1-13-1575/17

1-13-1575 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1575 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.Z määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu A. Z määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega tunnistati A.Z süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3, § 121 ja § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A.Z-ile Tartu Maakohtu 21.05.2012 otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 09.09.
5. A. Z karistus lõpeb selle täielikul ärakandmisel 09.06.
7. Tartu Vangla edastas 23.07.2013 materjalid A.Z tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 10.09.2013 määrusega jäeti A.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu põhjendused on järgnevad. 3.1 A.Z puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral. Talle on varasemalt korduvalt antud võimalusi jätkata oma elu seadusekuulekana vabaduses käitumiskontrollile allutatuna või üldkasulikku tööd tehes ning samuti on tema suhtes karistuse asemel kohaldatud alaealiste mõjutusvahendit, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Ka käesolev vangistus on talle mõistetud liitkaristusena katseajal toimepandud kuritegude eest. Seega on ilmne, et varasemalt süüdimõistetu suhtes üles näidatud usaldus ja temale antud kergemad võimalused karistuse kandmiseks ei ole ennast ära tasunud ega talle piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seetõttu tuleb kohtul isiku järjekordset usaldamist ja tingimisi ennetähtaegselt vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. 3.2 Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist iseloomustanud eriliigiliste kuritegude toimepanek. Seejuures viimaseid kuritegusid on peamiselt iseloomustanud varavastane iseloom ja vägivalla kasutamine. Materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetut iseloomustab impulsiivne käitumisstiil, mis võib väljenduda ka agressiivsuses. Samas ei pruugi ta ise oma käitumisest ja seda mõjutavatest teguritest ka täielikult aru saada ning kaldub ennast liigselt õigustama väliste teguritega nagu näiteks teiste poolne mõjutamine või kokkusattumus, võtmata täit vastutust enese valikute ja käitumise eest. Samuti nähtub materjalidest, et kuigi süüdimõistetu agressiivsus ja mitmed kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega, siis ise ta nimetatud seoseid ei ole tunnistanud. Eeltoodu ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ikka on oma väärkäitumisest, selle mõjuritest ja enese rollist sellise käitumise kujundamisel aru saanud ning on motiveeritud oma elustiili edaspidiselt vastavalt muutma, et jätkata vabaduses seaduskuulekalt. Samuti nähtub kirjalikest materjalidest, et ka süüdimõistetu ise on kahelnud, kas suudab anda garantiid, et edaspidi kuritegusid enam toime ei pane, mistõttu on ilmne, et kuriteoriskid ei ole tema puhul veel maandatud ja karistuse eesmärgid täidetud. Samuti ei toeta süüdimõistetu vabastamist asjaolu, et vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime varavastase iseloomuga kuritegusid ning seega võib järeldada, et nende eesmärgiks oli varalise kasu teenimine, siis kujutab kindla töökoha ja sissetuleku puudumine olulist riski ka vabanemisel majanduslikel eesmärkidel kuritegudega jätkamiseks. Lisaks majanduslikule aspektile võib töökoha puudumine aga mõjutada ka süüdimõistetu teisi kuriteoriske, kuna mõtestatud tegevusega hõivatuse puudumisel on suurem oht ka alkoholi tarvitamiseks ja negatiivset mõju avaldavate isikutega koosviibimiseks, mis on juba varasemalt olnud tema õigusvastase käitumise mõjuteguriks. 3.3 Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid praeguseks täidetud, süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku korrektset käitumist vangistuses ja seda, et talle oleks siiski kasulikum vabaneda koos kriminaalhooldusega, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba nelja kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A.Z, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada A.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks A. Z tingimisi vangistusest ennetähtaegselt vabastada, palub süüdimõistetu lühendada järgmise ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise tähtaega kahe kuuni. A.Z põhistab oma taotlust järgnevalt. -2- 4.
10. A.Z leiab, et kuna ta kannab vanglakaristust esmakordselt, on selle põhjalt ennatlik teha järeldust, nagu ei oleks karistus täitnud oma eesmärki. Süüdimõistetu kinnitab, et on saanud aru oma tegude õigusvastasusest ja leiab, et üle aastane vangistus on talle piisavalt mõju avaldanud. 4.2 Süüdimõistetu toob ennast iseloomustavate positiivsete asjaoludena välja, et tal on vabanedes olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Samuti selle, et tema vabastamist toetab prokurör. Vabanedes A.Z kindlat töökohta ei ole, kuid ta arvab, et töö leidmisega ei tohiks probleeme tekkida ja vajadusel pöördub süüdimõistetu töötukassa poole. A.Z kinnitab, et rahaliste kohustuste täitmine saab vabanedes talle prioriteediks. 4.3 Määruskaebuses ei nõustuta maakohtu seisukohaga, nagu õigustaks A.Z enda poolt toime pandud kuritegusid. Süüdimõistetu väidab, et kuna kohus nimetab tema kuritegeliku käitumise ühe mõjutegurina seda, et A.Z on olnud teiste isikute poolt mõjutatud, siis ei saa olla tegu pelgalt õigustusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. 5.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Z tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta A.Z enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule ja iseloomule, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et A.Z , kelle varasem elu on koosnenud järjepidevast süütegude toimepanemisest ning kes on toime pannud kuriteo ka katseajal, võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Sellist seisukohta toetab ka Tartu Vangla iseloomustus, mille kohaselt A.Z poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 61-62%. Kuigi prokurör toetab A. Z vabastamist, on tegu arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas A.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid. 5.3 Kinnipeetavat iseloomustavad positiivselt kindla elukohta olemasolu ning perekonna toetus. A.Z plaanib vabaduses leida töökoha, kuid tal ei ole kindlat eesmärki ja plaani, kuhu tööle asuda. Võimalus tööle asuda ja ka lähedaste toetus on A. Z olnud juba varasemalt, kuid need ei ole tal takistanud kuritegude toimepanemist. Kolleegiumil ei ole põhjust arvata, et sellelgi korral piisaks nimetatud asjaoludest, et A.Z kuritegelikust käitumisest hoiduks. 5.4 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et suur osa A. Z tutvusringkonnast on kriminaalse taustaga isikud ning nende seltskonnas on kuritegelik käitumine tavaline käitumismuster. Ka A.Z käitumine on pikemat aega olnud kriminaalne. Süüdimõistetu tunnistab, et sõbrad on mõjutanud teda kuritegelikult käituma. A.Z agressiivne ja hooletu käitumine on iseloomustuse kohaselt suuresti mõjutatud ka liigsest alkoholi tarvitamisest. Süüdimõistetu oma probleemi alkoholiga ei tunnista, mis kohtu hinnangul on selge ohumärk, et isik võib -3- vabaduses jätkata alkoholi liigtarvitamist ja sellega seoses panna toime uusi kuritegusid. Ka kinnipeetav ise väidab, et ei saa anda garantiid, et vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Maakohus on määruses toonud välja, et A. Z kaldub ennast liigselt õigustama väliste teguritega ega võta enda käitumise eest täit vastutust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega, et välistegurid on mõjutanud A. Z tema käitumises. Samas enda käitumise õigustamine ja väliste tegurite süüdistamine annab kinnistust sellest, et A.Z ei ole oma süütegude olemusest täielikult aru saanud ega oska vastutada enda käitumise eest. Sellest tulenevalt on alust arvata, et A.Z ei muuda vabanedes enda käitumist. 5.5 KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Z on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole A. Z oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 5.6 Määruskaebuses esitatud taotlusega palus süüdimõistetu vähendada tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise võimaluse arutamise tähtaega kahe kuuni. Maakohus vähendas tulenevalt KrMs § 426 lg 2 nimetatud tähtaega nelja kuuni ning ringkonnakohus ei näe alust tähtaega veelgi lühendada, kuna kaks kuud on liialt lühike aeg süüdimõistetul enda käitumise analüüsimiseks ja hoiakute muutmiseks.
12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Paavo Randma