikide regulatsioonidele kohustusliku elemendina hirmu tekkimist kannatanus, ei nõua see üldse kohustusliku elemendina tagajärje tekkimist ohvrile, piisab, kui teo toimepanija eesmärk oli teise isiku oluline häirimine. Seega on teise isiku oluliselt häirimise eesmärk ja tagajärg omavahel alternatiivsed, mis ei tähenda seda, et nad ei võiks koos esineda. Praegusel juhul on kohtukolleegiumi arvates H.V kuritegelik käitumine kaasa toonud ka tagajärje kannatanule tekitatud tervisekahjustuse näol. Vabariigi Valitsuse
2. augusti
3. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. XX-l on aastaid kestnud vaimse vägivalla tagajärjel tuvastatud tema enda sõnul psühhiaatri poolt psüühikahäired – depressioon, ärevushäired. Psüühikahäired võivad olla erineva raskusastmega ja nende raskuse tuvastamine kuulub eriteadmiste valdkonda. Raske psüühikahäire tuvastamine kannatanul andnuks aga kohtukolleegiumi arvates aluse kaaluda ka KarS § 118 lg 1 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemist ahistava jälitaja poolt.
4. Karistuseks taotleb prokurör süüdistatavale mõista 6 kuud vangistust, milline jätta KarS § 73 alusel täitmisele pööramata tingimisi 1 aastase katseajaga. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab selline karistus süüdistatava süü suurusele ja tema isikule. Rahalise karistuse mõistmine mittetöötavale pensionärile ei ole otstarbekas, kuna kohtukolleegiumi hinnangul puudub süüdistataval reaalne võimalus seda täita ja ainuvõimalik karistus on vangistus. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mis puudutab süü suurust, siis arvestades süüdistatava tegude intensiivsust ja nende hävitavat mõju kannatanu psüühikale, peab kohtukolleegium süüdistatava süü suurust keskmisest suuremaks. Kuna süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, siis võiks kohtukolleegiumi hinnangul 6 kuuline vangistusmäär olla piisav, mõjutamaks süüdistatavat tulevikus hoiduma analoogiliste kuritegude toimepanemisest. Samas on prokuröri poolt taotletud mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist, mis kohtukolleegiumi arvates ei pruugi tagada kannatanute õiguste kaitset ning ei pruugi ka tulevikus neid säästa koormavatest menetlustest. Apellatsioonikohus on 28 seotud prokuröri apellatsiooni piiridega, mistõttu peab nõustuma prokuröri poolt taotletud tingimisi karistusega, kuid leiab, et kannatanute poolt taotletud lähenemiskeeld on tõhus vahend, kompenseerimaks tingimisi vangistuse puudujääke. Prokuröri poolt taotletud katseaeg on arvestades katseaja alam- ja ülempiiri arvestades pigem lühike, kuid kuna apellatsioonikohus on seotud prokuröri apellatsiooni piiridega ja selle lühendamiseks kohtukolleegium alust ei näe, siis nõustub kohtukolleegium ka katseaja pikkuse osas prokuröriga.
5. Põhjendatuks peab kohtukolleegium ka kannatanute taotlust nende õiguste kaitseks lähenemiskeelu seadmiseks. Seda taotleb oma apellatsioonis ka prokurör. Lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-s 1, mille kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu st, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse.

§ 310

-1 lg 1 alusel võib kohus kannatanu taotlusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. Kohtukolleegium leiab, et käeoleva otsusega tuvastatud kuriteo olemuse kontekstis on lähenemiskeelu seadmine süüdistatava suhtes vältimatult vajalik. Riigikohtu 06.08.2010 otsuse nr 3-1-1-59-10 p-des 7.1-7.2 toodu kohaselt, on lähenemiskeelu näol tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga, mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Siinkohal on eriti tähtis tähele panna, et piirangud peavad olema konkreetsed, sest vastasel korral ei ole lähenemiskeeld täidetav ja kaotab oma mõtte. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendis nr 3-2-1-91-14 märkinud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu

1. augusti
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3). Esiteks ei näe kohtukolleegium muud tõhusat abinõud kannatanute isikuõiguste kaitseks ja seda olukorras, kus süüdlast ei karistata vabadust piirava karistusega. Ehk siis ainuke abinõu, millega 29 oleks võimalik vältida tulevikus kannatanute vaimset terroriseerimist, mis antud juhul on ka ahistava jälitamise tegelik sisu, oleks süüdistatava viibimine vanglas e tema karistamine reaalse vangistusega. See abinõu oleks süüdistatavale koormavam. Lähenemiskeelust süüdistatavat vähemkoormavamaid seaduslikke abinõusid kohtukolleegium ei näe. Tõenäosus, et süüdistatava ahistav käitumine tulevikus jätkub ilma tema suhtes piirangute kehtestamist, on kohtukolleegiumi hinnangul väga suur. Samas ei saa väita, et lähenemiskeeld ei ole piisav abinõu süüdistatava käitumise lõpetamiseks, sest kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes ajutist lähenemiskeeldu kohaldatud ja kohtukolleegiumi arvates on tulemus tajutav. Nagu kohtukolleegium juba eelnevalt märkis, on siseveendumus see, mis lubab väita, et süüdistatav on ka käimasoleva menetluse kestel jätkanud oma tüüpkäitumist ja olenemata tema suhtes tehtud väga pinnapealse uurimise tulemil tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, on kohtukolleegium veendunud, et süüdistatav oli see, kes jälitas kannatanuid ahistavalt ka ajavahemikul
3. mai 2018 kuni
4. september 2018 e ajavahemikul, mis on teises kriminaalasjas kuriteo toimepanemise ajavahemik. Arvestades kannatanute suhtes toimepandud ahistava jälitamise intensiivsust, ööpäevaringsust ja ajalist kestust aga ka kannatanu XX-le juba tekitatud tervisekahjustust, leiab kohtukolleegium, et põhjendatud on lähenemiskeelu seadmine maksimaaltähtajas e kolmeks aastaks mõlema kannatanu suhtes. Arvestades H.V poolt toimepandud ahistamistegude sisu, leiab kohtukolleegium, et kannatanute õiguste kaitseks ja nende turvalisuse tagamiseks tuleb keelata tal kannatanutele nii füüsiline lähenemine, kui ka seada piirangud nendega suhtlemiseks. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et KarS § 331-2 näeb ette kriminaalvastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest ning selle eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
5. Menetluskulud maakohtus. Maakohtu õigeksmõistva otsusega on jäetud menetluskulud riigi kanda.

§ 180

lg 1 esimene lause sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud õigeksmõistva kohtuotsuse korral riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Asjassepuutuva kohtupraktika kohaselt tuleb viimati osutatud regulatsioonist juhinduda ka juhul, kui kohus teeb süüdistatava suhtest osaliselt õigeksmõistva otsuse või lõpetab kriminaalmenetluse. Maakohtu otsuse kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu 1432,80 eurot ja ekspertiisikulu 2240 eurot. Kuna käesoleva otsusega mõistetakse H.V süüdi, siis on menetluskuluks ka sundraha, mis on otsuse tegemise kuupäeva seisuga 876 eurot (584 x 1,5 = 876). Maakohus on pidanud kaitsjatasu mõistlikuks ja see on kaitsjale riigi poolt hüvitatud. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatav ei pea hüvitama kõiki maakohtu otsusega menetluskuludeks tunnistatud summasid. Esiteks, kaitsjatasu väljamõistmisel arvestab kohtukolleegium, et kahes osateos süüdistatava suhtes käesoleva otsusega menetlus lõpetati ja ühes mõisteti seoses prokuröri loobumisega süüdistuses õigeks. Teiseks, kohtukolleegium peab võimalikuks vähendada osa menetluskulusid

§ 180lg 3 alusel süüdistatava varalist seisundit arvestades.

Tegemist on kõrges eas pensionäriga. Kohus leiab, et H.V sissetulekut arvestades on alus võimaldada A. 30 H.V tasuda talt väljamõistetavaid menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. 15. Apellatsioonimenetluse kuludeks on kaitsjatasu. Kaitsja esitas koos oma vastuväidetega ka tasu taotluse, mille kohaselt kulutas ta maakohtu otsusega tutvumiseks 25 minutit, kummagi apellatsiooniga tutvumiseks a 20 minutit ja vastuväidete esitamisele kulus 2 tundi. Kokku kulus kaitsjal 3,5 tundi, mis arvestusega 27 eurot pooltund on 189,00 eurot ja käibemaks 37,80 eurot. Kokku kuulub hüvitamisele 226,80 eurot.

§ 185lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, §339 lg-st 2, § 340 lg 4 p-st 2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse H.V suhtes ja teeb uue otsuse ning rahuldab apellatsioonid osaliselt. 31