Obsah (4)

§ 424§ 50§ 73§ 78

1-13-7250 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-7250 (13230200255) Kohtunik Külli Iis

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav V.K - isikukood XXX; elukoht: XXX; määratlemata kodakondsusega; keskharidusega; ajutiselt ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras korduvalt karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.K

§ 424järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Lisakaristuseks

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta V.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

§ 73

alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui V.K 3 (kolme)-aastase katseajal kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on V.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiload Maanteeametile.

1. Välja mõista V.K-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: joobeseisundi tuvastamise kulu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot; määratud kaitsjale makstav tasu 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja 80 senti); kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 eurot (45 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 3 (kolme) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-7250 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus V.K 09.04.2013.a ajavahemikul kella 21.00 – 21.30, juhtis Tallinnas Liikuri tänaval ja seejärel Alvari tn 35 vastas mootorsõidukit Škoda registrimärgiga XXX olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 270T kohaselt V.K tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,19 mg, laiendmääramatus +/- 0,07 mg/g). Seega rikkus V.K oma käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega pani V.K toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus V.K süüditunnistamist

§ 424

järgi ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui V.K ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena võtta V.K-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil V.K tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõtust kohtuistungil ta 2 loobus. Prokurör jäi kinnitada. sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V.K tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi.

Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades V.K varalist seisundit (ajutiselt ei tööta), annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o kolme kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3