← Eesti

1-12-1653/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 27.08.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-1653 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Irina Gromtsev Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.S, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas. Karistuse kandmise algus 07.09.2010 ja lõpp 31.10.

  1. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  2. RESOLUTSIOON Jätta M.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista M.S-ilt menetluskuluna riigituludesse 117,60 eurot kaitsetasu adv. Irina Gromtsevi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 117,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Irina Gromtsevi poolt süüdimõistetu M.S kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas
  3. 07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.S on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 07.08.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi ning talle mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti antud karistus kaetuks raskema karistusega - Viru Maakohtu 29.03.2012 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.09.
  4. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab neljandat reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral. Vangistuse jooksul puuduvad isikul kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on olnud vangistuses väga agressiivne ja impulsiivne, kuid on motiveeritud oma käitumist parandama. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kinnipeetav on rünnanud ja ähvardanud vanglaametnikke. Lisaks sellele on isik varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Kohtuistung: M.S taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik arvab, et ta on pälvinud kohtu usalduse, sest ta saab varsti 30 ja tal sünnib tütar. Peale vabanemist saab kinnipeetav elama asuda ema juur de ja tal on garanteeritud töökoht xxxx. Lisaks sellele on isik läbinud sotsiaalabiprogrammid ning on nõus loobuma narkootikumidest. Prokurör M.S vabastamist ei toetanud. Prokurör rõhutas, et isik on varasemalt ühel korral tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid isik ei jõudnud kriminaalhooldaja juurde vaid jätkas kuritegude toimepanemist kuni vahistamiseni. Kaitsja taotles kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, formaalsed võimalused on selleks olemas. Kaitsja pööras tähelepanu sellele, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega oskab isik käituda ilma rikkumisteta. Kaitsja lisas, et isik on läbinud sotsiaalabiprogrammid ning on olnud vangistuse jooksul hõivatud erinevate tegevustega. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Uue mitt evägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus kahe aasta jooksul 78%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%. Isik on varasemad kuriteod toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, grupis ja isiku poolt, kes on seda ka varem teinud. Kuritegude dünaamika on sarnane. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid summas 14648,52 euro ulatuses. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane tulevikus toime uusi varavastaseid kuritegusid, kui selleks võimalus avaneb. Isikul puuduvad vabaduses korralikud sõbrad, kes teda positiivselt mõjutaksid. Varasemad kuriteod on toime pandud grupis. Seega kohtul puudub veendumus, et isik suudab hoiduda antud isikutega suhtlemisest ning uute kuritegude toimepanemisest grupis. Kohus leiab, et varas em kriminaalhoolduse nõuete mittejärgmine näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kuigi kinnipeetaval on enda sõnul suur tahe vanglast vabaneda, leiab kohus, et ainuüksi tahtmisest ei piisa tingimisi enne tähtaegse vabanemise jaoks. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Anu Ammer

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.