lg 2 p 7,8,9 ja § 215 lg 2 p 1,2 - § 25 lg 2,4 järgi ning
lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
Katseaja kestel pidi Maksim Jerjomin täitma
Viru Maakohtu 02.04.2014 määrusega ülalmainitud tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 26.11.2014 Viru Maakohtu 16.11.2015 määrusega vabastati Maksim Jerjomin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käitumiskontrollile allutamisega kuni 26.11.2016. Katseajal pidi Maksim Jerjomin järgima kontrollnõudeid vastavalt
lg 1 p 1 -6, sätestatule.
lg 2 kohustati teda 1) asuda ravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse xxx jooksul peale vabanemist ning läbida rehabilitatsioon rehabilitatsioonikeskuses; 2) mitte tarvitada alkoholi 3) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) osalema sotsiaalprogrammides kui kriminaalhooldusametnik pakub. Maksim Jerjomin on rikkunud talle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 16.11.2015 määrusega nr 1 13-9574 pandud kohustusi: - asuda ravile xxx 3 päeva jooksul peale vabanemist ning läbida rehabilitatsioon rehabilitatsioonikeskuses. Maksim Jerjomin viibis rehabilitatsioonil Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses ajavahemikul 08.12.2015-15.08.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KrMS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Maksim Jerjomin selgitas kohtus, et rikkumistega on ta nõus, kuid palub anda valle võimalus vabadusse jätta ja normaalselt elada. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ning palus karistus pöörata täitmisele. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalid est nähtub, et Maksim Jerjomini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Tema käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta rikkus Viru Maakohtu 16.11.2015 määrusega määratud kohustust asuda ravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse ja läbida rehabilitatsioon ning samuti rikkus kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, rikkudes seega karistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Kriminaalhooldusalune rikkus kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt – tarvitas narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja jättis pooleli rehabilitatsiooni. Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ka pärast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. Isik ei suutnud jäbida narkorehabilitatsiooni ning jätkab narkootikumide tarvitamist. Maksim Jerjomin võttis end töötuna arvele ja otsib aktiivselt tööd. 29.08.2016 esitas Maksim Jerjomin kriminaalhooldusametnikule tatoluse elukoha vahetamiseks, soovides asuda elama oma tüdruksõbra juurde aadressile xxx. Samas nähtub erakorralisest ettekandest, et Maksim Jerjomin tarvitas narkootikume oma tüdruksõbraga tülitsemise pärast. Samuti lahkus ta narkorehabilitatsioonikeskusest just tüdruksõbra nõudel. Seega on kohtul alust arvata, et tema tüdruksõber pole talle mitte toeks peale vanglast vabanemist, vaid on igatpidi sundinud Maksim Jerjominit rikkuma kontrollnõudeid. Seega ei pea kohus mõistlikuks jätta karistus täitmisele pööramata ning määrata tema uueks elukohaks xxx, tema tüdruksõbra juures. Ta vabanes tingimisi enne tähtaega 02.12.2015, seega oli ta alates 26.11.2014 ära kandnud 1 aasta 6 päeva vangistust. 2-aastasest vangistusest on jäänud kandmata 11 kuud 24 päeva vangistust.
lg 7 alusel tuleb täitmisele pöörata Maksim Jerjomin´ile mõistetud ärakandmata karistus- vangistus 11 kuud 24 päeva. Juhindudes
M S § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi taotlus Maksim Jerjomin´ile Viru Maakohtu 16.11.2015 kohtumäärusega kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 11 kuud 24 päeva, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Maksim Jerjomin´ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Maksim Jerjomin´i vanglasse saabumise aeg. Kui Maksim Jerjomin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määrus e peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.