KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuaril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8282 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Tallinna Vangla materjalid R.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.01.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON R.R, isikukood XXX, xxx Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta R.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tallinna Vangla esitas 18.12.2015 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohus edastas taotluse 04.01.2016 kohtumäärusega Viru Maakohtule KrMS § 28 lg 1 alusel, kuna kinnipeetav kannab karistust Viru Vanglas alates 29.12.
- R.R-i tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.10.2015 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 10 kuud 17 päeva. Karistuse kandmise algus 09.07.2015 ja lõpp 26.05.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.12.
- Kinnipidamisasutusest R.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ja kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema vangistus on alla ühe aasta. Toimunud on vestlus sotsiaaltöötajaga. Enne vangistust elas koos elukaaslase xxxx Mxxx xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise, heas korras korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale ja kus kus elavad kinnipeetava ema ja isa. Isik on lõpetanud tema enda sõnade xxx ning seejärel asus õppima xxxx, kus omandas väidetavalt txxx 1
(5)elukutse. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust töötas isik tema enda sõnade kohaselt maalrina xxx, enne seda käis korduvalt alates 2011 aastast xxx. Süüdimõistetu väidab, et asub vabanemisel tööle xxx, kuid 15.12.2015 äriregistri seisuga sellist ettevõtet registreeritud ei ole. Kinnipeetaval on 15.12.2015 seisuga tasumata nõudeid summas 1896,45 eurot. Vabanemisfondis raha pole. Lähedastest on isikul ema, isa ja vend, samuti elukaaslane, kes elab xxx Vabanemisel on kinnipeetava ema nõus teda materiaalselt toetama. Isik on kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Käesoleva ja varasema kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isiku kuriteod on seotud vägivaldse käitumisega, võõra vallasasja omastamisega ning samuti on isik sooritanud liiklusohtliku kuriteo. Süüdimõistetul on diagnoositud krooniline haigus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 69%, vägivaldse kuriteo toimepanmise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 65%. Tallinna Vangla ei toeta R.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa, ja vend. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse telefonitsi. Kinnipeetava ema andmetel on isikul 5-aastane poeg, kes elab lastekodus ja kellega R.R ei suhtle. Kinnipeetava ema hinnangul oli R.R enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega. Enne vangistust elas 10 xxx. Kinnipeetava ema on nõus R.R-i ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt toetama. Ühtlasi on vanemad nõus, et ennetähtaegse vabanemise korral asub R.R elama nende juurde aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise, heas seisukorras korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava isa. Hetkel elavad korteris vanemad kahekesi. Kinnipeetava väitel on tema vabanemisjärgseks töökohaks xxx. Tööandja kontaktandmeid ei ole kinnipeetav esitanud. Äriregistri 02.12.2015 andmetel ettevõtet nimetusega xxx registreeritud ei ole. Kriminaalhooldaja märgib, et isik on neljal korral allutatud kriminaalhooldusele. Ühel korral karistus oli liidetud hilisema karistusega. Kahel korral kulgesid R.R-i katseajad kriminaalhooldusametniku arvamusel positiivselt, ehkki ühel korral on R.R rikkunud katseajal kontrollnõudeid, pani toime väärtegusid ning katseaega oli erakorralise ettekande alusel pikendatud. Neljal korral ei sooritanud R.R katseajal ühtegi üldkasuliku töö tundi ning pani uue kuriteo toime kriminaalhoolduse esimesel kuul. Prokurör esitatud kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava kohta Tallinna Vangla poolt 14.12.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla R.R ’i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused reaalse vangistuse näol, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Enne vangistust oli R.R ’il probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Harju Maakohtu 22.05.2015 kohtuotsusega, antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. R.R aga pani lühikese aja jooksul peale eelmise karistuse mõistmist toime uue tahtliku kuritegu. See näitab, et ta on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei ole talle täitmiseks määratud 237 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud mitte ühtegi tundi. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega anti talle selline võimalus. R.R’i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2
(5)Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 69% ja 65 %. Isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Seega on R.R’i puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. R.R’il distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Arvestades eeltoodud asjaolusid prokuratuur ei toeta R.R ’i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R.R selgitas, et tegelikult tal oli kogus aeg xxx, kuid vahepeal tarvitas ta liigselt alkoholi ja see oligi põhjuseks, miks ta pani toime vargusi, mõistab oma tegevuse hukka. Ta läheb elama algul xxxa vanemate juures ja kui õnnestub xxxtöökohale saada, hakkab elöama ja töötama xxx Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et R.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx ning seejärel omandanud tisleri kutse xxx. Enne vangistust töötas maalrina ametlikult 4 kuud Eestis, enne seda käis korduvalt xxxx aastast. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud seitsmel korral, käesoleval hetkel on neli kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib neljandat korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud korduvalt varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise, varguse toime pannud avalikult, grupi poolt, sisstungimisega ja süstemaatiliselt; võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud vägivallaga, kehalise väärkohtlemise eest korduvalt; avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades; mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust võõra vallasasja äravõtmise süüteokatse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt ja. Süüdistusaktist nähtub, et süüdimõistetu, viibides xxxx le kuuluvas kaupluses xxx, üritas varastada xx- le kuuluvat kaupa, kogusummas 32,38 eurot, läbides kassarivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata R.R-i tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 22 kehtivat 3
(5)väärteo karistatust: karistatud 6-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 1-l korral KarS § 262 lg 1 alusel (avaliku korra rikkumine), 5-l korral KarS § 218 lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus) ja 10-l korral ÜTS § 547 lg 1 järgi (sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude raskusaste muutunud kergemaks, kuid teod on jätkuvalt ette planeeritud. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja hõlptulu saamine. Kohus leiab, et kuna isik on juba neljal korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on vestelnud sotsiaaltöötajaga, soovib vabanedes tööle minna ja korterit üürida ning elukaaslase Exxx Mxxx kokku kolida. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 22.11.2017. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxxx xxx. Tegemist on kolmetoalise, heas korras korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale ja kus elavad kinnipeetava ema ja isa. Kinnipeetav avaldas, et ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalik tööle asuda ettevõttes xxx). Äriregistri endmetel käesoleval hetkel sellist ettevõtet registreeritud ei ole, samuti pole esitatud garantiikirja. Lähedastest on isikul ema, isa, ja vend ning elukaaslane, kes elab xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi (isikul on neli kehtivat kriminaalkaristust, 22 kehtivat väärteokaristust), tema käitumist kriminaalhoolduse ajal (kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid) ja vabaduses viibides (korduvad väärteokaristused, muuhulgas käitumiskontrollinõuete rikkumine katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et seitsmel korral karistatud isiku puhul, kes on neljal korral määratud kriminaalhooldusele, millest kahel korral ebaõnnestusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata ka karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kelle pooled katseajad on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik on järjepidevalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, vägivallakuritegusid ning juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.05.2016, ärakandmiseks on veel natuke üle nelja kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse 4
(5)eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht ja tasumata võlanõudeid peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isiku käitumises on varasemalt esinenud vägivaldsust. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarbimisega ja tal puudub kindel töökoht. R.R oli neljal korral määratud kriminaalhooldusele, millest kaks korda ebaõnnestusid. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.R-i temale Harju Maakohtu 28.10.2015 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)